kolmapäev, 18 september, kell 06:55:47
RSS vood Twitter Facebook Helista

Joogafestivali korraldaja ootab Haapsalu piiskopilinnusesse tuhandet joogahuvilist

Küsitles Kristi Märk

 

21. - 22. juulil peetakse Haapsalus Baltimaade esimene joogafestival, mis toob Läänemaale rahvast nii siit- kui ka sealtpoolt piiri. Korraldajad ise kirjeldavad seda kui suurt ja südamlikku sündmust, kus leiavad tegevust ja inspiratsiooni nii need, kes juba tegelevad joogaga kui ka need, kes on siiani joogast ainult mõelnud.

 

Festivali peakorraldaja on joogaõpetaja Merit Raju, kes on ka raamatute "Out of Office", "Hingele pai", "Leia oma tee" ja "Sõnadest tähtsam" autor.

 

Baltimaade esimene joogafestival on kohe ukse ees. Kuidas ettevalmistused kulgevad ja mis tunne valdab?

Ettevalmistused lähevad kenasti ja rõõm on näha, et nii paljud toredad inimesed on festivalist huvitatud.  Joogafestivalist räägitakse säravail silmil – nii nagu meiegi seda teeme ja oleme soovinud.

 

Kui suur on koolitajate hulk, kelle teadmistest ja kogemustest festivali külastajad osa saavad?

22 õpetajat, kolm bändi, kokku 33 sündmust ja kummalgi päeval 12 tundi programmi. Õpetajate hulgas on 7 meest ja ka mitmeid välismaalasi.

 

Peaesineja Daniel Strausseri kodulehel olev ajakava on väga tihedalt maailma eri paiku täis. Mis valemiga teil ta siia Läänemaale meelitada õnnestus?

Hakkasime festivaliks valmistuma eelmise aasta maikuus, nii et saime ta Eestisse meelitada uudishimust, kuna ta pole Eestis käinud, lisaks tahab ta toetada toredaid algatusi ja õnneks oli ka piisavalt vara, et tema graafikus koht broneerida. Sellise taseme joogaõpetajate kalender on broneeritud aasta ette.

 

Ka teine välisõpetaja, Richard Hackenberg on väga professionaalne ja teinud joogat juba 33 aastat. Välismaiseid õpetajaid on veelgi, kuigi osa neist elab Eestis – näiteks Moses Maimon Iisraelist, Marika Blossfeldt USA-st ja Jocke Salokorpi Soomest. Sellega on meil väga vedanud, et nii head õpetajad on eestlastele nii ligipääsetavad.

 

Mis on teie silmis Danieli peamine oskus või väärtus, miks võiks kasutada võimalust temaga kohtuma tulla?

Temast õhkub spirituaalsust, mis on kütkestav ja veenev. Seejuures on ta väga kergesti arusaadav, toob lihtsaid näiteid ega tee joogat liiga müstiliseks. Samal ajal saab teda kuulates palju inspiratsiooni spirituaalsel teel jätkamiseks. Ta ei varja ka varjukülgi ega ütle, et see tee oleks ainult lihtne. Pikk artikkel tema elust ja hoiakutest on ajakirja Psühholoogia Sinule  juulinumbris.

 

Kas tantrajooga eksperdi Moses Maimon´i loeng "Tantra jooga - Ida seksuoloogia müsteeriumid" on üks väheseid üritusi joogafestivali raames, mille ajal tuleks vanematel oma lastele muu tegevus leida?

Meie töötubades vanusepiiranguid ei ole, kuid tantrajooga  puudutab tõesti seksuaalsust. Leiame, et mida varem noored teadlikust ja targast seksuaalenergia kasutamisest teada saavad, seda parem.

 

Mis vanuses lastele on mõeldud lastetelk ning mida nad seal teha saavad?

Lasteprogramm on pea sama pikk kui põhiprogramm. Seal on joogat, tantsu, laulu, kunstilist tegevust ja muinasjutuvestmist vaheldumisi. Üldjuhul on see mõeldud 4-11-aastastele lastele, aga kui mõni noorem või vanem osaleda soovib ja tegevused huvi pakuvad, siis on ka nemad teretulnud. Lastetelk asub Piiskopilinnuse laste mänguväljakul, mis juba iseenesest on väga tore maailm.

 

Rääkige natuke planeeritavast bazaarist, millega seal kaubeldakse?

Joogafestivali ametlikud toitlustajad on Põhjaka mõis ja kohvik Mamo, lisaks on festivali ümbruses ja linnusehoovis tervisekaupade bazaar, kus on kaupu kasemahlast tervisejalanõudeni ja meditatsioonipatjadest toortoidu tortideni. Saab pildistada oma aurat, lasta end üle vaadata ehtsal India ajurveeda doktoril ning nautida kasulikku massaaži.

 

Kust tuli mõte rajada OM lounge ning mis funktsioon tal festivali ajal on?

OM lounge’i idee tuli Maakauba asutajalt, kes ka toitlustab lounge’i. Selle mõte on võimaldada mõnusat telki lebotamiseks, jutustamiseks ning maitsvate jookide ja suupistete maitsmiseks katuse all, lasta endale teha stiilseid patse või hennamaalinguid või isegi punuda pähe turban.

 

Lisaks olete välja hõiganud üleskutse kõikidele vabatahtlikele, kes teie sõnutsi hakkavad oma abivalmiduse, heatujulisuse ja pealehakkamisega peegeldama joogafestivali ideed avatud südamega elamisest. Kui aktiivselt on inimesed selle mõttega kaasa tulnud või on veel täitmata kohti?

