esmaspäev, 25 september, kell 20:25:55
RSS vood Twitter Facebook Helista

Kristiina Uibopuu: Nairobis sündis üleilmne kokkulepe põllumajandussaaduste eksporditoetuste kaotamiseks

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandus-organisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordi-subsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

 

Doha arenguagenda seadis ambitsioonikaid sihte

 

Alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant kohtuva WTO kõrgeima otsustava organi – ministrite konverentsi olulisim eesmärk on olnud leppida kokku ülemaailmsete liberaalsete kaubandusreeglite terviktekstis. Et WTO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon maailmas, mille kaubanduslepingud on juriidiliselt riikidele siduvad, on ka kõik sõlmitavad kokkulepped täitmiseks. 2001. aastal, kui ministrid Katari pealinnas Dohas kohtusid, sai selle üliambitsioonika ettevõtmise nimeks Doha arenguagenda. Enamikke maailma riike hõlmav kaubanduskokkulepe pidi lähtuma eelkõige vajadusest aidata arengumaid järgi arenenud riikide tasemele.

 

Eksporditoetused kujunesid kõneluste võtmeküsimuseks

 

Aastaid kestnud läbirääkimiste võtmeküsimuseks sai eksporditoetuste, kui siiani kõige enam maailmaturgu ning võrset mänguvälja rikkuvate meetmete kaotamine põllumajanduses. Juba Doha kõneluste alguses nõudis Euroopa Liit, et ekspordisubsiidiumite kaotamisel tuleks reguleerida ka teisi ekspordikonkurentsi mõjutavaid valdkondi nagu ekspordikrediidid, riigiettevõtete monopolid ning rahvusvahelise toiduabi andmise põhimõtted.

 

Euroopa Liit, kus 2000. aastal ligikaudu 10 miljardi dollari ulatuses eksporditoetusi maksti oli sel hetkel üks maailma suurimaid ekspordi toetajaid. Seetõttu ei soovinud Euroopa Liit ühest peamisest liidu ühise põllumajanduspoliitika instrumendist nii lihtsalt loobuda, saamata vastu suurt midagi. Kuid kõrgete tollide ja eksporditoetustega Euroopa Liidu kõrval oli teisigi – arenenud riigid nagu Kanada, Šveits, Norra aga eelkõige Ameerika Ühendriigid rakendasid paralleelselt nii subsiidiumide programme kui ka ulatuslikku ekspordikrediidi poliitikat, andes nii välisturgudel eelise oma eksportööridele.

 

EL-ist sai eksporditoetuste kaotamise eestvõitleja

 

15 aastat pärast Doha kõneluste algust on aga olukord selles põllumajanduse läbirääkimiste valdkonnas oluliselt muutunud. Peale mitmeid edukaid ühise põllumajanduspoliitika reforme pole Euroopa Liit juba mitmeid aastaid subsiidiume maksnud. Samuti on liidu ekspordikrediidipoliitika meie peamise konkurendi USAga võrreldes märkimisväärselt tagasihoidlikum.

 

Nii sai Euroopa Liidust mõnevõrra üllatuslikult 10. ministrite konverentsi eel ekspordisubsiidiumite kaotamise eest võitleja. Tõsi, seda tingimusega et ka teised ekspordikonkurentsi valdkonnad, peamiselt ekspordikrediitidega seonduv, saaksid kindlad ja karmimad WTO reeglid kui seni. WTO läbirääkimistel pikemalt osalenud delegaadid ja diplomaadid ei oleks veel paar aastat tagasi osanud uneski näha, et Euroopa Liit ja Brasiilia – vanad vastased eksporditoetuste küsimuses – asuvad 2015. aastal ühise laua taha ning tulevad Nairobi ministrite konverentsi eel välja ühisettepanekuga, nõudes WTO-s häälekalt ekspordi subsideerimise põhimõtete reformimist.

 

Ühisosa leidmine oli keeruline, aga vajalik

 

Ajaks, mil delegatsioonid eesotsas 162 riigi ministriga Nairobisse jõudsid, olid ootused võimaliku rahvusvahelise leppe suhtes üles köetud. Suur oli nii kartus, et lepe jääb tulemata, kui surve selle sõlmimiseks.

 

Lõhed suurte riikide huvide vahel olid 15 aastaga  kujunenud sedavõrd ületamatuteks, et Genfis polnud kahe kohtumisele eelneva aasta jooksul suudetud kokkuleppe raamides üksmeelele jõuda. Isegi WTO peadirektor Roberto Azevedo isiklikud visiidid võtmeriikidesse ei kandnud vilja. India ja Hiina, kes 2001. aastal olid veel nõrgad, on tänaseks ühed suurimad eksportijad ning turgu moonutavate toetuste tase neis riikides on hüppeliselt tõusnud. Seda arvestades, tundus kõikehõlmava leppe sõlmimine, isegi WTO 20. juubeliaastal, enamikele läbirääkijatele ületamatu pähkel.

