pühapäev, 25 august, kell 14:49:43
RSS vood Twitter Facebook Helista

Gustav Reinop: Tagantjärele "Valge Daami saladusest"

(Foto: Ivar Soopan)

Gustav Reinop,

tänavuse etenduse "Valge Daami saladus" osaline

 

Mida tahta ühelt suviselt Haapsalult? Kohalikuna puhkust, turistina elevust ja seda „valge neitsi kuju ootamist“, eestlasena – Haapsalu legendi! Seekordne suvi pakkus kõike korraga. Eriti Legendi.

 

Valgest daamist on räägitud ilmselt aastasadu. Lavalaudadele võõrastele vahtimiseks on teda teadaolevalt ka oma viisteist korda viimase aastasaja jooksul tõstetud (Leo Randre teadis täpselt, aga viis teadmised endaga kaasa). Kaasaegsed nägid tänavu 13. versiooni.

 

Eestlane on igav inimene – alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Ehk siis: mulle (osalejana) – seniajani kõrvus kummitavad laulusõnad: „…tema silmad on kui selged allikad…“, Priori sajatused ja „nüüd tean, mis saab“. Sõpradele-kolleegidele-tuttavatele „kas õhtuks piletit saaks?“. See viimane käis 26.08 (etendustejärgne esmaspäev) kohta ja oli eriti asjakohane…

 

Juuni- ja juulikuus eemalt blogisid jälgides oli kõik rahulik, 4. augustil kultuurimaja „pommiaugus“, põrandaaluses teatrisaalis (kus mobiilside eriti ei levi ja kõik närviliseks lähevad), enam mitte. Kuuldes tänavusest „laulvast legendist“ olid paljud alt ära hüpanud. Ka mina muretsesin – viimati sai lauldud suure kooriga 1986 Tartus ja laulupeol, nüüd 24. augustil 40. kord „legendis“ olla. Aga Ilona Aasvere ja Anneli Aken tegid ka minusuguse krooksuva konnaga imet!

 

Aga nüüd asja juurde – ikka etendusest! Nagu eelmine aasta raputas plekkhobustega, nii seekordne ilma hobusteta. Lavapealse, -taguse ja ka –alusena võin kinnitada, et valgus- ja helikaablite maassekaevamine obeste komistamise vältimiseks ei ole just kõige viisakam, lisaks lähevad tulised suksud publikut ja prožektoreid nähes tsipa närviliseks. Ehk siis AK esiuudis oleks olnud „..tallati ära…“ ja LE oleks kah fotomaterjali saanud. Ehk saab mõne murunärija järgmiseks aastaks tallipilti vaikselt omaette nosima rentida, et publik rahuneks ja elusat hobust näeks…

 

Tänavune Maila (Maarja Sukles) kõlas-helises-säras uskumatult hästi! Teda mitte tundes jäin esimeses proovis tõesti suu ammuli kuulama – kes nüüd sel aastal on ooperilauljatest sisse ostetud?! Ja Maret (Marika Matvei) - isegi miimika mängib vabaõhulavastuses, kus publik istub paarikümne meetri kaugusel! Üllatada oskas toomhärra Olaf (Jaan Lehepuu), säilitades tagasihoidlikku ehedat armastust. Ja loomulikult Jonathan (Anti Rannus), kes oma dünaamilisusega kõiki ja kõike elavdab.

 

Ridala näitsikud said sellel aastal vist kõige suurema menu osaliseks – tango. Ootamatu vahepööre nii vagas tükis. Raputas publiku kanoonikute jorinast üles. Ületamatu nii tekstilt, laulult kui ka liikumiselt Ridala vanema naine Helemeel (Ilona Aasvere) pani ka „vastupidi-vigased-pruudid“ kosjalised Viidiku ja Vilivaldi (Mati Hunt ja Arved Alas) vaikselt taltuma.

 

Ja laat oli ehe – ei mingit butafoori! Arvestades tänavuaastast õunauputust, kaubeldi ka kapsa ja kaalikaga, mida Viidik (Mati Hunt) lahkelt reklaamis. Isegi värsket vett pakuti, tünnist ja puulusikaga!

 

Aga armastuslugu (mida üks ehtne legend ju ongi) ei ole alati nii magus. „Ka toomhärrad pole alati nii vagad ja ilmikute suust võib kõlada ka loba“ (lubatagu mul parafraseerida libreto autorit, kelleks on Anneli Aken). Ja nii võib ka ka toomhärrade kaardimängus (Anto Siimson, Siim Birk, Ott Koik, Karel Rahu ja Ats Vare) selguda üks saatus. Läbi kogu tüki üllatas ka munk Gregorius (Marko Matvei) oma dünaamilisuse ja väga sügava sisuga teksti eheda esitusega. Priori (Andres Urb) tulisest sajatav-manitsev-tekstist ma parem ei räägi…

 

Ja koor (Aleksandra Koel, Merili Kisant, Kelli Kibar, Kristel Sims, Ain Tomson, Aivar Rannus, Ave Lumeste, Gerda Raidla, Gregor Alton, Gustav Reinop, Hannes Loss, Henri Aadna, Inna Schvede, Kalle Kelviste, Karin Sarapuu, Katrin Arrak, Lea Adrikorn, Liisi Talbonen, Mattias Metsalu, Mariliis Kaer, Meeli Piirikivi, Mikk Barndõk, Raili Friedemann, Raine Soosaar ja Tiit Laur Randlaine), mille niivõrd lühikese aja jooksul suutsid kokku laulma panna Ilona Aasvere ja Anneli Aken, seda Toomas Lunge (üllatus-üllatus!) ja kooriseadja Andres Ammase rangete märkuste ja unetute ööde taustal.

 

Ja väheke vetruv lava, autoriteks Indrek Pangsepp ja Marko Haabu, kostüümikunstnik Elin Raagmaa ja liikumist „igas-proovis-ümber-sättiv“ Kai Tarmula. Ületamatu Hurmi Krikk „kirstugrimmiga“, alati hoolitsev kostümeerija Margit Saarsoo, silmipimestav E&T Valgus ja Tiit Maivel helipuldis…

 

Lõppkokkuvõttes – imeline tükk. Kuuldavasti saab ka järgmisel aastal näha-kuulda-nautida…


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.