pühapäev, 19 november, kell 06:47:22
RSS vood Twitter Facebook Helista

Gunnari pronkskuju – kas idealiseeritud soovunelm või linnapilti rikastav skulptuur?

Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchill pronkskujud Londonis Mayfairis.

Haapsalus (mitte ainult, ka veebiportaalides, kus võtavad sõna nii läänlased kui ka kaugemalt rahvas) on mõnda aega olnud kõneaineks mullu surnud haapsallase Gunnar Ollo mälestuse jäädvustamine. Facebookis on loodud “Haapsalu Gunnari sõpruskonna” lehekülg, et püstitada Gunnarile pronkskuju; Gunnarile pühendusega pargipingi tegemisest on arutatud Läänlase Facebooki lehel. Miks see nüüd, rohkem kui aasta pärast Gunnari surma teemaks on tõusnud ja milleks seda kõike vaja on? 

 

Gunnar oli lihtne mees. Gunnar ei olnud lihtne mitte ainult lihtsuse tavalises mõistes. Tal oli ka lihtne aru, kui võib nii väljendada. See tegi ta eriliseks. Selle tõttu oli neid, kes talle kaasa tundsid; oli neid, kes Gunnarit seepärast ei mõistnud. Oli ka neid, kes teda tüütuks pidasid, mõni keeras Gunnariga kohtudes pea ära, isegi põlastas. Aga jäägu see põlastajate südamele - paljud hoolitsesid ja mõistsid Gunnarit.

 

Nii kord juba on – teravate nurkade vastu võib end valusalt ära lüüa või võib neid nurki vaikselt paitada ilma, et ise haiget saaks. Võimalik, et Gunnar segas osa inimesi, aga ta ei teinud seda teadlikult pahatahtlikult. Kõige õigem on vist tema kohta öelda, et ta oli nagu oli, aga kindlasti ei teinud ta kellelegi oma olekuga halba.

 

Öeldakse, et iga vald peab oma väeteid ise ülal pidama ja nende eest hoolitsema. Need, kellele on rohkem antud, võiks ka rohkem anda neile, kellel on vähem. Gunnaril oli kõik eluks vajalik olemas, aga talle polnud antud seda, et ta oleks mõistnud kogu selle tähendust. Talle polnud tegelikult vaja tänaval möödujailt sigarette või münte küsida, aga ta tegi seda siira teadmisega, et see on vajalik. Jällegi oli neid, kes ta teguviisi hukka mõistsid, kuigi tegelikult ei teinud ju Gunnar kellelegi kahju.

 

Aga oli ka palju neid, kes võtsid Gunnarit sellisena, nagu ta oli. Ja mitte ainult ei võtnud teda niisama paratamatusena, vaid ka hoolitsesid ta eest. Olgu siis kas või kohvi, toitu või sooja istumiskohta pakkudes. Kes jutustasid temaga tema elust. Mis sest, et Gunnari käimised ja tegemised olid ilmselt tema enda peas kõige rohkem segamini ja teda kaua tundnud inimesed teadsid neist asjust rohkemgi.

 

Seega – Gunnaril oli olemas oma vald, mis tema eest hoolitses. See vald oli seltskond inimesi, kes teda ära ei ajanud, teda ei halvustanud, töganud ega hätta jätnud. Isegi, kui häda polnud.

 

Need ongi need inimesed, kes tahavad, et Gunnari mälestus oleks rohkemaga jäädvustatud kui rahvalood ja hauaplats Haapsalu vanal kalmistul. Gunnari eluajal sündis palju põlvkondi haapsallasi. Pole imestada, et on palju neid, kes tahaksid Gunnarit rohkemaga mälestada.

 

Kas pronkskuju või piisab vähemast?

