neljapäev, 19 september, kell 20:20:51
RSS vood Twitter Facebook Helista

Daniel Vaarik: Tõe strateegia

Daniel Vaarik. (Facebook)

Daniel Vaarik, Memokraat.ee:

 

Ainus, mida sul teha tuleb, on sulgeda silmad ja sa oledki teisel pool. Seal teisel pool, seal sööb su pere  päikeselisel verandal hommikuks pannkooke ja loeb kõrvale kvaliteetset ajalehte.

 

Seal teisel pool, seal kuuled sa uudistest, et su rahva sportlane võidab dopinguta ja sinu kõrvalmajas ei ela venelast. Seal teisel pool loed sa lehest, et Eestis pole Savisaart. See on tõde, sest nii tiblad kui paks läksid juba aastate eest siit ära. Sõitsid suurte laevadega ühte kohta, kus nad on palju õnnelikumad.

 

Jah, seal teisel pool, seal võidab alati valgus pimeduse. Seal teisel pool, seal ei ole varje. Seal teisel pool on headel alati õigus ning keegi ei urgitse ega kritiseeri. Sa teed silmad lahti ja… Fuckpersenahuj. Kõik on tagasi. Sa rühid bussipeatuse  suunas ja mõtled, mitu protsenti tänava kohal heljuvast pruunist tolmupilvest koosneb pulbristunud koerasitast.

 

Sulle pole muud jäänud kui unistus ja selles võid sa süüdistada õigupoolest ainult iseennast. Keegi on sulle müünud müüti ning sina, loll, muudkui ostsid seda nagu laksunäljas narkomaan, ostsid tõelise kraami pähe, kuni ühel päeval selgus, et müüt sai otsa ja võõrutusnähud on karmid. Ja mis jäi pärast müüdi lõppemist järele?

 

Oo, päris palju asju. Viha, pettumus, solvumine koos buumiajal ostetud Brandti pesumasina ja Armani teksadega. Ja suhtelisus, see pidetu tunne, et mitte miski ei saa olla tõeline. Ja enese õigustamiseks see tunne, et nii peabki ja see on kogu su elu.

 

Selle ilukirjandusliku düstoopiaga ei taha ma öelda, et unistused on halvad, vaid seda, et nad ei saa olla ainsad pidepunktid, mis meil on. Neid ei saa segi ajada reaalsusega, sest siis saavad neist valed ja valed ei vii edasi.

 

Tahaksin rääkida sellest, miks valel põhinevad müüdid ei anna rahvuslikku turvatunnet, miks müüdi asemel või siis vähemalt selle kõrval on püüdlus tõe poole praktilises elus hea ja toimiv strateegia. Eriti kuna viimasel ajal on paljud ilma kommunikatsiooniteadmiste taustata inimesed sõna võtma asunud tõe kui strateegia naeruvääristamiseks.

 

Tõe narrimise põhiargumente on tavaliselt kaks. Esimene ütleb seda, et tõde pole olemas ning kõik on suhteline nagunii (ehk siis miks mitte võtta tõde just sellisena nagu meile sobib). Teine argument ütleb, et kui tõe-strateegia mehed põrkuvad kokku vale-strateegia meestega ehk siis osavate propagandistidega, siis jäävad nad alati alla. Seega siis, tõde pole olemas ja sellest rääkimine on nõrkadele.

 

Asume siis kõigepealt suhtelisuse kallale. On teaduslikult võimatu täie kindlusega tõestada, et Vladimir Putin ei ole tulnukas, kuid kas see on tõenäoline? Mitte nii tõenäoline, et panustada vastavas kihlveos sellele ühtegi senti. Selle pinnalt näeme, et praktiliselt pinnalt on mõned asjad siiski tõenäolisemad kui teised. Kuu sees ei ela rohelisi mehikesi, kuigi me pole seal sees vaatamas käinud. Seni kuni pole veenvaid tõendeid vastupidise osas, ma sellele ei panustaks.

 

Nii et kui te pole just Universumi Direktor, kelle jaoks universumi kogutõde on null, siis on teil võimalik öelda, mis on tõenäoline ja võib olla isegi, et mis on tõde konkreetse taustsüsteemi sees. Seega, kuskil ikkagi on nii, et x=x. Ära lase ennast siinkohal demagoogia uttu eksitada ja öelda, et see pole üldse ja mitte kunagi võimalik, sest praktilises, inimlikus mõttes, see on võimalik.

