kolmapäev, 18 september, kell 00:11:22
RSS vood Twitter Facebook Helista

Jordaania – luureagentuuri kontrolli all ja olematu parlamendivõimuga klanniühiskond

Reede keskpäevane palvus kuningas Husseini mošee juures tänaval. (Fotod: Ivar Soopan)

Jordaania, Amman

 

Jordaania Hašmiidi Kuningriiki peetakse Lähis-Ida üheks stabiilsemaks riigiks. Miks see nii on, sellel on palju põhjusi. Araabia kevad pole siia jõudnud, vähemalt mitte revolutsiooniliste sündmustena. Jordaania pole paariariik, mille liidritega lääneriigid asju ajada ei taha. Vastupidi, Ameerika Ühendriikidele on Jordaania suureks sõbraks ja eks meilegi – peame siinset võimu piisavalt usaldusväärseks, et Eesti Energia investeerib siinsesse põlevkivitootmisse. Aga mis on selle sirmi taga? Kas riigis endas käivad asjad õigesti ja kuidas see välismaailmale stabiilsena tunduv olukord on saavutatud?

 

Jordaania on Iisraeli puhverriik vaenulike riikide vahel. Suur osa palestiinlastest, kelle Iisrael on jõuga Palestiina aladelt välja surunud, on asunud elama Jordaaniasse. See on üks väheseid riike maailmas, mis annab palestiinlastele lihtsustatult kodakondsuse. Mis ei tähenda veel, et neil on kõik õigused. Näiteks Jordaania kaitseväes peaaegu pole palestiinlasi – ei saa ju Iisraeli naaberriigis elavaile ja kodumaalt ära aetud inimestele anda kätte relva!

 

Palestiinlasi on Jordaanias lausa kuni 60 protsenti ja võib liialdamata öelda, et palestiinlased on selle kuningriigi üles ehitanud. 1921. aastal, 25 aastat enne iseseisvumist, elas Jordaania aladel vaid 100 000 inimest. Pärast Iisraeli riigi teket voolas üle Jordani jõe, teisele poole Surnumerd tohutult kodust lahkuma sunnitud palestiinlasi - 1948. aastal umbes 700 000 palestiinlast, aga ilmselt rohkemgi.

 

Palestiinlasi peetakse Araabiamaade kõige suurema kirjaoskuse osakaaluga rahvaks. Töökad ja ettevõtlikud inimesed said aluseks Jordaania kuningriigi arengule ja praegu on palestiinlasi 6,5 miljoni elanikuga Jordaanias üle poole.

 

Seega peaks palestiinlased olema selle riigi nii-öelda võtmerahvas, aga nad pole seda. Jordaania on multirahvuslik riik ja ei saa öelda, et mõnel etnilisel grupil oleks siin eriliselt suur võim. Kui miski puudutab Jordaanias võimu, siis on see seotud hõimude ja perekondadega - klannidega. Loomulikult ka kuningaga.

 

Jordaania kuningriigis on konstitutsiooniline monarhia. Demokraatlikult valitud parlament peaks justkui riigi arengut suunama ja omama võimu, aga tegelikkus on teistsugune. Kuningas Abdullah II võimukoridorides on loodud valimissüsteem, mis on väidetavalt meelega loodud selliseks, et riigis ei tekiks elujõulisi poliitilisi parteisid ja et nende liikmed ei saaks parlamenti valitud. Tänu sellele jääb kogu võim kuningale ja mingist demokraatiast ei saa rääkida. Näiliselt on Jordaanias demokraatlikud valimised, kuid tegelikult on nende tulemus kuningakojale ja võimueliidile ette teada.

 

Valimised ongi praegu Jordaanias teema, mida rahvas arutab. Parlamendivalimised on selle aasta lõpus. Tegu on nukuteatriga, mida väga paljud jordaanlased kavatsevad boikoteerida, sest tulemus on ette teada.

 

Hisham Bustani.

