neljapäev, 23 november, kell 09:08:27
RSS vood Twitter Facebook Helista

Kaja Kallas: Otsustamise töö on raskem kui advokaaditöö

Kaja Kallas. (Foto: Tarmo Õuemaa)

Eile Haapsalus käinud Reformierakonna poliitik ja Riigikogu liige Kaja Kallas pidas Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele loengu Euroopa Liidust, otsuste tegemise raskusest ja Riigikogu liikme eetikakoodeksi vajalikkusest. Aga juttu tuli ka sellest, miks vanatädi Ella ei usu, et tal pole uut meest ja miks tema ei uskunud lapsena oma vanaema.

 

Euroopa Liit kui vanaema muinasjutt

 

Praegu räägitakse kõige rohkem sellest, kui palju keegi Euroopa Liidult raha saab või seda annab, aga Euroopa Liidu algne idee oli ikkagi selles, et siin ei oleks kunagi enam sõda. Ukraina kriis toob selle algse mõtte jälle selgelt päevakorrale.

 

Öeldakse, et vabadust oskad hinnata siis, kui seda enam ei ole. Mina olen sellest õnnelikust põlvkonnast, kes on nõukogude ajal kasvanud ja mäletan, mis oli, kui vabadust ei olnud. Seetõttu oskan ma seda hinnata.

 

Euroopa mõte on ju ka selles, et meil, meie kaupadel ja teenustel on vabadus liikuda. Palju räägitakse Eesti suurest väljarändest, mida tuleks takistada, hoides inimesi siin kinni. Milleks investeerida arstide väljaõppesse, kui nad lähevad minema?

 

Teisest küljes kui inimestel ei oleks võimalust minna, ei oleks neil ka võimalust kogemusi omandada. Olen ise töötanud nii Pariisis kui ka Helsinkis ja tänu sellele ma oskan hinnata seda, mis meil on. Näed, mis meil on hästi, mis halvasti, mis võiks olla paremini.

 

Kui ma olin väike tüdruk, hoidis mind vahel minu vanaema. Tema oli eestiaegne proua ja rääkis mulle igasuguseid lugusid. Näiteks kuidas ta noore tüdrukuna nägi ajalehes kuulutust, et üks Soome perekond otsib saksa keele koduõpetajat. Ta oskas väga hästi saksa keelt, kandideeris, sai selle koha. Sõitis Soome ja kuna perepea oli laevakapten, sõitsid nad kogu perega Londonisse. 

 

Mina olin nõukogude laps, sel ajal ei saanud kuhugi välismaale. Ja ma mäletan seda, et ma lapsena ei uskunud vanaema juttu, et lihtsalt läksid Soome tööle ja sind võeti Londonisse kaasa! Kui loomulik see on nüüd, et saame  Euroopas ringi sõita. Vahel, kui advokaadina pidin töö pärast varahommikul lennuki peale minema, mõtlesin isegi, et miks ma pean, parem magaks kodus.

 

Kaasa peab lööma, mitte pärast pahandama

 

Öeldakse, et Eesti on väga väike ja Euroopa Liit on kusagil eemal. Tegelikult ei ole. Euroopa Liit on meie täpselt sama palju kui seda on sakslased, prantslased, soomlased. Oma praeguses töös Riigikogu majanduskomisjoni esimehena ma näen ka, kui palju palju meie seadustest ja regulatsioonidest tulevad tegelikult Euroopa Liidu õigusaktidest.

 

Vaatame paar sammu tagasi, kuidas sünnivad Euroopa Liidu õigusaktid. Kui tekib mõte midagi reguleerida, saadetakse selleteemalised küsimused liikmesriikidele, ettevõtetele, organisatsioonidele, kõigile, keda see regulatsioon puudutab. Hästi avatud küsimustega. 

 

Kui arvamused on kokku kogutud, antakse välja nn “Roheline raamat”, kus on juba kõik võimalikud meetmed kirjas - mis te arvate, kui reguleeriks seda valdkonda nii. Alles siis, kui ka “Rohelise raamatu” vastukajad on kokku kogutud ja läbi töötatud, tuleb direktiiv, millega tuleb riigi seadused kooskõlla viia. Kui aga direktiiv tuleb, on kisa taevani - Euroopa Liit surub meile nõmedusi peale ja meiega üldse ei arvestata. 

