neljapäev, 19 september, kell 19:56:23
RSS vood Twitter Facebook Helista

Ivan Makarov: Täname ka meie kaasmaalasi – Eesti moslemeid

Liibanonis röövitud ratturid esimeses videoläkituses.

Ivan Makarovi meediakommentaari saab kuulata ERR-i Raadio 4 eetris. 

 

Nüüd, kui meie röövitud poisid tulid tagasi Liibanonist, avaldatakse ootekohaselt palju mõtisklusi ja oletusi, et mitte öelda spekulatsioone selle kohta, mis tegelikult oli ja mis oleks juhtunud siis, kui… Hakatakse, samuti ootekohaselt, ka torkima neli kuud terroristide küüsis olnud poisse.

Esmaspäevases Eesti Päevalehes ilmus kriminoloogia professor Jüri Saare artikkel “Ettevaatust, Stockholmi sündroom!”, kus lugupeetud teadlane kirjutab näiteks sellist asja: “Kummaline oli kuulata väidet, et oldi õnnelik oma eestlaseks ja mitte taanlaseks olemise üle”. Professor toob näitena äsjaste pantvangide lause “meie käest küsiti kohe, kas olete taanlased. Kui oleksime vastanud jaatavalt, oleks meiega kõik olnud läbi”.

No ei ole õiglane hinnang professorilt. Röövitud inimesed vastasid ausalt nendele esitatud küsimusele nende rahvuse kohta. Aga mida nad oleksid pidanud siis tegema? Kiusu pärast valetama ennast taanlasteks ja saama kuuli? Seda oleksid meie poisid võinud teha solidaarsusest vaid siis, kui nende seltskonnas oleks ka taanlasi. Aga antud juhul oleks Matrossovi mängimine täiesti mõttetu, seda enam et “oma rahvust maha salata” on sama, mis orjaks müüa end. Ja surmasuhu sattunud inimesed olid õnnelikud selle üle, et neid kohe maha ei lastud. Nad olid õnnelikud mitte sellepärast, et nad ei ole taanlased, vaid nad tänasid oma õnne, et nad on eestlased. Tajugem ikka vahet.

Seepärast on artikli autori arutlused poiste “isiksuse muutumisest” ebaõiglased. Nad käitusid põhimõttel “eestlane olen ja eestlaseks jään” ja see tõigi neile lõpuks vabaduse. Äkki tuleb tuttav ette? Me räägime täna palju nendest, kes aitasid eestlaste päästmisele kaasa. Oleks võib-olla paslik meenutada ka neid, kes algusest peale tegid midagi selleks, et meie poisid ei pääseks sealt eluga. On ju teada, et mõtlematud avaldused pantvangikriisi alguses võivad osutuda pantvangidele saatuslikuks. Sellest on maailmas räägitud juba aastakümneid, selle eest on hoiatanud ametiisikud ka pärast eesti rändurite röövi. Aga Dimitri Klenski esines 28. märtsil suure avaldusega Venemaa uudisteagentuuri Regnum veergudel, kus üritas tõestada, et meie hättasattunud kaasmaalased võivad olla NATO luurajad, kuna Eesti riik poeb lausa nahast välja, et olla selle sõjabloki tegus liige. Klenski läks nii hoogu, et kaasas oma spekulatsiooni tõestamiseks küll Marco Polo, küll omanimelise hobuse avastaja Nikolai Prževalski, küll Gulliveri seikluste looja Johnatan Swifti eeskujud, ka Eesti kodanike poolt kaaperdatud aluse Arctic Sea loo. Et nende asjade taga võivat olla Eesti eriteenistused (äkki ka Polo ja Swifti rännakute taga)… Eriti nõder oli siin võrdlus Arctic Sea looga, kuna meie ratturid ei röövinud midagi ega kedagi, vaid hoopis neid endid rööviti.

Seda, et Dimitri Klenski on Eesti mustades värvides näitamisele spetsialiseerunud propagandist ja teatud mõttes ka koomik, eestlasi röövinud äärmuslased ei pruugi teada. Uudisteagentuuride teateid aga jälgivad terroristid hoolega, ja Regnum on korranud “Eesti opositsioonilise poliitiku Klenski” avaldust mitmel korral: kaks korda 28. märtsil, siis veel 6. ja 20. aprillil. Võimalik, et see pahatahtlik jama oli reprodutseeritud ka teiste meediaüksuste poolt. Nii et “eesti poliitik” tegi päris palju selleks, et terroristide küüsi langenud eestlased oleksid tapetud vaenlase luurajate pähe. Klenski tegi seda varsti pärast riigikogu valimisi, kus ta ise aktiivselt kandideeris. Kuid ka täna, kui ta on juba avalikult astunud naaberriigi võimu teenistusse ehk Putini rahvarinde ridadesse, oleks selline uppujate kividega loopimine äärmiselt alatu. Isegi kui kõik need uppujad on eestlased ehk mitte kaasmaalased Klenski mõttekaaslaste malli kohasel.

Eriti sellel taustal – tegelikult ka ilma selle taustata – tuleks meeles pidada Eestis elavate moslemite pöördumist usukaaslaste poole, kus meie islamiusku kaasmaalased palusid eestlaste eest, teatades, et moslemite elu Eestis on hea ja nendesse sõbralikult  suhtuvaid eestlasi on nii vähe. Kindlasti aitas see pöördumine meie poiste leebemale kohtlemisele ja ka vabastamisele kaasa, võib-olla just Klenski avalduste vastumürgina. Nii et täname südamest ka meie häid kaasmaalasi – Eesti moslemeid. Sõpra saad tunda hädas.   


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.