pühapäev, 15 september, kell 10:33:04
RSS vood Twitter Facebook Helista

Keskkonnakaitsjad protestivad Noarootsi kavandatava mingifarmi vastu

Mink ehk ameerika naarits. (Bob Gress)

Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis täna keskkonnaministrile kirja, milles väljendab muret, et Noarootsi valda Suur-Nõmmkülla kavandatakse mingi ehk ameerika naaritsa kasvandust. Mingifarmi kavandab osaühing Nuckö Farm Sutlepa endistesse farmihoonetesse ja ettevõttel on praeguseks saadud keskkonnaametilt luba, mille kohaselt ei pea ettevõte tegema keskkonnamõju hindamise uuringut. Ettevõtte tellis ekspertarvamuse, mis leidis, et minkidel ehk Eesti võõrliigil pole võimalust farmist hulganisti põgeneda ja sellega looduslikku tasakaalu kõigutada. Keskkonnaamet pidas ekspertarvamust piisavaks ning leidis, et keskkonnamõju pole vaja hinnata.

 

Eesti Keskkonnaühenduste koda (EKO) liikmed saatsid täna keskkonaministrile kirja, milles leiavad, et Läänemaale Suur-Nõmmküla külasse kavandatavale ameerika naaritsa ehk mingi farmile ei tohiks anda tegevusluba ning seadusandluses tuleks lõpetata kahetimõistetavus ja sätestada selgelt, et Eestisse uusi mingifarme ei rajata.

 

EKO avaldus:

"Kõnealust farmi plaanitakse ehitada linnukaitsealade lähedusse, seega tuleb antud juhul keskkonnamõjude puhul arvestada lisaks võõrliigi loodusesse sattumisele ka võimaliku kahjuga maas pesitsevatele lindudele. On üldteada, et karusloomafarmid on loomaõiguslaste teravdatud huviorbiidis. Keskkonnaministri määruses mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise loa andmise korra kohta on sätestatud, et loa andja (Keskkonnaamet) keeldub loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Mistahes turvalisusnõuded ei taga 100%-list kindlust, et ameerika naaritsa isendid ei satu loodusesse. Seega ei nõustu EKO liikmed Keskkonnaameti seisukohaga, et kavandatav farm eeldatavasti ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ja leiavad, et Keskkonnaamet ei tohiks anda luba uue farmi avamiseks.

 

EKO liikmed juhivad keskkonnaministri tähelepanu sellele, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjaküla karusloomafarm. “See viitab selgelt asjaolule, et nimetatud farm turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikku asurkonda Eestis, mis on looduskaitselisest seisukohast väga halb. Kuna farm ei ole aastate jooksul suutnud tagada farmiloomade loodusesse mittesattumist, tuleks selle tegevus lõpetada,” ütles Säästva Eesti Instituudi looduskaitse programmi juht Kaja Peterson. Euroopa naaritsa puhul on tegu Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus oleva äärmiselt ohustatud liigi maailma ainukese eduka taasasustamiskatsega. Arvestades seda, kui palju tööjõudu ja rahalisi ressursse on kulutatud euroopa naaritsa asurkonna taastamiseks Eestis ja kui vaevaliselt kulgeb liigi taastumine, on lubamatu uute mingifarmide rajamine ja olemasolevate laiendamine Eestis. Leiame, et riik peaks selgelt väljendama seisukohta, et uusi mingifarme Eestisse ei rajata. See muudaks olemasoleva olukorra ühtlasi ka ettevõtjatele ja kogu ühiskonnale läbipaistvaks ja arusaadavaks.

 

Keskkonnaameti vastus Nuckö Farm OÜ-le

 

Mingi tehistingimustes pidamise (Suurekivi mingifarmi) eelhinnang ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

 

I. FAKTILISED ASJAOLUD:

 

Nuckö Farm OÜ esitas 11.07.2011 Keskkonnaametile taotluse koos lisadega (nende seas ehitusprojekt ja karjaplaan aastateks 2012–2016) mingi tehistingimustes pidamise loa saamiseks Suurekivi kinnistul (katastritunnus 52001:002:0028, Suur-Nõmmküla, Noarootsi vald, Läänemaa).

 

Keskkonnaamet pikendas 12.08.2011 kirjaga nr 14-4/11/23324-4 taotluse läbivaatamise tähtaega. Keskkonnaamet palus 02.09.2011 kirjaga nr 14-4/11/23324-6 taotlust täpsustada. Ettevõte saatis selgitused ja täpsustused 29.09.2011 (taotlus, selle lisad ja täpsustused edaspidi koos nimetatud taotlus).