 

Võtame sammu tagasi - kui oli “Roheline raamat”, kas arvamust avaldati? Ei! Jäeti avaldamata! Veel samm tagasi, kui küsiti esialgset plaani - jällegi, arvamus jäeti avaldamata. 

 

Siis ei ole põhjust ka hädakisa tõsta, kui direktiiv tuleb ja see on kellegi teise põhimõtete alusel või mõne teise riigi vajadustest lähtuvalt kirjutatud, sest ka meilt küsiti, aga meie oleme loobunud arvamust avaldamast.

 

Keda poliitika ei huvita, annab vabatahtlikult ära oma õigused

 

Mis toob meid üldisema küsimuseni, mis poliitika üldse on. Definitsiooni järgi on poliitika erinevate rühmade võitlus selle nimel, kelle reeglite järgi me ühiskonnas elame. 

 

Kui inimene ütleb, et mind poliitika ei huvita, siis ta tegelikult ütleb, et ma loobun arvamuse avaldamisest. Las keegi teine ütleb, millised need reeglid on, mille järgi me ühiskonnas elame. 

 

Mul oli üks huvitav kohtumine ühe Saksa professoriga. Tema ütles, et ei mõista eestlasi. Me oleme tulnud olukorrast, kus me ei saanud ise otsustada. Nüüd oleme võimaluse ise otsustada kätte võidelnud ja me lihtsalt ei otsusta, ei käi valimas - meie valimisaktiivsus on madal. 

 

Ta saavat aru, et see on madal vanades Euroopa riikides, kus selle esialgne mõte on ununeud, aga meie peaksime ju teadma, mis on siis, kui me ei saa ise otsustada.

 

Otsustamise raske töö

 

Riigikogu või vallavolikogu töö on üks väheseid töid, kus tulebki võimu teostada. See erineb paljus advokaaditööst. Töötasin 14 aastat advokaadina. Kui advokaadina teed oma tööd hästi, klient maksab su arve ära, soovitab sind teistele, aga sinu otsusest ei sõltu väga palju. Klient otsustab, risk on tema kanda.

 

Riigikogus peab ise otsustama ja peab tegema otsuseid, mis mõjutavad suuri hulkasid. Otsustamine ei ole alati meeldiv, sest tavaliselt on valida halva ja halvema vahel. Platon on öelnud, et valitsejate kohustus on oma rahvast harida. See tähendabki seda, et üks asi on otsuste tegemine, teine asi on nende selgitamine. 

 

Näide otsustamisest. Oli arutelu, milline pistik valida elektriautode laadimispunktide üle-euroopaliseks universaalseks pistikuks. Tonnide viisi dokumente, mis ütlevad, et see laadija on kõige parem. Sama palju ütleb, et teine laadija on super. 

 

Loed kõik läbi, argumendid on täitsa mõistlikud, aga ikka ei tea, kumb on parem. Üks ei olegi parem kui teine, nad on lihtsalt erinevad laadijad, aga keegi peab otsustama. 

 

Teed otsuse, mida ei ole võimalik kellelegi delegeerida. Ja on täiesti kindel, et kõik, kes toetasid  pistikut, mida sa ei valinud, on su peale väga pahased ja loomulikult saad sa kõvasti nahutada. Aga keegi peab otsustama. 

 

Arstidel on hea lastetuba, aga nad vajavad siiski eetikakoodeksit

 

Just seepärast on vajalik Riigikogu eetikakoodeks, et väga paljud inimesed, kes on teinud mingit muud tööd, pääsevad  valituks osutudes esimest korda võimu juurde. See on hoopis uus situatsioon. Kohe tekib tohutult huvigruppe, kes üritavad sinu otsust ühte või teist pidi mõjutada. Kuigi meie meedias huvigruppe stigmatiseeritakse, ei ole nad olemuslikult pahad. Oma huvide esindamine on demokraatliku protsessi loomulik osa, lihtsalt see peab olema läbipaistev ja arusaadav. 

