teisipäev, 17 september, kell 23:49:56
RSS vood Twitter Facebook Helista

Arvamus: E-raamatute revolutsioon on alanud

Eesti Digiraamatute Keskuse kaasasutaja ja tegevjuht Margus Küppar iPad'iga.

Sel aastal tuli kevad raamatumaailmas pisut teisiti. Veebruar oli kirjastajate ja raamatumüüjate jaoks ajalooline kuu, sest esimest korda edestasid e-raamatud USA kirjastusturul müügitulemuste poolest paberraamatuid.

Ameerika Kirjastajate Ühenduse (AAP) andmetel veebruaris e-raamatute müük kolmekordistus, ulatudes 90,3 miljoni dollarini. Paberist raamatute vastav näitaja oli 81,2 miljonit dollarit. Kusjuures e-raamatute müügitulu on alates aasta algusest suurenenud169 protsenti, trükitud raamatute müük on aga sama ajaga vähenenud 24,8 protsenti. Tegemist paistab olevat pöördumatu trendiga, mis sai meeletu hoo sisse 2006/2007 aastal, kui Sony ja Amazon tõid turule esimesed e-ink tehnoloogial põhineva ekraaniga e-lugerid (e-raamatute lugemiseks mõeldud seadmed). Praeguse seisuga on USA ülekaalukalt küll suurim e-raamatute turg, kuid sama trendi on hakanud täheldama kirjastajad kogu maailmas.

8. veebruaril 2010 avaldas Penguin Groupi (üks väljapaistvamaid raamatukirjastusi maailmas) juht John Makinson ajalehes The Wall Street Journal arvamust, et me võime küll vaielda selle arengu kiiruse ja suuna üle, kuid ei ole mingit kahtlus, et raamatumaailma ees ootavad muutused on suurimad alates trükipressi leiutamisest Gutenbergi poolt. Teine tähtis tegelane, maailma ühe suurima raamatupoe Barnes & Noble juht Marc Parrish käis kuu aega tagasi samuti välja julge ennustuse. Nimelt toimuvat digitaliseerumine raamatumaailmas isegi kiiremini kui see toimus muusika ja filmide puhul. Marc ennustas, et 24 kuu jooksul mööduvad e-raamatud müügiedu poolest paberraamatutest lõplikult. Kui nii, siis on e-raamatud aastaks 2013 peamine ning enimlevinud raamatute formaat.

 

Miks jäävad paberist raamatud elektroonilistele raamatutele alla?

Gabriel Zaid juhib oma raamatus “So Manu Books” meie tähelepanu tõsiasjale, et maailmas kirjastatakse igal aastal üle ühe miljoni raamatu. Aastal 1450 oli see number ainult 100 ja aastal 1950 oli see veel 250 000. Esimese saja aasta jooksul alates trükipressi leiutamisest (1450-1550) kirjastati kokku 35 000 nimetust, lõppenud sajandi teisel poolel (1950-2000) ilmus raamatuid 1000 korda rohkem, 50 aastaga 36 miljonit eri nimetust.

Põhimõtteliselt ilmub maailmas iga kolme sekundi järel mõni uus raamat. See on toonud kaasa selle, et mitte kõikidele raamatutele ei jätku enam ostjaid ja lugejaid. Järjest suurema osa raamatumüügist moodustab järjest väiksema arvu menukite (bestsellerite) müük.

Üldiselt raamatute tiraažid vähenevad. Väiksemad tiraažid tähendavad jällegi suuremat trükikulu ühiku kohta ja nii ongi raamat muutunud üheks kõige kallimaks meediumiks.

Marek Tamm on teinud 16. märtsil 2010 Varraku raamatublogis ülevaate, kuidas ja millest kujuneb ühe keskmise raamatu hind. Näidisarvutuse aluseks võeti tõlgitud kõvakaaneline paberist juturaamat mahuga 300 lk ja tiraažiga 1000, mille kaanehinnaks on poes 250 krooni (umbes 16 eurot). Avaldatud numbreist selgub, et umbes poole raamatu hinnast moodustab raamatu väljaandmisega seotud kulu ja teise poole kirjastuse üld- ja marketingikulu, müüjate vahendustasu ning kasumimarginaal ja maksud. Raamatu väljaandmisega seotud kulust ligi 40 % on omakorda trüki-, lao- ja logistikakulu. Ja nagu öeldud, kui raamatu tiraažid vähenevad, siis nende kulu osakaal kasvab. Seega, kui kirjastus saab raamatu välja anda elektroonilisel kujul ja pääseb paberist, raamatu trükikulust ning sellega kaasnevast lao- ja logistikakulust, on võimalik tootmiskulult ligi 40 % säästa. See 40 % moodustab aga 1/5 raamatu lõpphinnast.