Vabatahtlike kohad on juba täis, neid on praegu 55 sooja südamega inimest! Ühest küljest tahtsime anda võimaluse osaleda festivalil inimestel, kelle jaoks on osalustasu liiga kõrge. Vabatahtlikud saavad pool aega ka festivalil osaleda ning pakume neile ka lõunasööki. Teisest küljest tahtsime anda teistsuguse kogemuse festivalist – kuidas on panustada millessegi ilusasse ja suurde. 

 

Palun tooge mõni näide rollidest, mida vabatahlikud täidavad?

Taimetoidu töötubades abistajad, piletimüüjad-infopunkti töötajad, väliskülaliste saatjad, lasteprogrammi ja lavatehniku abilised, ka parkimise suunajad, pakihoiu ja algkooli majutuse assistendid. Aga jah, kõik kohad on juba täis.

 

On teil juba ka ligikaudne ettekujutus olemas, kui palju külastajaid joogafestivalile oodata on?

Linnusealal on ruumi 10 000 inimesele, aga pigem arvestame siiski umbes 1000-ga. Ise olen käinud 2222 inimesega joogafestivalil, mis andiski mulle selle mõtte teha sarnane sündmus ka Eestis.

 

Vaadates meie Eestimaa senist suve, tekib paratamatult küsimus, et mis siis saab, kui vihma sajab?

Meil on oluline osa programmist ka siseruumides ja sinna mahub kokku vähemalt 700 inimest. Pealava programm on suurelt jaolt füüsiline, ning vihm eriti ei segakski. Samas on meil lausvihma puhuks “plaan B” – selle korral teavitame osavõtjaid. Aga kõik programmipunktid toimuvad igal juhul, olenemata ilmast!

 

Paralleelselt joogafestivali korraldamisega jõudsite hiljuti veel ka ühe uue raamatu välja anda. Kuidas te end eri tegemiste vahel jagate või on jooga, kirjutamine ja joogafestivali korraldamine omavahel nii seotud tegevused, et vaid täiendavad teineteist?

Olen viimasel aastal seetõttu tõesti natuke liiga palju tööle (kuigi see pole nagu “päris” TÖÖ, aga siiski on paljud isiklikud ja kodused asjad seetõttu unarusse jäänud) keskendunud ja pärast festivali tuleb kindlasti vahepeal teistsugune periood.

 

Olete välja toonud võrdluse, et  joogafestival on midagi sellist nagu laulupidu Tallinnas või folk Viljandis. Kas sellest vihjest võib välja lugeda, et ettevõtmisest on plaanis välja kasvatada iga-aastane traditsioon?

On küll plaanis iga-aastane traditsioon, kuid olen lihtsalt püüdnud nende võrdlustega kirjeldada seda TUNNET, mida joogafestival peaks andma. Olen pannud tähele, et inimesed on ettevaatlikud, sest nad ei ole varem ühelgi joogafestivalil käinud ja kardavad, et äkki see on liiga joogalik või siis liiga pinnapealne. Aga ta tuleb väga ilus!

 

Joogafestivalil on tunne nagu kõige soojematel üritustel näiteks nagu laulupeol või folgil. Ja veel selle vahega, et see on üks väheseid alkoholivabasid sündmusi Eestis.

 

Joogafestivali kodulehel olete festivali kirjeldanud kui suurt, aga sooja üritust, mis tekitab õnneliku tunde - mida külastajatele südamele panete, et see üritus tõesti soe ja õnnetunnet tekitav oleks?

Tõepoolest sõltub festivali meeleolu just nendest inimestest, kes sinna tulevad. Seepärast me ka turunduses iga hinna eest ja igas kanalis seda festivali ei tutvusta. Tuleb see, kes tunneb, et joogafestivali idee temaga haakub. Ja usun, et osaledes teeb see inimene endale väga ilusa kingituse.

 

Mis tüüpi ja mis hinnaga pääsmeid on külastajatel võimalik osta?

Joogafestivalil osalemiseks on võimalik osta kahe ja ühe päeva pileteid, millega saab osaleda festivali pea-alal piiskopilinnuse hoovis, kus programm kestab 21. juulil kell 11-23 ja 22. juulil kell 6-18. Siseruumide töötubades osalemiseks annab festivali päevapilet soodustuse (päevapiletiga sissepääs 2 eurot). Küll aga on kõikides siseruumide töötubades võimalik osaleda eraldi tasu eest (5 eurot täishind ja 4 eurot pensionäridele ja õpilastele). Toidutöötubade hind on veidi kõrgem, kuna osalejate arv on piiratud20-ga ning kestus on pikem ja osalejad saavad ka kõhud korralikult täis. See on siis festivali päevapiletiga 10 eurot ja tavahind 15.

 

Lisaks saab eraldi osta laupäevaõhtuse kolmetunnise kontserdi pileteid (10 eurot pensionäridele ja õpilastele 8 eurot) ja pühapäevase lõputseremoonia pileteid (5 eurot pensionäridele ja õpilastele 4 eurot).

 

Joogafestivali ühe ja kahe päeva pileteid saab osta Piletilevi veebilehelt ja müügipunktidest. Samuti on müügil toidutöötubade piletid. Kõik muud piletid on müügil sularahas kohapeal linnusehoovis või kultuurikeskuses, olenevalt valitud sündmuse toimumiskohast.

 

Tasuta programmi hulka kuulub kultuurikeskuses kolm raamatututvustust
väga põnevatelt inimestelt ning linnuse väravatornis neli joogatundi. Samuti saab jalutada ja ostelda tervisekaupade bazaaril linnusehoovis.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.