 

Eetikakoodeks annabki teadmise, milliste reeglite järgi selles valdkonnas toimida. 

 

Kui hakkasin seda kirjutama, lugesin läbi tronnide viisi Eesti ja teiste valdkondade eetikakoodekseid. Ma pakun, et kusagil üle 90% töötajatest Eestis on hõlmatud mõne eetikakoodeksiga. Siis on veidi kummaline, kui parlamendiliikmed ei ole. 

 

Kui eetikakoodekseid palju lugeda, tuleb välja, millised on selle valdkonna probleemid. Näiteks sekretäride eetikakoodeks on olemas. See sätestab umbes kolmes kohas, et sekretär ei levita kuulujutte ja ei aja isiklikke asju tööajal. Saab ju aru, et see on ilmselt probleem. Mõni eetikakoodeks keelab alkoholi tarvitamise töö ajal.

 

Räägitakse, et kui on hea lastetuba, siis pole Riigikogu eetikakoodeksit vaja. Tegeliklt ei ütle hea lastetuba teile, kuidas peaksite käituma advokaadi või arstina käituma. Eetikakoodeks paneb paika selle ametiga kaasas käivad reeglid.

 

Mis siis, kui pole kedagi valida?

 

See on igal pool maailmas nii, et tundub, nagu poleks ühtegi poliitikut, keda valida. Ühes Ameerika uuringus küsiti, mida arvate, kes petab oma naist tõenäolisemalt, kas poliitik või ehitaja. Kõik vastasid muidugi, et poliitik. Tegelikult muidugi ehitaja, aga tema ei ole nii suure avalikkuse tähelepanu all. 

 

Teine uuring selgitas välja, et kõige olulisemaks peetakse poliitiku puhul ausust. Mitte kompetentsust või esinduslikkust. On ka uuring, mis näitab, et naispoliitikud on ausamad. Selle kohta teen ma nalja, et järelikult ei ole naispoliitikud saanud piisavalt võimu juurde ja järelikult ei saa ka korrumpeerunud olla, sest nendest ei sõltu midagi. 

 

Inimesi panevad poliitikutes pettuma skandaalid. Eelmisel kevadel lugesin Briti konservatiivse partei ajalugu. Nende skandaalide kõrval tunduvad meie skandaalid naljalugudena. 

 

Meil on sendi täpsusega kuluhüvitised avalikud ja need ajad, kui osteti kuluhüvitise eest majoneesi, on ammu selja taga. Aga Suurbritannias olid kuluhüvitised 2008. aastani varjatud. Kui need muutusid avalikuks, tuli välja, et ülirikkad lasid valijatel kinni maksta oma pardimaja renti. Üks parlamendisaadik maksis kuluhüvitistest kinni oma pornokanalite vaatamise. 

 

Skandaalid panevadki poliitikutes pettuma. Loomulikult elame infoühiskonnas. Juba Churchill ütles, et selle ajaga, kui tõde püksid jalga saab, on vale poolel teel ümber maailma. Tahan öelda, et kõike, mida loete, tuleb võtta koefitsendiga. 

 

Skandaal jääb kõlama. Tihti ei viitsita ka sisu lugeda ja vaadatakse ainult peakirja. 

 

Võib küsida, kumb oli enne, kas halvad poliitikud või halb maine? Meil on “Riigimehed” ja “Ühtse Eesti suurkogu”, mis näitavad poliitikuid naeruväärsetena. Samas USA-s näitavad poliitikasarjad ka sisulist poolt. Olgu, Ameerikas on palju vahendeid, aga ka ETV-s jooksis Taani sari “Võimu kants”, kus näidati ka tegelikult poliitikutööd väga tõsises võtmes, et sul on palju kompromissikohti ja hetki, kus ei ole häid valikuid, aga sa pead otsuse tegema. Sellistest poliitikutest püead ju pigem lugu.

 

Minu enda perearst ütleb mulle, et olid enne lugupeetud inimene, advokaat. Nüüd oled poliitik. Miks sa seda teed? Tegelikult see ei peaks nii olema. Ühelt poolt me tahame saadea poliitikasse väga ausaid ja lugupeetud inimesi, aga teiselt poolt me teeme nkõik selleks, et kõik normaalsed inimesed väldiksid poliitikasse minekut. 