Teine ja mitte sugugi vähem tähtis tegur on see, et noored vanuses 8-18 eluaastat veedavad päevas juba rohkem kui 7,5 tundi mõnda elektroonilist seadet kasutades. Uue põlvkonna lugemisharjumused on juba muutunud. See ei puuduta mitte ainult raamatuid, vaid ka näiteks trükiajakirjandust. Inimesed lihtsalt hangivad järjest suurema osa teabest elektroonilisi kanaleid kasutades ja trükitehnoloogia jääb elektroonilisele meediale alla mitte ainult tootmiskulu ja levikiiruse poolest, vaid ka kasutajate igapäevaharjumuste osas. Jüri Mõis sattus küll pilkamise alla, kõneldes avalikult oma raamatuvabast kodust, aga tegelikult on tõsi seegi, et esinduslikud kodused raamaturiiulid on jäänud pigem eelmisesse sajadisse.

Kolmas muutus, mida antud kontekstis märgata võime, on see, et muutub inimeste ostukäitumine. Järjest rohkem oste sooritatakse e-keskkonnas. Nii on see ka raamatute puhul. Amazon, kes alustas raamatute müüki internetis 1995. aastal, on tõusnud praeguseks juhtivaks raamatumüüjaks maailmas. Raamatupoode ei suleta mitte ainult meil Eestis, vaid kõikjal. Näiteks USA suuruselt teine raamatukaupluste kett Borders on sisuliselt pankrotis. Borders palus veebruaris pankrotikaitset, olles tarnijatele võlgu 303 miljonit dollarit. Firma on teatanud, et sulgeb oma 640 poest 200. Aastatel 2009-2010 on Borders juba jõudnud sulgeda 250 raamatukauplust. Ja nad ei ole sugugi ainus raamatupood, kes on sunnitud oma uksed sulgema.

Põhjuseid sellisteks kurbadeks arenguiks on palju, kõigepealt seesama muutuv inimeste ostuharjumus, aga ka see, et hea valikuga raamatupoe pidamine on väga kallis. Järjest kasvav raamatute valik eeldab müügipinda, millega kaasnevad rendikulu ja saalitöötajad, ning viimastega omakorda palgakulu. E-raamatuid ei ole mitte ainult odavam toota, vaid neid on ka odavam müüa.

Seega võib väita, et e-raamatutega kaasneb kirjastajate, raamatumüüjate ja -lugejate jaoks üsna mitu eelist. Tänu elektroonilisele formaadile on raamatuid odavam toota ning levitada. Elektrooniline formaat aitab kaasata uusi sihtrühmi (eelkõige noorema põlvkonna seast) ja pakub kirjatajatele avaramaid võimalusi ka tootearenduseks. Lisaks tekstile tulevad e-raamatute puhul mängu audio- ja videolahendused ning raamatud muutuvad järjest enam interaktiivseks. Raamatupood kolib sisuliselt lugejate taskusse ja ostuprotsess muutub senisest lihsamaks ja kiiremaks. Raamatu hind muutub ostjale odavamaks (keskmiselt on e-raamat 1/3 soodsam sama teose paberversioonist). Raamatusõber saab meelepärase teose osta sisuliselt ajast ja ruumist sõltumata ning põhimõtteliselt võib ta kogu oma raamatukogu endaga ühekorraga kaasas kanda. Lisaks säästetakse trükiprotsessilt hulk metsa.  

Rääkides e-raamatutest tuuakse ikka ja jälle näiteks muusikatööstust. Viis aastat tagasi ei ostnud veel keegi internetist muusikat, praeguseks on see muusika peamine müügikanal. Sama paistab ees ootavat ka trükiajakirjandust ja raamatuid. Mitte et vanad formaadid kusagile kaoksid, aga suure tõenäosusega ootab paberraamatut tulevikus ees vinüülplaadiga sarnane saatus ja meie võimalused raamatute lugemiseks muutuvad formaadi osas mitmekesisemaks. Nagu öeldud, on USA-s olnud arengud kiiremad kui mujal maailmas, kuid märke muutustest võib täheldada juba ka Euroopas. Inglismaal ja Saksamaal on e-raamatute müük ületamas maagilist 1 % turuosa piiri. Ka Soomes ja Eestis käivitati e-raamatute müük 2010. aastal. Euroopas ennustatakse e-raamatute müügitulemuste olulist kasvu käesolevaks ja tulevaks aastaks.