 

Selleks, et Jordaania valimissüsteemist ja poliitilisest olukorrast aru saada, kohtusin Ammanis kohaliku tuntud inimõiguste eest võitlejaga Hisham Bustaniga. 1975. aastal sündinud Hisham on kirjutanud kolm novelli. Ta on kirjutanud artikleid araabia ja rahvusvahelistes ajakirjades ja on mitme foorumi liige. Näiteks on ta Araabia ja rahvusvahelise globaliseerimisvastase komitee ja sotsialistliku mõttekoja liige. Mees on istunud oma tegevuse eest ka vangis – ametlikult oli süüdistuseks kuninga solvamine.

 

Istume Hishamiga Ammani ühes hubasemas restoranis Books@Cafes, mille esimesel korrusel on raamatupood. See on läänemeelne, noorte, haritud ja avatud araablaste kokkusaamiskoht. Istume lauas palestiinlase Ala Shehadeh`ga, tema vennaga, kes töötab Yahoos ja ameeriklannast ajakirjanikuga, kes juhib Jordaania luksuskaupade ajakirja toimetust. Kõrvallaudades on palju välismaalasi ja eri Araabia riikidest Jordaaniasse elama asunud noori. Selline segu ongi umbes kahe miljoni elanikuga Ammani rahvastik.

 

Ala Shehadeh.

 

Küsin Hishamilt, miks paljud inimesed parlamendivalimisi boikoteerida kavatsevad, kuigi nad tahaks valitsevat eliiti välja vahetada ja poliitikas sõna sekka öelda. Hisham ütleb, et selleks peab ta tegema lühiülevaate lähiajaloost, et praegust olukorda mõista.

 

„Meil oli aastail 1957-1989 sõjaseisukord, millele järgnes ülestõus lõunas,“ alustab Hisham. „See oli majanduslikel põhjustel, dinaar kaotas umbes kolmandiku oma väärtusest. Meil oli tohutu inflatsioon, eriti mõjutas see kütusehinda. Sellele järgnesid poliitilised sündmused. Kuningas peatas poliitiliste parteide keelu ja kuulutas välja valimised - esimest korda sõjaseisukorra jooksul 1989. aastal. Neil aastail – 1957-1989 – olid parteid keelatud, välja arvatud Muslimi Vennaskond, mis oli tugev juba enne.“

 

Hisham nimetab 1989. aasta valimisi „päris mõistlikeks“. Jordaania jagati siis suurteks valimisringkondadeks. „Praegu oleme kolmandas valimisringkonnas – Ammanis,“ toob Hisham näite. „Ammani valimisringkonnas oli viis mandaati, see tähendab, et sa said hääletada viie kandidaadi poolt.“

 

Hisham selgitab, et kõigil valijatel oli viis häält – meie jaoks üsna veider süsteem.

 

„Jordaanias mängivad suurt rolli perekonna- ja hõimusidemed. Viiest häälest ühe annad sa oma perekonna liikmele, aga sul on veel neli häält. Seega tavaliselt annad sa need hääled poliitilistele kandidaatidele, mitte oma perekonna liikmeile. Ent sinu perekonna liige kaotab valimised, sest sinu valimisringkonnas ei ela ainult sinu pere või hõimu liikmed (neid on liiga vähe, et oma hõimu liige valituks osutuks). Seega saavad parlamenti poliitilised kandidaadid, kellele anti ülejäänud neli häält. Seetõttu oli meil 1989. aastal üsna poliitiseeritud parlament, kus oli tugevalt esindatud Muslimi Vennaskond, sest nad olid kõige organiseeritum poliitiline partei. Minu jaoks on see ainuke tõeline poliitiline partei Jordaanias,“ jutustab Hisham.

 

Kuna tugeva hõimuühiskonnaga riigis ei pääsenud hõimujuhid parlamenti oma pere ja hõimu (jutt käib tuhandetest nii-öelda alamatest) eest seisma ja enamik hääli läks poliitilistele kandidaatidele, tegi see kuningakojale meelehärmi. Valimiste tulemus oli see, et parlament saigi poliitilise võimu ja selle võrra vähenes monarhia võim.