 

Keskkonnaamet andis eelhinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju ning kas KMH algatamine on vajalik või mitte. Keskkonnaamet leidis, et minkide loodusesse pääsemisega võib kaasneda oluline surve Eesti looduslikule (kaitsealusele) linnustikule ning loomastikule, mistõttu kavandatav tegevus võib põhjustada olulise keskkonnamõju kaasnemise. Keskkonnaamet saatis 04.10.2011 kirjaga nr 14 4/11/23324-8 tulenevalt HMS § 40 lg 2 Nuckö Farm OÜ-le tutvumiseks eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu, andes ettevõttele võimaluse esitada selle kohta kuni 18.10.2011 ettepanekuid ja vastuväiteid.

 

Nuckö Farm OÜ esindaja palus oma 18.10.2011 saadetud e-kirjas vastuväidete esitamiseks pikendust kuni 31.10.2011. Keskkonnaamet pikendas arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 21.10.2011 kirjaga nr 14-4/11/23324-10. Arvamus ja vastuväited laekusid 31.10.2011. Viimatimainitud vastuskirjas tegi kavandatava farmi esindaja enda toodud argumentidele põhinedes ettepaneku mitte algatada KMH-d ning kaaluda täiendava ekspertarvamuse tellimist.

 

30.11.2011 toimus Keskkonnaameti peakontoris kavandatava farmi ning Keskkonnaameti esindajate nõupidamine, mille tulemusena palus Keskkonnaamet 01.12.2011 kirjas nr 14 4/11/23324-12 Nuckö Farm OÜ-l esitada ekspertarvamus kavandatava mingifarmi poolt Natura aladele eeldatavalt avaldatavate mõjude kohta.

 

Nuckö Farm OÜ esitas 04.04.2012 e-kirjaga Keskkonnaametile Adepte Ekspert OÜ ekspertarvamuse „Noarootsi vallas Suurekivi kinnistule kavandatava mingikasvatuse mõju Natura aladel kaitstavatele liikidele“ (Tallinn 2012) (edaspidi ekspertarvamus) koos täiendatud projekti ja selle lisadega (edaspidi projekt). Keskkonnaameti hinnangul on ekspertarvamus asjakohane ja piisav, andes täiendavat infot KMH algatamise/algatamata jätmise üle otsustamiseks.

 

Keskkonnaamet pikendas 04.05.2012 kirjaga nr 14-4/12/8784-2 dokumentide läbivaatamise tähtaega kuni 21.05.2012.

 

 

II. EELHINNANG

 

Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumidest ning toetudes muuhulgas taotluses, projektis ning ekspertarvamuses olevale infole.

 

2.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

 

Kavandatav mingifarm asub Läänemaal Noarootsi vallas Suur-Nõmmküla külas Suurekivi kinnistul (katastritunnus 52001:002:0028), mis on osa endise loomafarmi kompleksist. Kinnistu (9,15 ha) sihtotstarve on 90% maatulundusmaa ja 10% tootmismaa.

 

Keskkonnaregistri järgi kavandatavast farmist ühe kilomeetri raadiuses ei ole Natura alasid ega muid eluslooduse kaitsega seotud objekte, mida mingi tehistingimustes pidamine võiks ohustada. Farmist alates umbes 2 kuni 10 km raadiuses on aga iseloomulikud erinevat tüüpi, nii linnustiku kui loomastiku poolest liigirikkad rannaniidud, roostikud ja muud ranniku-, niidu- ja sookooslused, s.o. tundlikud ökosüsteemid, mille looduskaitseväärtust tõendavad rohked eluslooduse kaitsega seotud kaitsealused objektid, sh kolm kaitseala (Silma looduskaitseala, Leidissoo looduskaitseala, Salajõe maastikukaitseala), kaheksa hoiuala (Karjatsimere, Väinamere, Saare, Tahu, Saunja, Nõva-Osmussaare, Österbi, Salajõe) ning Natura 2000 võrgustiku aladest kolm linnu- ja kolm loodusala (Väinamere, Suursoo Leidissoo, Nõva-Osmussaare). Kaitstavatest aladest on farmile lähim Silma LKA (ulatub farmist kolme kilomeetri raadiusse).