 

Kui Läänlase Facebooki lehel pakkus Liisa Kuunar välja idee, et Gunnari auks võiks Haapsalus olla talle pühendatud pargipink, siis tundus, et idee leiab kiiret poolehoidu ja teostub peagi. Gunnar ja Haapsalu valged pingid kuulusid ju kokku. Teda võis ikka neil puhkamas näha, taarat täis valged kilekotid jalge ees lebamas. Pink on valge ja lihtne, nagu Gunnar oli.

 

Seejärel pakkus Aita Mölder, et puust pink pole piisavalt suursugune mälestus. Kolme-nelja aasta pärast on pink võib-olla lagunenud, värv kulunud, äkki metallist siltki maha kruvitud. Gunnarile võiks teha pronkskuju, pakkus Mölder.

 

Aita uuris paljudelt linna loomeinimestelt, sõpradelt ja tuttavailt, kuhu võiks pronkskuju panna. Küsis minultki. Ütlesin, et kui selline kuju üldse peaks linna tulema, siis kindlasti ei tohiks seda paigutada kuhugi järjekordsele muruplatsile, hoovi või eraldi kujundatud keskkonda.

 

Gunnar oli iga päev Haapsalu tänavapilti kuuluv tegelane ja kui ta peakski pronksi valatuna edasi elama, siis kindlasti tänaval. Istumas pingil, ootamas mõne tänava nurgal, kotike käes, teine käsi tõstetud huultele ja imiteerimas suitsetamist – seda tegi ta ju alati, kui küsis möödujailt sigaretti. Endal sigaretipakk taskus ja sigarette täis.

 

Kui pronkskuju tegemise plaani esimest korda kuulsin, pidasin seda liiga suursuguseks ja kalliks ettevõtmiseks. Miks? Sest Gunnar ei olnud tuntud ühiskonnategelane, ajalooline isik, kes muutis linna elu-olu, viis meid maailmakaardile, arendas, ehitas, jäädvustas linna raamatuisse… Selles mõttes ei olnud, nagu me oleme harjunud neid ühiskonnategelasi, ajaloolisi isikuid, kirjanikke, kunstnikke või muid suurkujusid endale ette kujutama.

 

Gunnar oli kõigest taarat korjav mees. Inimestel on harjumus isikuid tagantjärele idealiseerida ja praegu mu meelest nii ongi.

 

Eestlased on monumentidega vahel ikka liiale läinud. Väiksest, armsast plaanist võib välja tulla järjekordne “võidusammas”, kuigi saaks lihtsamalt. Heaks näiteks ongi seesama Vabadussõja võidusammas Tallinnas, mille nii välimusega kui ka ehitusele kulunud rahaga mindi liiale. Samal ajal suutsid hiidlased teha omale palju ilusama, sisukama ja kümneid kordi odavama monumendi sõjas hukkunutele. See sobiks seisma ka Tallinnas Vabaduse platsil ja kõnetaks vaatajat rohkem kui üks klaasist sammas.

 

Elusuuruses pronkskuju Gunnarile tundus mulle alguses liialdusena – see on nagu ratsamonument nimetule ratsanikule, kes lihtsalt armastas ratsutada.

 

Aga see ei tähenda veel, et…

 

Kui pronkskuju tegemise plaan peaks tõesti kunagi teoks saama, siis ei tohiks Gunnari skulptuuri panna eraldi platsile või kuhugi silma alt ära. Ta peabki olema risti jalus ja tänaval. Haapsalus on suurkujude skulptuure, millega linnarahvas tegelikult ei suhestu. Need on kaunites kohtades, aga nad on kõrvaliseid ja üksikud. Nad on tähtsad, aga igapäevaselt väheolulised.

 

Kas siis pronkskuju või mitte? Leian endiselt, et Gunnari pronksivalamine on liiga suursugune ettevõtmine. Meil on jäädvustamata paljud ajaloos tunduvalt olulisemad inimesed. Kaugemast ajaloost niikuinii, aga ka lähiajaloost.