 

„Valitsejaile see esimene eksperiment (1989. aasta valimised) ei meeldinud,“ ütleb Hisham. „1993. aasta valimisteks muudeti seadust – tehti seadus „üks inimene, üks hääl“. See tähendas seda, et näiteks Ammani valimisringkonnas on viis mandaati, aga üks valija saab hääletada ainult ühe kandidaadi poolt. See tähendas, et sa pead oma hõimu koondama poliitiliseks jõuks ühe kandidaadi taha, sest kõik tahavad sellises situatsioonis hääletada oma hõimuliikme poolt.“

 

Hisham selgitab, mis tähendab Jordaanias parlament. See ei ole tema sõnul legitiimne „keha“. See on koht, kus tehakse teeneid, kus võideldakse oma hõimu ja küla eest, palgatakse hõimuliikmeid valitsusse tööle jne. See on koht, kus tehakse otseseid teeneid oma valimisringkonna heaks. Võib ju öelda, et ka Eestis on see nii – oma valimisringkonnas valituks osutunud kandidaat peabki võitlema oma ringkonna inimeste heaolu eest, aga Jordaanias on see palju otsesem „võitlus“. Meie mõistes on tegu korruptsiooniga ja väga selgelt ühe rahvagrupi ning selle heaolu eelistamisega teisele.

 

„Seepärast hääletasid inimesed selle kandidaadi poolt, keda nad arvasid olema hõimule kasulik,“ jätkab Hisham. „„Üks inimene, üks hääl“ seadus oli Jordaania poliitilisele elule traagiline vahetus. Üsna poliitilisest parlamendist sai klannikeskne parlament. Selle tulemusena kopeeriti sama süsteem ülikoolidesse ja kohalikesse omavalitsustesse. Algasid klannitülid, ka ülikoolides. Alles eelmisel nädalal oli siin üks selline, kui ülikool pandi põlema. Selle on seadusemuudatuse (üks inimene, üks hääl) tulemus,“ räägib Hisham.

 

Eelmisel aastal muudeti aga valimisseadust taas. See tehti nii keeruliseks, et enamik rahvast ei saa sellest aru. Hisham nimetab seda sürrealistlikuks muudatuseks. Kui ta sellest räägib, siis alguses tundub, et saan millestki valesti aru. Küsin uuesti üle ja selgub, et olen õigesti aru saanud tema jutust, aga valimissüsteemist mitte. Küsin hiljem veel ka sõbralt Alalt üle ning temagi kinnitab, et jah, on nii, aga kuidas see süsteem toimib, sellest ei saa ka tema aru. Ja tegu on Jordaania nii-öelda helgete peadega, noorte ja haritud meestega, kes tunnevad poliitilist elu!

 

Hisham püüab uut valimissüsteemi selgitada. „Valimisringkond muudeti virtuaalseks (!) valimisringkonnaks. See on nagu loterii! Ammanis, kolmandas valimisringkonnas, on viis mandaati. Seega, kui kandidaadid tahavad saada valimisteks legitiimseks, peavad nad valima endale ühe virtuaalse ringkonna, kus kandideerida. Üks kandidaat valib esimese virtuaalse ringkonna, teine teise ja nii edasi. Nad ise ei tea, kes kandidaatidest on millise ringkonna valinud. Nad saavad seda teada alles siis, kui kandidaadiks registreerimine on lõppenud. Mis aga virtuaalses ringkonnas juhtub, on see, et seal ei ole geograafilisi piire. Seal on virtuaalne loterii. Sa lihtsalt ütled, et tahad kandideerida selles, näiteks esimeses virtuaalses ringkonnas. Naljakas on aga see, et kui esimeses virtuaalses ringkonnas on suurim saadud häälte arv näiteks 2500 (ehk ringkonna esimene tulemus – I.S.), aga teises virtuaalses ringkonnas on paremuselt teine tulemus tunduvalt suurem ehk 10 000 häält, siis 10 000 häält saanud kandidaat kaotab esimeses ringkonnas 2500 häält saanud kandidaadile ja parlamenti ei saa.“