 

Minkide loodusesse pääsemise korral võib eeldada negatiivset mõju looduslikule linnustikule ja loomastikule, sh eelkõige maaspesitsejatele linnuliikidele ning loomadele, kellele mink on toidu- ja elupaigakonkurent. Ülalnimetatud kaitstavate alade kaitse-eesmärkide seas on muuhulgas paljude maaspesitsevate, erinevatesse kaitsekategooriatesse kuuluvate linnuliikide ja/või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisa linnuliikide ja/või I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse, samuti Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) II lisas nimetatud liikide ja/või kaitsealuste liikide, sealhulgas mingi toidukonkurendi saarma (kes on ühtlasi ka loodusdirektiivi IV lisa liik), elupaikade kaitse.

 

Lisaks eelnevale on Keskkonnaregistri järgi farmist 10 km raadiuses esindatud mitmed kaitsealused ja/või linnudirektiivi I lisasse kuuluvad maaspesitsejad linnuliigid (neist farmile lähim on sookurg 4 km raadiuses).

 

Farmi ümbruskonnas puuduvad tiheasustusega alad ning sellised ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja märgalad, rannad, kaldad, pinnavormid, metsad ning kaitstavad loodusobjektid, mida kavandatav tegevus (kuni 5000 mingi pidamine karusloomafarmis) võiks oluliselt mõjutada (v.a märgalade, metsade ja kaitstavate loodusobjektide looduslik linnustik ja loomastik, kui peaks toimuma minkide massiline vabadusse pääsemine, nagu kirjeldatud punktides 2.4–2.6).

 

2.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused.

 

Kavandatavaks tegevuseks on minkide pidamine karusloomafarmis, mis rajatakse endise loomafarmi kompleksi. Farmi loomisel kasutatakse ära olemasolevat taristut. Loomade varjualune ehitatakse endise loomafarmi kompleksi endiste siloaukude maa-alale. Loomade varjualune rajatakse olemasolevale betoonalusele. Olemasolevad betoonseinad lammutatakse, v.a põhjapoolne, mida kasutatakse piirde osana. Siloaukude ala ees on betoonsillutisega ala, mida kasutatakse juurdesõiduks ja parkimiseks. Projekti kohaselt on endise loomafarmi kompleksis lisaks mitmed laudad ja viilhallid, kuivati, kaalumaja jne. Valvuri- ja abiruumid seatakse sisse olemasolevasse lauta.

 

Kavandatavas farmis on 3000 loomapuuri, millest 1000-s elavad põhikarja loomad ning 2000 s loomapuuris maksimaalselt 4000 noorlooma. Aastatel 2012-2016 elab farmis maksimaalselt 5000 looma. Farmis on ka peale 2016. aastat 3000 loomapuuri, s.t., et maksimaalne loomade arv pärast 2016. aastat on jätkuvalt 5000.

 

Farmi projekt on koostatud lähtuvalt minkide tehistingimustes pidamist reguleerivatest õigusaktidest: loomakaitseseadus, keskkonnaministri 22.02.2008 määrus nr 7 „Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja loa andmise kord“, põllumajandusministri 06.09.2010 määrus nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ jne. Kavandatava farmi projekti analüüsiti mingikasvatust reguleerivate õigusaktide seisukohast ka ekspertarvamuses, milles leiti, et projektis kavandatud viisil rajatav mingikasvatus vastab täielikult kehtivates asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele ning kasvanduse ehituskonstruktsioonid ning minkide pidamise korraldus viivad minkide omal jõul või kõrvalise abiga loodusesse sattumise tõenäosuse miinimumini. Ka farmi tööjõud on vastava töökogemusega ja kvalifitseeritud.

 

Farmi projektis on arvestatud ka ekspertarvamuses antud täiendavaid soovitusi nii soovimatute linnuliikide (kajakad, varesed) eemalhoidmiseks kui ka minkide väljapääsemise tõenäosuse vähendamiseks (lisaks mingikasvatuse territooriumile kavandatud ööpäevaringselt kohalviibivale valvurile on kirjeldatud tegevusplaani ja ettevaatusabinõusid loomade massilise väljapääsemise juhuks, nt koostöös Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveametiga ning turvafirmaga tegevuskava koostamine kriisiolukordadeks, farmi varustamine kaasaskantavate püügikahvade ja puuridega, töötajate koolitamine jne; lisaks on projektis kavandatud automaatselt sulguvad jalgväravad, liikumisandurid jne). Ekspertarvamuses rõhutatakse, et kasvanduse asukoht kergendab territooriumi valvamist – kavandatava mingifarmi ala paikneb eraldatud asukohas, ümbruskond on valdavalt lage ja seega hästi jälgitav.

 

Kavandatava farmi ümbruskonnas teisi sarnaseid tegevusi (karusloomafarme) ei ole.