 

E-raamatute areng:

  • 1971: e-raamatute tekkelugu, algas Gutenbergi projekt
  • 1995: Amazon alustas raamatumüüki internetis
  • 1998: esimesed e-lugerid (Rocket ebook ja SoftBook)
  • 2000: esimene ainult e-raamatuna kirjastatud teos (S. Kingi romaan)
  • 2006: Sony esitles e-ink ekraaniga e-lugerit
  • 2007: Amazon tõi USA-s turule Kindle e-lugeri
  • 2008: alustati raamatute müüki iPhone kasutajatele
  • 2009: Barnes & Noble tõi turule Nook e-lugeri
  • 2010: Apple tõi turule iPadi ja Ibooks nimelise rakenduse.

 

Eesti on e-raamatute tulekuks valmis

On selge, et maailmas toimuvad muutused ei lähe mööda ka meist. Eesti-suguses väikeses oma keelega riigis avalduvad tegelikult paljud eespool kirjeldatud paberist raamatutega kaasnevad probleemid isegi teravamalt kui näiteks USA-s. Eestis ilmuvate raamatute tiraažid on keskmiselt kõigest 1000 eksemplari. Raamatupoed asuvad meil vaid üksikuis suurtes keskustes. Raamatud on kallid! Nad on kallid nii ostjatele kui ka kirjastajatele ja see ei tule ärile kasuks. Teiseks on Eesti üldiselt tuntud oma hea IT-teenuste taseme ja laia internetikasutajate hulga poolest, mis on heaks eelduseks, et raamatumaailma revolutsioon siingi kanda võiks kinnitada. Ja kinnitabki!

Peaaegu aasta tagasi, mais 2010, asutasime koos paari kaasvisionääriga Eesti Digiraamatute Keskuse. Meie eesmärk on luua ning arendada e-raamatute müümiseks vajalikku infrastruktuuri ning propageerida koostöös Eesti juhtivate kirjastuste ja raamatumüüjatega e-raamatute levikut Eestis. Püüame oma tegevusega tagada Eestis ilmuvate e-raamatute standardiseerituse, kvaliteedi ja turvalisuse ning luua kõik vajalikud eeldused eestikeelsete e-raamatute mugavaks levitamiseks. Lihtsalt öeldes koondab seesama Eesti Digiraamatute Keskus kokku kõik e-raamatute kirjastajad ja müüjad ning ühendab nad ühtsesse e-raamatute levitamise süsteemi.

See süsteem on nagu pankade kaardikeskus või suur maantee, igal kirjastajal ja raamatumüüjal ei oleks otstarbekas seda eraldiseisvalt välja ehitada, targem on kasutada ühtset taristut. See süsteem on meil praeguseks töökorda seatud. Käivitasime eestikeelsete e-raamatute müügi 20. detsembril 2010. Nüüd teeme koostööd peaaegu kõikide suuremate raamatukirjastustega Eestis ja hetkel on meie müügivõrguga ühendatud neli e-raamatu müügikeskkonda (Apollo, Rahva Raamat, Krisostomus ja Elioni Digikogu).

Alustasime müüki 150 eri e-raamatuga, praeguseks on valikus juba 300 nimetust. Pakutavate raamatute valik ja koostööpartnerite arv kasvab pidevalt. Ehkki e-raamatute müüginumbrid on Eestis esialgu veel väikesed ja turg alles stardifaasis, usun et USA-st alguse saanud trend jõuab peagi ka siia ja mõne aasta pärast on vähemalt iga neljas Eestis müüdav raamat oma formaadi poolest e-raamat.

 

Margus Küppar on Eesti Digiraamatute Keskuse kaasasutaja ja tegevjuht. Ta omab ligi 10 aastast meedia- ja kirjastamiskogemust. Olles varem töötanud 8 aastat Eesti Päevalehe Raamatukirjastuse juhina. 


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.