 

See on üks põhjustest, miks valimisi Jordaanias boikoteeritakse – rahvas ei saa aru, kes lõpuks parlamenti saab ja kuidas ta sinna saab. Sellega takistab valitsev eliit poliitilist mobiliseeritust – see on võimule kasulik, kui ei teki tugevaid poliitilisi jõude ja kandidaate, kelle taga on suur rahvahulk ja kellel tekib võimalus riigis midagi muuta.

 

Üheks tähtsaks teemaks on valimiste eel palestiinlaste teema. Parlamendis on neile ette nähtud ainult 13 protsenti kohtadest, aga rahvastikust on neid 50-60 protsenti. „Üks inimene, üks hääl“ seadus killustas ka palestiinlased ja Jordaania praegune võimueliit ei soovi, et nii suur rahvusgrupp saaks võimu juurde.

 

Enne valimisi püütakse vastandada nii-öelda vanu jordaanlasi ja palestiinlasi. Võimust kinni hoidev seltskond kultiveerib rahva seas ohtu, et palestiinlased konkureerivad samale tulule, soodustustele jms, nagu ka näiteks Ida-Jordaania vanad hõimud. Õhutatakse rahvast omavahel tülitsema, et nad ei suudaks areneda arvestatavaks poliitiliseks jõuks.

 

Hisham ütleb, et tegelikult on see idajordaanlaste enda klannitüli võimu ja kasu pärast. Palestiinlased ei puutu sellesse. „See seadus (üks inimene, üks hääl – I.S.) tehti selleks, et killustada rahvas lihtsaltkontrollitavaiks tükkideks ja ajada nad omavahel pisivõitlustesse väikse kasu nimel ning vaigistada neid sel moel suurtes asjades,“ lausub Hisham.

 

Kui varem oli Jordaanias teemaks Palestiina riigi loomine ja palestiinlaste konflikt Iisraeliga laiemalt, siis nüüd püütakse seda muuta Jordaania sisekonfliktiks – palestiinlased versus jordaanlased. Hisham ütleb selle kohta "fašistlik trend“. „Me oleme näinud seesuguste fašistlike meeleolude tekkimist, eriti vasakpoolsete ja sotsialistide hulgas,“ räägib Hisham. „See on väga imelik, aga see on nii. Paljudel neil (vaenuõhutajail – I.S.) on sotsialistlik-fašistlik taust, umbes nagu natsi-Saksamaal oli. See on valimiseelse võitluse üks osa.“

 

Hishami sõnul pooldab tema valimisseadust, mis muudaks Jordaania üheks valimisringkonnaks ja hääletada saaks kas parteinimekirja või oleks ainult isikumandaadid. „Me oleme sellest väga kaugel,“ leiab ta. „Selleks pole poliitilist tahet. Kui oleks üks valimisringkond, siis sunniks see inimesed ühinema poliitilistesse valimisnimekirjadesse või isikunimekirjadesse. Aga režiim ei taha seda!“ märgib Hisham. „Ühiskond ise on killustunud ja inimesed on pandud uskuma, et killustatuse tekitanud valimisseadusega on inimeste esindatus parlamendis tagatud.“

 

„Regioonides on praeguse valimissüsteemi tõttu teada, kes võidab. Sul on enne valimisi valmiskujundatud parlament. Kandidaatide peamine eesmärk on jõuda valitsusse, saada oma klannile tulu, töökohti, ülikoolikohti, soodustusi. Ainuke, kes seda kõike anda saab, on valitsus. Seega nad sõltuvad valitsusest,“ räägib Hisham.

 

Tema sõnul võtavad parlamendiliikmed avalikult pistist. Ta toob näite.