 

2.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 

Tulenevalt farmi ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest (endise loomafarmi ala, mida ümbritseb peamiselt põllumajandusmaastik, lähimad majapidamised asuvad u poole kilomeetri kaugusel) ning tegevuse iseloomust (5000 mingi pidamine karusloomafarmis) ei ole kavandatava tegevuse tagajärjel oodata olulist keskkonnamõju vee, pinnase ega õhu saastumise, jäätmetekke, müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse jmt osas (v.a võimalik ebameeldiv lõhn farmis ja selle vahetus ümbruses, mis ei ole oluline mõju, sest farmi lähiümbruses teised majapidamised puuduvad).

 

Loodusvarade kasutamise ning jäätme- ja energiamahukuse osas olulist keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt oodata ei ole. Ettevõte on sõlminud prügiveo- ning loomsete jäätmete käitlemise lepingud, korraldatud on loomade väljaheidete kogumine kinnistesse konteineritesse jne.

 

Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline negatiivne mõju keskkonnale ehk Eesti looduslikule linnustikule ja loomastikule siis, kui mingid farmist lahti pääsevad. Sellega seonduvat on analüüsitud eelhinnangu järgmistes punktides.

 

2.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

 

Antud juhul tuleb avariiolukorraks ning kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju avaldavaks teguriks lugeda inimeste teadliku tahte või õnnetusjuhtumi tagajärjel toimuva loomade massilise väljapääsemise farmist. Ekspertarvamuse kohaselt teadaolevaid loodusõnnetusi, mis võiks põhjustada minkide massilise lahtipääsemise, ei esine. Massiline väljapääsemine on võimalik ainult organiseeritud inimteguri kaasabil (loomade vabastamisaktsiooni korral). Arvestades taotluses, projektis ning ekspertarvamuses esitatud tehnilisi ja korralduslikke lahendusi (täielik vastavus seadusandluses olevatele nõuetele, sh keskkonnaministri 22.08.2008 määruse nr 7 nõuetele, lisameetmed nagu liikumisandurid jne), on seesuguste avariiolukordade tekkimise võimalikkus väike. Juhuks, kui mingid peaks siiski välja pääsema, on olemas tehniline valmisolek, väljaõppinud personal, tegevuskava jt vajalikud meetmed lahtipääsenud minkide kinnipüüdmiseks ning vajadusel loodusest eemaldamiseks.

 

2.5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

 

Tegevuse olulise negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline, kui loomad peaks farmist lahti pääsema. Minkide lahtipääsemise korral on eeldatav oluline negatiivne mõju Eesti linnustikule ja loomastikule, sh eelkõige maaspesitsejatele linnuliikidele ning loomadele, kellele mink on toidu- ja elupaigakonkurent (vt ka käesoleva otsuse p 2.1).

 

Kui tekib farm, mis toetab minkide looduslikku asurkonda (ehk et looduses olev asurkond on kunstlikult suurem, kui oleks elupaiga tegelik kandevõime), siis viib see surve looduslikele saakliikidele normaalsest kõrgemaks. Farmist loomade väljapääsemisel on väga tõenäoline, et tekib lisasurve lähialade linnurikastele aladele. Loomade massiline väljapääsemine farmist võib kaasa tuua negatiivseid pöördumatuid ja kumulatiivseid tagajärgi looduslikule loomastikule, sh aastatepikkuse töö tulemusel visalt taastuvale euroopa naaritsa (I kategooria liik, loodusdirektiivi II ja IV lisa liik) asurkonnale. Suure tõenäosusega oluline negatiivne mõju kohalikele kärplastele on ka aleuudi haiguse levik, mida kannavad just farmides peetavad mingid.

 

Mõjupiirkond ehk ala, kuhu lahtipääsenud mingid tõenäoliselt levivad, on lai. Kuni 5 kilomeetrine vahemaa pole mingi jaoks probleem – tema eluala pikkus on mõnikord enam kui 10 km piki jõekallast ning raadiojälgimised on näidanud isegi palju pikemaid päevaseid teekondi, seda enam, et farmist pärit loomad ei tunneta seotust vooluveega ning liiguvad igas suunas sõltumata sellest, kas vooluvesi moodustab liikumuse vektori või mitte. Lisandub kaudne mõju – farmist loomade väljapääsemise korral suureneb tõenäosus minkide liikumisele Hiiumaale ja Saaremaale (kuna arvukus on sel juhul Lääne-Eesti mandriosas kunstlikult kõrge).