 

Meil on Riigikogus 101 liiget. Kui paljusid te neist nimepidi teate? Need, keda te teate, neid reeglina kritiseeritakse. Need, kes midagi teevad, neid kritiseeritakse. 

 

Kui oled neljaks aastaks Riigikokku valitud, ei saa keegi sind tagasi kutsuda. Kui sa ei kuluta ära kõiki kuluhüvitisi, võtad aeg-ajalt sõna, käid istungitel ja ütled, kui küsitakse, et põhiline töö käib komisjonides, mis on kinnised, siis ei peagi midagi tegema. 

 

Teisalt, mina juhin majanduskomisjoni ja sinna on küll sattunud nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolelt väga tublid inimesed, kes teevad ka tööd. 

 

Kui läksin Riigikokku, hoiatati mind, et see, kes saab kõige rohkem hääli, teeb tihti kõige vähem tööd. Võtsin kohe nimekirja ette, et kes meil siis komisjonis on kõige suurem riskifaktor ja sain teada, et ise olen. Aga ilma naljata, Tony Blair on oma raamatus “Teekond” kirjutanud, et poliitik ei saa olla võlts. Me ei ole näitlejad. Silmakirjalikkus tuleb varem või hiljem välja. 

 

Olen küll kohanud üht inimest, kelle puhul ma ootan huviga, millal see tuleb välja. Kui kaamerad käima lähevad, räägib ta üht juttu, nagu need välja lülitatakse, viskab oma jutu üle nalja. Advokaadil kiidab hea töö ennast ise, klient maksab oma arve ära ja soovitab sind teistele. Aga poliitik peab alati ise pasunat puhuma, sest muidu jääb see puhumata, nagu George Bush ütles. See on mulle siiani võõras, väga hea oleks, kui seda teeks keegi teine.

 

Kuidas kriitikaga toime tulla?

 

Kui kriitika on töö kohta, on sellega lihtne toime tulla. Esitad oma argumendid, mis põhjustel oled otsuse teinud. Põhjendad. 

 

Palju keerulisem on see, kui hakatakse kritiseerima sinu isiklikku elu, riietust, välimust või perekonda. Sellega ei saa kuidagi toime tulla. Keegi ei ole nii paksu nahaga. 

 

Kindlasti valedega võitlemine on keeruline. Kuidas tõestada, et sa ei ole kaamel. Mu vanatädi Ella ütles kogu aeg, et kui raadios räägiti, siis on tõde. Oli siis raadios jutt, et mul on uus abikaasa. Ma kutsusin vanatädi, et tule mulle külla, näed ise, et ei ole mul uut meest. Tema raius vastu, et ei, raadios nii räägiti, see peab õige olema.

 

Mis omadused tegelikult teevad poliitikust hea poliitiku?

 

Kommunikatsioonioskus on hästi oluline. Et mitte ainult õigete otsuste tegemine, vaid ka suutmine need lahti seletada. 

 

Mis veel, on võime teha koostööd ja otsida kompromisse. Kui moodustub koalitsioon, siis kõike, mida oled välja lubanud, ei saa teostada ja sa pead oma lubadused klapitama teiste omadega ehk otsima kompromissi. 

 

Kindlasti ka paks nahk või tugev seljatagune. Kui üritatakse kogu aeg rööpast välja viia ja oi, kuidas üritatakse, et see sind rööpast välja ei vii. See ajab vastased kõige rohkem endast välja.

 

Kas valimisiga peaks langetama?

 

Minu isiklik arvamus on see, et valimisiga tuleks langetada, sest tihti just 16-18aastased on kõige rohkem huvitatud kaasalöömisest. Neid huvitavad valimised ja kõik need protsessid. 

 

Kui me neile ütleme, et ei, te olete liiga noored, siis valimisõiguse saamise ajaks nad ise enam ei taha. 

 

16-aastane inimene on täiesti adekvaatne tegema otsuseid, et osaleda valimistel. See oleks oluline ka selleks, et noorte huvid oleks paremini esindatud, sest nad valivad ju neid kandidaate, kes on nende huvidele lähemal.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.