neljapäev, 19 september, kell 19:59:16
RSS vood Twitter Facebook Helista

Kia autodisainer korraldab homme Kuke galeriis põneva õpitoa

Björn Koop Kuke galeriis. (Ivar Soopan)

Homme, neljapäeval kl 9 korraldab Haapsalus Kuke galeriis õpitoa Eesti üks tuntum tootedisainer, praegu Saksamaal Kia autodisainibüroos töötav eestlane Björn Koop, kes õpetas kaks päeva Haapsalu kolledži tudengeile visandamist.

Björn Koobi tähelennust on Eesti ajakirjanduses varemgi kirjutatud. Vähesed disainerid on jõudnud tööle omal alal maailma tipus olevasse firmasse, kus toote välimus on ülioluline ja tarbija ostuotsust tugevalt mõjutav. Valgas sündinud Björn Koop on sellega hakkama saanud, töötades juba aastaid Lõuna-Korea autotootja Kia Motorsi disainibüroos Saksamaal Frankfurti lähedal.

Koop on keskendunud autode ja nende osade disainimisele, kuid kasutab samu töövõtteid ka maalimisel. Kui Haapsalu kolledžis rääkis ta kahel päeval visandamisest, siis Kuke galeriis näitab ta peale selle, kuidas kleeplinti kasutades lõuendile maalida. Kleeplint on autodisainerite töövahend, mis võimaldab teha täpseid ja ülipeeneid jooni.

(Vaata siit videot, kuidas Koop 2009. aastal Tallinnas Kultuuriööl õpituba juhendas.)

 

Miks sa Haapsalu kolledžis õpetad?

Björn Koop: Teen seal väikest visandamisõpet. Arvo Pärenson (disainiõppejõud – toim) ütles, et disainitudengeile oleks vaja impulssi. Neil on küll klassikaline joonistamine, aga tihti nad ei tea, et disainis käib visandamine teistmoodi, kuna see on kombinatsioon geomeetriast, tehnilisest joonistamisest ja perspektiivist. Nüüd olen proovinudki seda näidata. Kaks päeva on ainult soojendus, keegi sellest veel otseselt kasu ei saa, selleks läheb ikkagi aasta või kaks.

 

Kuidas sa seda õpetad? Kas sa õpetad näitlikult töö käigus?

Jah, alustan kõige lihtsamatest käelistest harjutustest, et käsi lahti saada. Lähen samm-sammult edasi. Disainitehnikas kasutatava vildikatehnikani me veel ei jõuagi. Enne on perspektiivi vaja õppida. Tavaliselt olen õpituba teinud Eesti kunstiakadeemias, seal on õpilastel geomeetria ja tehniline joonistamine esimesel kursusel ja neil on perspektiiv käes. Siin nad pole seda veel palju õppinud. (Haapsalu kolledžis on disainieriala esimest aastat – toim.)

 

Kas visandamisel kasutad sa mingeid erilisi vildikad või muid töövahendid? Kas ka sütt võib kasutada?

Jah, kasutatakse kõike. See ongi selles mõttes avatud, et joonistamiseks võib kasutada ükskõik mida – tähtis on efekt. Disaini erinevus muu kunstiga on see, et pilt peab mõjuma efektsena, et sellest toode loodaks. Ka näiteks iPhone ja Apple’i kõik tooted on visandatud algul üliefektselt – oh, selle võiks toota – kohe 3D-d ei hakkaks keegi tegema ja mudelit kohe välja arendama. Esimene efekt tuleb visandist. Kui visand on efektne, siis firma investeerib mudelisse, prototüüpi ja siis tuleb toodang. Visandamise esimene faas tuleb tugevaks arendada, sellepärast võitlevadki enamik koole, et see oleks tugev.

 

Kui pikk on protsess visandist tooteni?

See on erinev. On firmasid, kes suudavad kahe nädalaga toote visandist prototüübini luua. Visandavad kaks-kolm päeva, ehitavad 3D-sse ja trükivad selle 3d-mudelina välja – on aparaat, mis teeb mudeli. On ka suured objektid, näiteks lennukid. Ma ei tea, kaua nemad teevad. Ilmelt viis-kuus aastat, see sõltub objekti ja toote suurusest.

 

Tuleta palun meelde kogu oma filigraanne minevik. Milline su tähelend olnud on?

(Naerab). Sündisin Valgas, elasin Tartus, Keilas ja Tallinnas. Läksin pärast kunstiakadeemiasse, Arvo Pärenson oli mu juhendaja, sellest ongi temaga kontakt jäänud. Pärast kunstiakadeemia teist aastat läksin Itaaliasse autodisaini tegema. 2002. aastal olin seal aasta. Hiljem tegin Eestis paar kuud projekte ja sain Erasmuse programmiga minna Prantsusmaale. Seal pidin algul tootedisaini tegema, aga sellepärast läksingi sinna kooli, et seal oli ka autodisaini kursus. Pääsesingi sinna.