 

Üks peamistest ekspertarvamuse järeldustest oli, et kasvanduse nõuetekohasel rajamisel ja käitamisel pole tõenäoline, et piirkonna mingipopulatsioon hakkaks olulisel määral tõusma (ja sellega looduslikke kooslusi oluliselt mõjutama). Ekspertarvamuses leiti, et kui kasvandusest õnnestub pidevalt üksikutel minkidel põgeneda ning seeläbi toetada looduses elavat mingipopulatsiooni, ei ole tõenäoline, et mõju piirkonna linnustikule ja muule elustikule oleks oluliselt suurem, kui see on olnud eelneval aastakümnel. Samuti leiti, et üldiselt ei ole kinnitust leidnud, et mink oluliselt mõjutaks saarma arvukust. Tegemist on küll mingi konkurentliigiga, kuid tänu saarma suurusele ei suuda mink teda tavaliselt elupaikadest välja tõrjuda. Samuti leiti, et minkide asurkonna taasteke Hiiumaal, kus see võiks ohustada euroopa naaritsa populatsiooni, mandrilt sisserändavate isendite baasil on vähetõenäoline ja ei kujuta endast Hiiumaa naaritsate asurkonna püsimisele olulist ohtu.

 

Kõigi asjakohaste õigusaktide, ekspertarvamuses toodud täiendavate soovituste ning esitatud projekti järgimisel on ebatõenäoline, et kasvanduse normaalse tegutsemise käigus suudaks välja pääseda arvestatav hulk minke nii, et see hakkaks olulisel määral suurendama piirkonna looduslikku mingipopulatsiooni ja seeläbi mõjutama ümberkaudsete (Natura 2000) alade elustikku.

 

2.6. KeHJS § 6 lg 3 punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus.

 

Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline negatiivne mõju keskkonnale ehk Eesti linnustikule ja loomastikule, kui toimub minkide massiline farmist loodusesse pääsemine.

 

Tegevuse ümbruskonnas on rohkelt Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid jm kaitstavaid loodusobjekte, mille kaitse-eesmärkide seas on muuhulgas mingi poolt ohustatud looma- ja linnuliikide kaitse.

 

Ekspertarvamuses kinnitatakse, et juhul, kui toimub minkide massiline loodusesse pääsemine, mõjutaks see tõenäoliselt kogu Eesti looduskeskkonda, sh eelkõige maaspesitsevate linnuliikide ja mingiga elupaiga ja toidu pärast konkureerivate liikide arvukust. Kui minkide lahtipääsemisega kaasnevatele otsestele ehk n.ö lähimõjudele (lisaoht saakloomadele-lindudele, elupaiga- ja toidukonkurents looduslike liikidega farmi ümbruskonnas, aleuudi haiguse levimine) liita kaudsed mõjud (isendite hulk muutub nii suureks, et see tekitab surve minkide liikumiseks saartele, kus euroopa naaritsa asurkonna taastamisega on tegeletud aastaid), on tegevusega kaasneda võiv negatiivne mõju väga laia ruumilise ulatusega ning võib põhjustada tagasipöördumatuid tagajärgi Lääne-Eesti tundlikele ökosüsteemidele. Olulise negatiivse mõju ilmnemise tõenäosus on minkide (hulgalise) lahtipääsemise korral väga suur.

 

Sellele vaatamata leiti ekspertarvamuses, et kuigi minkide farmist põgenemise võimalusi pole võimalik täielikult välistada, on farmi projektis kavandatavate tehniliste lahenduste ja korralduslike meetmete rakendamisel nii üksikute minkide väljapääsemine kui ka massiline vabastamine vähetõenäoline. Veelgi väiksema tõenäosusega on, et rünnaku korral suudetakse vabastada kõik loomad ja rünnak toimub perioodil, kui kasvanduses on maksimaalne täiskasvanud minkide arv. Ka ei ole kavandatav kasvanduse asukoht või kasvanduse suurus oluliselt suurema riskitasemega kui mõni teine asukoht Eestis. Oluline mõju Eesti looduskeskkonnale ilmneks minkide massilise vabastamise korral ükskõik millises Eesti piirkonnas.

 

Tuginedes eeltoodule on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatav mingifarm ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.

 

 

III. OTSUSTUS

 

Lähtudes eelnevast ning tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 22 ja lg 3, § 9, § 11 lg 2 ja 4, LKS § 57 lg 6, keskkonnaministri 22.08.2008 määruse nr 7 „Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja loa andmise kord“ § 4 lg 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 ja 10 (arvestades HMS § 5 lg 5):

 

1. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata keskkonnamõju hindamist mingi tehistingimustes pidamise (Suurekivi mingifarmi) loa taotlusele.

2. Keskkonnauuringute vajadus puudub.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.