 

Oli hea tunne, kui leidsin promenaadilt Eesti Keele Sihtasutuse pühendusega pargipingi kirjanikule Juhan Pajule. Juhan kirjutas Haapsalu piisavalt palju kirjanduslukku, et üks tükk pronksi poleks tema tegude meenutamiseks üleliia palju. Pigem vähe. Ent ka pink on tema tegude teadvustamiseks ja meenutamiseks sobiv.

 

See aga ei tähenda, et Gunnar ei võiks pronkskujuks saada. Gunnarist võiks saada mitte “suur pronksist kuju”, vaid “pronksist tänavakunsti suurkuju”.

 

Tänavakunst on kunst, mis on linnapildis kogu aeg jälgitav, mis pole ära peidetud ja mille leidmiseks või nautimiseks (miks mitte ka vihkamiseks) ei pea kuhugi minema. Ta on sul risti jalus, mõnikord sõna otseses mõttes. Aga kui nii, siis peab ta olema mõjuv, emotsiooniloov, üllatav, liigutav.

 

Just liigutav – üle maailma paljudest edumeelsetest linnadest leitavad tänavakunsti teosed on just liigutavad. Nendega kohtudes tundub, et nad on elusad. Nad on neid ümbritseva elu osa.

 

Otsisin veebist mõned pildid (vaata loo lõpust) mitmest maailma linnast, sealhulgas Bratislavast. Just seal on palju huvitavaid tänavaskulptuure. Näiteks Paparazzi hotelli nurga tagant välja piiluv pronksist fotograaf, kes justkui püüab salaja jäädvustada hotelli sisenejaid. Või kõnniteel kanalisatsioonikaevust välja vaatav rõõmus töömees, kes toetab küünarnukkidega kaevuäärele. Bratislavat teatakse nende kujude järgi.

 

Haapsalu vajab hädasti avalikus linnapildis olevaid kunstiteoseid. Haapsalu vajab seesuguseid taieseid rohkem kui konkreetset Gunnari kuju, aga just tänavapilti sobikski suurepäraselt seesama pronksi valatud Gunnar pingil istumas või tänavanurgal seismas (või kus iganes muus kohas või situatsioonis, mille peale skulptor tuleb). Ühendame kaks vajadust!

 

Seesugune tänavapildi kujundamine on Eestis veel suhteliselt lapsekingades. Tartust leiab Vilde ja Wilde, Tallinnast Korstnapühkija. Neid on muidugi rohkem, aga selliseid, millega kohtudes on liigutav tunne, peaaegu pole.

 

Seega need, kes on pronksist Gunnari vastu – mõelge sedasi, et linn vajab tänavakunsti taieseid. Gunnarit mäletame aga kõik just tänavalt ja seal võiks ta ju seista veel sadu aastaid pärast oma surma. Kahju see ei tee, pigem vastupidi.

 

Ja kui nüüd vinti tugevasti üle keerata, siis võiks neid Gunnari erisuguseid kujusid olla Haapsalus mitmes kohas. Veelgi toredam oleks, kui kujud paigutataks igal suvel uude kohta. Kord kummardub pudelit üles võtma Väikse viigi ääres, kord Okase muuseumi bussipeatuses. Kord seisab Kuke galerii ukse kõrval ja küsib sigarette, kord jutustab möödujatega kaubamaja ees. Ühel aastal istub promenaadi pingil, teisel aastal raudteejaamas. Näe, jälle Gunnar siin! Just nii, nagu tema eluajal.

 

Jäägu see huumorisugemetega fantaasiaks, kuigi heatahtlikku huumorit ei leia meie linnas ka sendi eestki.

 

Gunnari pronkskuju valamine maksab miinimumsummana 40 000 eurot. Kel tahtmist annetada, leiab andmed siit:

  • MTÜ Läänemaa Kunstivara
  • Arveldusarve: 221021855042, Swedbank
  • Lisada kindlasti märksõna: Gunnar

 

Valik maailma linnadest pärit tänavaskulptuure, mis on teinud need paigad kuulsaks ja mis on muutnud linnapildi kauniks ning huvitavaks.

 


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.