Pärast seda tulin taas Eestisse ning siis läksin Saksamaale Frankfurti Hyundaisse (Lõuna–Korea autotootja – toim) praktikandiks. Olin aasta aega praktikal ja alles siis sain sinna tööle. Büroo asub Rüsselsheimis, Frakfurti lennujaamast 15 km ja linnast 25 km kaugusel. Seal on tehastepiirkond, Opeli ja muud tehased. 2007. aastal Hyundai ja Kia eraldusid, nad on küll üks ja sama firma, aga taheti, et kummalgi tekiks oma identiteet. Kia disainistuudio tehti Fraktfurti lähistele, sellest ajast saati olen seal olnud.

 

Kuidas su tööpev seal välja näeb – oled ainult kontoris või teed tööd ka kodus?

Kõik on kontoris. On käsitsivisandamist ja arvutitööd. Kombineerid, see ongi loovuse tehnika. Igat tehnikat võib kasutada, ega ükski stuudio ütle, et tehke seda või teist stiili. Meie ülemused on väga loovad inimesed ja tahavad eri stiile näha. Neil on väga hea meel, kui sa esitled näiteks käsitsivisandeid, mis on tehtud pliiatsiga, pastakaga või markeriga või ka arvutis Photoshopis. Mingi faasi järel hakatakse visandeist tegema mudeleid.

 

Mis sinu roll on, on sul meeskond?

Meeskonna suurus kõigub. Disainiosakond on 20-40 inimest. Vastavalt projektile jaotatakse rolle, alati pole sama, iga projekt on teistmoodi. Väga raske on üksikasju välja tuua, kõik muutub pidevalt, kord teed ühte detaili, siis teisi.

 

Oled sa teinud konkreeetseid asju, mis on läinud tootmisse?

Hyundai ideeautodel on mõned deitailid, mis läksid ideeauto peale ja mida näidati Genfi ja Pariisi autonäitustel. Rehvimustrid ja esituled jne.

 

Kui pingeline su töö on?

Suhteliselt pingeline, aga olen sellega harjunud. Kui seda näeks nullist, siis tunduks jube pingeline. Kuna olen pingekeskkonnas ära harjunud, siis ei pane pinget tähelegi.

 

Kas ülemused on karmid ja olelusvõitlus kõva, pead sa end pidevalt tõestama?

Ülemused on tõsised, aga nalja tehkakse ka. Kõik on ikkagi väga kontrollitud.

 

Kas tehakse saksa nalju?

(Muigab) Õnneks on tiim rahvusvaheline, seal on prantslased, inglased...

 

Mis keeles sa tööl räägid?

Inglise keeles, aga nüüd proovin sakslastega saksa keeles rääkida. Sakslastel on väga hea meel kui saksa keeles rääkid. Paljud inglased ja prantslased ei räägi saksa keelt. Eestlased ja  teised väiksed rahvad peavad keele ära õppima, suurrahvad, nagu itaallased, inglased ja prantslased, ei viitsi keelt õppida. Suurrahvastel on palju jõudu ja mõju. Rootslased ja soomlased hakkavad ka kiiresti keeli õppima.

 

Kui kauaks sa Kiasse jääd?

Ei tea, pole midagi planeerinud. Eks elu ise läheb.

 

Kas Kiat ohustasid ka mõne aja tagused streigid?

Eks kaks aastat tagasi oli kõigil raske. Autotööstus elas väga raskeid aegu üle, aga Kial on hästi läinud. Kia nišš oligi see, et nad olid turul õigel ajal ja autod on mõistlikus hinnaklasssis. Kõige rohkem kannatasid kallite ja keskklassiautode tootjad. Äkki oli neid raske müüa. Inimesed tahtsid nii otstarbekat autot kui võimalik.

 

Oled sa valmis ka muud tootedisaini tegema või oledki nüüd ainult automaailmas?

Kodus ma maalin. Kuna olen päevast päeva disaini sees, siis on ajul puhkust vaja. Disaini puhul pead kogu aeg mõtlema kolmemõõtmeliselt, et kuidas see töötab. Kodus on pigem see tunne, et tahaks visuaalset rahu saada. Et ei peaks mõtlema, et see asi peab töötama. Abstraktse maali tegemisel keegi ju ei mõtle, et sellest peab mingi asja valmis tegema.

See tehnika, mida me disainis teeme – teipidega – kui seda kasutada maalimisel, siis ilma disainioskusteta ei oleks ma seda kunangi õppinud tegema. Teibimaalidega on nii, et maalid negatiivis, sest teibid tõmmatakse hiljem ära. Seda on päris huvitav näha. Teipidega saab väga peeni jooni teha, käega nii ei saa. 


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.