 

Minu meelest tuleb ettevaatlik olla ühtemoodi nende inimeste osas, kes ütlevad, et tõde pole üldse olemas või, et me ei saa seda kunagi teada ja ka nende osas, kes ütlevad, et nad teavad absoluutset tõde (tegelikult teebki see sama asja välja, sest “tõde pole olemas” on absoluutne väide).

 

Meie igapäevases elus on võimalik väita paljusid asju suure tõenäosusega. Piisavalt suure tõenäosusega, et eristada neid filosoofilistest teoretiseeringutest, mille eesmärk pole mitte anda koheseid käitumisjuhiseid ning mille eesmärk pole ju ka midagi muud, kui lõpuks leida filosoofilist tõde.

 

Usk, et tavalises elus on võimalik eristada tõesemaid ja vähem tõesemaid asju, suunab meid püüdlema tõe poole pidevalt. Leidma tõde oma taustsüsteemis, märkama, kuidas taustsüsteem muutub, see tähendab ka seda, et midagi säiliks, ei tohi temast saada puuslikku, vaid teda tuleb tõlgendada ja avada uuesti ja uuesti.

 

Lootus, et me saame midagi teha vaid usupõhiselt viib meid ususõdadeni ülekaalukama vastasega. Oletame, et tulevikus otsustatakse tõde ainult selle põhjal, kui paljud inimesed mingit väidet Facebookis “like’ivad”. Ja oletagem, et väide, mille üle vaieldakse, on küsimus, et kas Eestil on õigus oma praegustele maismaapiiridele või peaks ida poolt ühe kilomeetri jagu ära andma. Ühelt poolt laigivad ühte väidet Vene elanikud, teiselt poolt Eesti elanikud. Kummad võidaksid?

 

Kui meil pole archimedeslikku toetuspunkti millegi muu näol kui ainult usk, siis kindlasti mitte meie.

 

Aga nüüd siis tõe strateegia teise väidetava probeemi, ehk tõe nõrkuse juurde. Siinkohal julgen tuua mängu oma praktilise kogemuse ning väidan, et täpne faktide edastamine pidevalt avalikkusele on üks paremaid riskide maandamise strateegiaid. Valede ehitamine on aga enamasti suhteliselt kehv pikaajaline investeering (aga riigi ja ühiskonna puhul peame rääkima pikaajalistest investeeringutest).

 

Võrrand on tegelikult lihtne. Riskianalüüsis korrutatakse läbi riski realiseerumisel tekkida võiv kahju ning selle riski realiseerumise tõenäosus. Tänu tänapäevasele meediamaailmale, kus igasugune info levib kiiremini kui kunagi varem, on korrutise mõlema elemendi väärtused tõusnud tasemele, kus faktide võltsimise avalikuks tulek ei ole vastus küsimusele “kas”, vaid on vastus küsimusele “millal”.

 

Selles valguses on näiteks Suusaliidu valetamine tõeliselt väär, konjunkturistlik või halvimas mõttes idealistlik, nagu ka igasugune teistsugune ühiseid huvisid puudutava info varjamine. Avaliku huvi teemadel valetamine saab olla võimalik ainult neil juhtudel, kui sellega päästetakse konkreetselt elusid ning ka sellisel juhul peavad vale esitajad ohu möödudes tulema avalikkuse kohtu ette ja laskma otsustada avalikkusele, kas tehtu oli õigustatud.

 

Nii et kui järgmine kord näete kedagi, kes üritab tõe rääkijaid idealistiks nimetada, siis mõelge uuesti järele, kumb seisukoht on idealistlikum – usk valel põhineva müüdi võimalikkusse või ratsionaalne arvutus tõese infovälja loomiseks, millel on hind, majanduslik ja juhtimislik mõju. Mina väidan, et valel põhinevate müütide õigustajad on kas utopistid, või siis oportunistid, kes tahavad leida õigustust võimalikult vähe tõtt rääkida.

 

Ma ei taha öelda, et müüte pole üldse vaja. Müüti pole isegi võimalik vältida. Ka utoopiad on vajalikud. Seni kuni me mõistame, et nad on eelkõige ideaalid, unistused, mille poole püüelda, mitte aseaine reaalsusele.

 

Kui sa silmad lahti teed, siis peaks olema alles veel midagi muud peale unistuse. Et kui sa silmad lahti teed, siis näeksid sa inimest, kelles sa võid ikka päris kindel olla, võib olla see on sinu elukaaslane, sinu naaber, minister või president, kes polegi nii ideaalne ja plekitu (mina küll pole!), kuid kes on tõeline, kes ei varja sinu eest, kui midagi on halvasti. Keegi, kellest sa tead nii palju, et sa tead, et sa võid teda alati usaldada.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.