esmaspäev, 25 september, kell 20:17:08
RSS vood Twitter Facebook Helista

Aidi Vallik: Odav riik tähendab odavaid inimesi

Aidi Vallik, kirjanik

 

Eesti riik olevat euroliidu imelapsuke. Mis meil kõik efektiivne ei oleks: majandus, maksusüsteem, meditsiin. Tundub, nagu terve ametnike armee tegeleks päevast päeva ainult kavade ning plaanide väljatöötamisega, mis muudaksid  struktuure ja asutusi veelgi efektiivsemaks. Näib, nagu kogu loodava  või muudetava seadusandluse ainus eesmärk olekski optimeerimine, kulutõhusus, efektiivsus. Vastuargumendid summutatakse  juba tüütuks muutunud retoorilise küsmusega, milliselt realt selleks raha tuleks ära võtma hakata, ja mantraga, et Euroopa ju kiidab.  Eesti olevat tubli, Eesti olevat eeskujuks.

 

Mul on kurb seda öelda ja veel kurvem mõelda, aga mida päev edasi, seda rohkem tahaksin ma Daniil Harmsi kombel küsida: "Millega see kõik lõpeb?", kuid kardan Harmsi vastust: "Sellega oligi kõik lõppenud." Meie oma rahva vanasõnaklassika väidab, et kui lolli kiidad, siis rabab ta end lõhki. Ja selle poole me nõndamoodi jätkates teel olemegi.

 

Sest kahjuks mõeldakse meil efektiivsuse all eelkõige odavust. Seadusi ja reforme ei tehta selleks, et inimestel oleks parem, vaid selleks, et nende inimestega toimetamine oleks odavam.  Sellepärast liidetakse koole, organiseeritakse päästeteenistus võimalikult maksimaalses mahus ümber kolmanda sektori vabatahtlikele tasustamata õlgadele, manipuleeritakse maksumuudatustega, asutuste ja struktuuride liitmise ja lahutamisega, selles valguses tehakse seadusemuudatusi vist pea igas valdkonnas,  tervishoiust alustades  ning metsanduse ja jahindusega lõpetades.

 

Kui miski muutub efektiivsemaks, siis see tuleb millegi arvelt. Kui eesmärgiks on riigi muutmine odavamaks pidada, siis see tähendab automaatselt, et tuleb hakata inimesi odavamalt pidama. Riik - see olemegi ju meie, inimesed, kodanikud. Ning odav riik tähendab odavaid inimesi. Selliseid inimesi, kelle tervis, elukvaliteet, toimetulek, eluga rahulolu ja eneseteostus ei saa olla prioriteediks, kui tema (ja ühtlasi riigi) funktsioneerimise peamiseks eelduseks on odavus.

 

Odavast inimesest on raske isegi lugu pidada, nagu me näeme oma pikaajalise valitsuse suhtlemisstiilist konfliktiorukorras, nii aasta alguses toimunud ACTA-poleemika, õpetajate streigi kui ka praeguse meditsiinitöötajate streigi ajal. Odavat inimest ei võeta partnerina, kellega otsida konsensust või kompromissi, vaid lambana, keda õpetatud karjakoera (näiteks PR tehnika) abil on hõlbus vajalikku aedikusse suunata, või vastasena, keda on vaja kas ignoreerida, või kui see ei aita, siis igasuguste PR-trikkide abil alandada, mustata, võimalikult kahjutuks teha. Elav ja värske näide sellest viimasest oli mõistagi maksuametist arstide isikliku tulu statistika tellimine. Mitte palgatulu. Mitte riigipalgal olevate arstide tulu. Mitte õdede ja hooldajate-sanitaride tulu. Mitte Eesti haiglate keskmine palgafondikulu, jagatud nende meditsiinitöötajate arvuga. Sest sellisel juhul oleksime me saanud üsna häbiväärseid numbreid näha. Avaliku arvamuse kujundamiseks sobis palju paremini arvata selle näidatud numbri sisse ka kõikide era-, hamba- ja perearstide praksiste dividendid ning nende arstide palgad, kes pool kohta Soomes teevad ning selle tulu Eestis deklareerivad.