 

Esmakordselt Aafrika pinnal toimuv ministeriaal ei tohtinud aga läbi kukkuda. Keenia oli omalt poolt selle vältimiseks kõik mängu pannud. Aafrika riikidele oli jagatud karmid juhised, misiganes leppe sisu korral, see heaks kiita. Välja arvatud Lõuna-Aafrika Vabariik, olid kõik valmis ka nendele instruktsioonidele alluma.

 

Vaatamata erimeelsustele põllumajandusreeglite edasise saatuse osas, oli enamik WTO riike siiski üksmeelel, et Nairobi kohtumise läbikukkumine oleks läbirääkimiste jätkamise mõttekuse tervikuna kahtluse alla seadnud. Negatiivsed tagajärjed oleksid sellega kaasnenud ennekõike WTO vaeseimate riikide jaoks, kelle põllumajanduse areng sõltub suuresti just rahvusvahelistele reeglitele allutatud kaubandusest ning vähim arenenud riikidele mõeldud abipaketist. Lisaks oleks läbikukkumine  hakanud mõjutama ka seni hästi toimivat WTO kehtivate reeglite süsteemi ja WTO kohtu ehk DSB (dispute settlement body) tegevust.

 

Ministrite ees seisvad küsimused

 

Ekspordikonkurentsi küsimuste kõrval oli aga Nairobis ministrite laual ka teisi põllumajandusega seotud  küsimusi:

 

• arengumaade nõue erikaitsemehhanismi saamiseks, mis võimaldaks suurendada ajutiselt põllumajandustoodete tariifi juhul kui import järsult suureneb või turul on järsk hinnalangus.

 

• toiduga kindlustatuse kokkulepe, kus India koos mõnede teiste arengumaadega nõuab, et toiduga kindlustatuse eesmärgil riigi poolt subsideeritud hinnaga kokkuostetav toiduvaru (mh ka teravili jm) oleks WTO poolt piirangutevaba, sõltumata mahust, turuhinna toetuse suurusest või meetme turgu moonutavast iseloomust.

 

• puuvillatoetus. Vaeseimad puuvilla tootjad on aastaid nõudnud, et WTO riigid lõpetataks puuvilla tootmise subsideerimise ning annaks vaeseimatest riikidest pärit puuvillale tariifi- ja kvoodivaba juurdepääsu. Euroopa Liit on selle juurdepääsu ka taganud, kuid maailmas on endiselt riike, kes pole, vaatamata positiivsele retoorikale, nende reeglitega nõustunud.

 

Vaevaliselt sündinud Nairobi kokkulepe

 

Pärast mitmeid päevi kestnud läbirääkimisi sai otsustavaks kohtumise viimane õhtu ja lisapäev. Keenia kui konverentsi juhi ja WTO peadirektori eestvedamisel kutsuti kokku WTO võtmeriigid – USA, India, Euroopa Liidu, Brasiilia ning Hiina ning otsustati hoida neid koosolekuruumis kuni ühisele kokkuleppele allakirjutamiseni.

 

Pea 24 tundi non-stop kõnelusi päädisid kokkuleppega ekspordikonkurentsi peatükis, millega lahendati lõplikult üks Doha arenguagenda kolmest põllumajanduse läbirääkimiste sambast. Olulisim osa kokkuleppest on otsus kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses – seda enam kui 60 aastat pärast ekspordisubsiidiumite kaotamist tööstustoodetele. Otsus jõustus arenenud riikidele koheselt. Erandkorras anti üleminekuajaga aastani 2020 luba siiski subsiidiume kasutada Šveitsile, Kanadale ja Norrale, kus töödeldud toodetele ning piima- ja sealihasektoris on seni toetusi makstud.

 

Oluline on ka puuvilla puudutav otsus, mille kohaselt peavad arenenud riigid tagama turulepääsu vähim arenenud riikides toodetud ja eksporditud puuvillale kvoodi ja tollivabalt alates 1. jaanuarist 2016. Arengumaade erikaitsemehhanismi ning toiduga kindlustatuse osas kokkulepet ei tulnud, küll aga kirjutati otsusesse sisse nende kahe küsimuse prioriteetsus edaspidistel läbirääkimistel.

 

Millist rolli mängis nendel läbirääkimistel Euroopa Liit? Lühike vastus on, et võtmerolli. Euroopa Liit oli Genfi kõnelustel ja ka Nairobis proaktiivne ja avatud kompromissidele, et multilateraalne süsteem võiks jätkuda. Kindlasti ei olnud aga paketi kokkuleppimine EL riikide ministrite poolt üleliia lihtne, kuna liidu üheks peamiseks nõudmiseks oli ekspordikrediidipoliitika reeglite oluline tugevdamine vastutasuks subsiidiumite kaotamise eest. Prantsusmaa jaoks vajas otsuse heakskiitmine president Holland´i enda sekkumist, kuna kahe kabinetiministri vahel tekkis lahkarvamus, kas Nairobi paketi põllumajanduse osa on tasakaalus ning väärib heakskiitmist või mitte. Kompromissi huvides ning multilateraalse kaubanduse jätkumise asendamatust silmas pidades otsustas president Holland Nairobi paketile ka heakskiidu anda.

 

Kristina Uibopuu, Eesti esindaja WTO juures (põllumajandust, toiduohutust ja keskkonda puudutavad küsimused)


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.