 

„Parlamendiliikmetele anti viis vaba kohta ülikooli – see on pistis! (Hisham peab silmas seda, et parlamendiliige saab oma hõimust saata kellegi ilma kulude ja eksamiteta ülikooli õppima – I.S.). Neile anti luba osta autosid tollimaksu maksmata (tollimaks on Jordaanias väga kõrge, mistõttu on autod kallid – I.S.) või luba müüa see õigus kellelegi edasi. See on pistis! Euroopas käivad asjad teisiti. Meie valitsus teeb seadusi luureagentuuri suunamisel ja kõik läheb nii, nagu valitsev eliit soovib.“

 

Küsin Hishamilt, kui palju Jordaanias praegu parteisid on? Ta pole arvus päris kindel, kuid pakub, et neid on 17.

 

Ja kui paljud neist võivad osutuda parlamenti valituks?

 

„Mitte ükski. Ainult Muslimi Vennaskond saab. Nagu rääkisin enne, seadused tehti nii, et parteid ei saaks parlamenti,“ lausub Hisham.

 

Nii et tõesti ühelgi parteil pole võimalik saada parlamendis enamust?

 

„Mitte mingil juhul! Ainuke päris partei Jordaanias on Muslimi Vennaskond. Neil on rahva üle võimu ja organiseeritust.“ (Muslimi Vennaskond ei saa aga Hishami sõnul kindlasti enamust – I.S.)

 

Nii et kui keegi tahab parlamendis midagi läbi suruda või muuta, siis see pole võimalik?

 

„Peamiselt koosneb parlament klanniliikmeist. Nad pole parteifiguurid. Klannid saavad kokku, jagavad kohad ja siis jagavad tulu. Klanne on väga lihtne manipuleerida. Ja neid on väga lihtne pistisega vaikima sundida,“ ütleb Hisham.

 

Jordaanias on huvitav vastuolu, et suur osa rahvast olevat Hishami sõnul monarhia vastu ja lausa vihkavat seda, aga tegelikult ei taha rahvas sellest loobuda. Mugavuse pärast. „Kõik vihkavad monarhiat, aga kõik näevad ka, et monarhia on lahendus sellele, kui inimesed ei suuda koos tegutseda. Inimesed karjuvad küll tänaval demonstratsioonidel üksteise peale, aga nad teavad, et nende vahel on keegi, kes neid tegelikult tagasi hoiab ja vahele astub ning et nad tegelikult ei lähe omavahel käsipidi kokku,“ toob Hisham kujundliku ja samas ka elust pärit näite, sest nii see Ammani tänavail täpselt ongi. „Rahvas tahab, et keegi oleks vahel ja seal vahel ongi monarhia. Kõik vihkavad seda, aga keegi pole valmis seda ohverdama.“

 

Parlamendivalimistest rääkides jäi mulle segaseks, kui suur siis parlamendi võim Jordaanias üldse on. Kas parlamendil on üldse võimu?

 

„Ei!“ sõnab Hisham lühidalt.

 

Mitte mingisugust?

 

„Mitte mingisugust! Esimene jõud Jordaanias on luureagentuur ja teine on kuningakoda. See oli vastupidi eelmise kuninga ajal,“ lausub Hisham.

 

Kas on võimalik, et araabia kevad jõuab ka Jordaaniasse?

 

„Ei!“ vastab Hisham kindlalt. „Jordaania on funktsioneeriv riik. Jordaania on väga väike riik paljude rahvusgruppidega. Kui Bashar Al-Assad (Süüria president – I.S.) kukub, siis Jordaaniale avaldab see loomulikult mõju. Kui tuleb tõeline konflikt Iisraeliga, siis jah, Jordaaniat see mõjutab. Aga me oleme Liibanoniga väga sarnane (palju usugruppe ja rahvusi, samas muude araabia riikidega võrreldes väga vabameelne – I.S.) ja me ei näe araabia kevadet Liibanonis. See on võimatu!“


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.