 

Minu arust me saame kõik sellest õppida seda, kui odavalt me laseme manipuleerida enda arvamuse ja meelsusega. Seda ju ei tehtaks, kui oleks lugupidamist, kui suheldaks võrdsete vahel. Kui see läbi ei läheks - kui me ise ei muudaks seda võimalikuks.

 

Eesti riigi efektiivsus  mitmes kulukas valdkonnas on samuti võimalik ainult seetõttu, et meie, selle riigi inimesed, muudame selle võimalikuks. Käime katkiste hammastega ja sööme ibuprofeeni, kui valutab. Teeme kõrge kvalifikatsiooniga tööd madala palga eest, ja teeme seda 50 ja 60 tundi nädalas, et peret vähegi vastuvõetaval tasemel ära majandada. Lepime sellega, et meie turvalisust tagavad pääste- ja politseijõud on isikkoosseisus võimaliku mõeldava miinimumini viidud, omavalitsused vaeseks ja maapiirkonnad omaenese hooleks jäänud, et sotsiaalsed garantiid peale vanemahüvitise ei oma enam isegi sümboolset tähendust, et juba on väga loomulik välismaal tööl käia, et koos elektrituru avamisega avatakse tee uuele üldisele hinnatõusule jne. Ühesõnaga, lepime sellega, et elu on selline, nagu ta on, ja  usume valitsuse iga põhjendust, mis vähegi kõlab põhjenduse moodi. Vastutasuks saame nautida suuri pealkirju oma riigi eduloost ja tunda uhkust.

 

Aga kui kauaks? Inimene ei ole ju tehtud nii, et ta oleks pikka aega vabatahtlikult nõus olema võimalikult odav. Ei vaimselt ega füüsiliselt suuda inimene lõpmatuseni pingutada, nii et veri ninast väljas. Peale kõige muu ei talu inimväärikus kitsendusi ja kannatamist liiga kaua. Eriti kõrge kvalifikatsiooniga ja ühiskondlikult vastutusrikast ametit pidava inimese eneseväärikus ei saa leppida, et ta on odava riigi odav inimene. Riik, see on ju inimeste jaoks, aga meil? Meil tundub inimene olevat riigi jaoks. Tühine ja odav mutrike, mis aitab tagada masinavärgi rahvusvahelise eduloo.

 

Ennast alavääristatuna tundvad inimesed hakkavad ignoreerima, võitlema või põgenema. Nad võivad riigile olla küll kuluefektiivsed, aga lõppude lõpuks on ükskõik milline variant nendest kolmest riigile kaugelt kahjulikum. Ignoreerimine - see on taas tõusuteed käiv maksupettuste trend, poliitiliste eelistuste puudumine, valimistel mitteosalemine. Põgenemine - seda näitab meile juba praegu täistuuridel toimiv tööemigratsioon koos vastava sisetarbimise kahanemise ja riigil saamata jäävate maksutuludega. Ning viimaste aastate jooksul süvenenud rahulolematus on nüüd viinud ka protestiaktsioonideni valitsuse tegevuse või tegevusetuse vastu teatud valdkondades.  

 

Sotsiaalses plaanis meie edulugu käriseb igast nurgast ja inimesi odavdades ei ole võimalik rikast riiki luua. Inimesi odavdades on võimalik jõuda ainult sotsiaalsete kataklüsmideni, mille olemust ja tagajärgi ma endale ettegi kujutada ei taha, kuigi kahtlemata oleks see väga õpetlik järelsõna kuluefektiivsuse ülemlaulule. Õnneks on meil siiski veel võimalus ümber mõelda ja hakata peale riigieelarve ridade väärtustama ka nende ridade vahel olevaid inimesi.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.