esmaspäev, 25 september, kell 20:15:45
RSS vood Twitter Facebook Helista

Linnamäe mees ehitas ise tuulegeneraatori ja elektrijalgratta

Tarmo Kadakas jalgrattaga, millele ta paigaldas elektrimootori. (Fotod: Ivar Soopan)

Kui Eestis otsitakse ja valitakse nn sädeinimesi, kes on kogukonnas aktiivsed, siis Läänemaal on sõna otses mõttes sädeinimene leitud – Linnamäel elav Tarmo Kadakas korjab elektrisädet tuulegeneraatori ja päikesepatareidega ning hiljuti valmis tal enda ümberehitatud elektrijalgratas, mis teeb poodidest saadavaile vurridele silmad ette.

Kadaka ehitatud elektrijalgratas on nagu tavaline jalgratas, tähelepanu tõmbab vaid esirattas olev suur ümmargune asjandus – midagi on justkui korrast ära. Tegelikult on kõik väga korras, sest see on elektrimootor, mis veab ka suurt mehemürakat ligi 50 kilomeetrit tunnis ja rabab kohalt nii, et foori all jäävad bemmimehed mõttesse.

“48,7 kilomeetrit tunnis sain kätte. See on ikka päris kõvasti!” ütleb Kadakas, lubades varsti ka tagarattale mootori paigaldada. Siis tuleb hoida piipu ja prille.

Esirattaveoga elektriratast pole Kadakas veel palju nautida jõudnud – see sai valmis maikuus –, kuid need päevad on ilmselgelt olnud talle puhas rõõm. Rattast rääkides on Tarmo näol see mõnus ilme, mis tekib inimestel siis, kui nende laps saab kiituskirja, kui ülemus tõstab palka või kui... valmib enda ehitatud elektrijalgratas.

Kadakas lõpetas äsja ratta katsetamise. Kiirusel 25 kilomeetrit tunnis läbis ta 40 kilomeetrit. “Panin auto GPS-i peale, et näeks läbisõitu ja kiirust,” räägib ta. “Kui rahulikumalt sõita, 20 kilomeetrit tunnis, siis venitab 50 kilomeetrit ka täis. Õhutakistus on see, mis mõjutab.”

Rattal on peale GPS-i peal püsikiirusehoidja. Valid kiiruse, vajutad nuppu ja hääletu sääreväristaja vurab ühtlase kiirusega loojangusse. Muidu tuleb parema käega hoida all väikest lülitit. Juhtraual on veel indikaator, mis näitab, palju akudes rammu on. Kõik need vidinad, peale GPS-i, on ühes komplektis koos juhtmete, mootori ja akuga, mis on Eestisse jõudnud kaugest Hiinast.

Jalgratas, millele Kadakas elektrimootori peale ehitas, on ostetud 10 aastat tagasi. Ümberehitust vajas vaid esiratas – mootor tuleb Hiinast koos velje ja tugevate kodaratega.

Kadakas, kes on elektroonikat õppinud, pani kaadervärgi kokku nagu naksti. “Siin on pistik. Uus või sama kumm peale. Pistikud ära ühendada,” näitab ta, kuidas elektriratta valmis tegi. “Ajasin juhtmed ilusti suka sisse ja tegin vähe ilusamaks – neid juhtmeid siin ikka jookseb. Esimest korda läks mul kolm tundi. Edaspidi läheks ilmselt vähem – midagi keerulist ei ole. Kõige keerulisem on aku kinnitamine pakiraamile,” jutustab Kadakas.

Aku on vinge – samasugused akud on Eestis reklaamitavail elektriautodel. Näiteks Mitsubishi elektriautol on seesugune, ainult et neid on 32 tükki. Aku võimsus on 48 volti ja mootori võimsuseks annab see ühe kilovatti. Aku on umbes sama raske, kui piknikule mineva poeskäija kott – 5,5 kilo. Pakiraamile kinnitatud asjandus on nagu väike hõbedane laegas, mille saab maha võtta ja tuppa laadima viia. Aku tootja lubab, et patareid saab laadida 2000 korda.

Raha kulub elektrirattaga sõites vähe. Kadakas laeb üle kahe päeva neli tundi ja kulutab sellele kroonides arvestades alla ühe krooni. Autoga tööl käies kulutab ta kuni 60 korda suurema summa. Kadaka veereval mõnumasinal on aga üks puudus, mis teeb selle massidele väheatraktiivseks – elektriratta komplekt maksab 840 eurot. Kadakas on valmis selle soovijate ratta külge paigaldama – mootori ja muu vajaliku tellib ta ise. Ta peab ühendust ettevõttega, kes on seesuguse elektrimootori müügiesindaja Baltimaades.

Eespool sai mainitud, et Kadakas on sädeinimene ja on taastuva energia allikatega hästi kursis. Nii see ongi, sest ta on ise ehitanud ka tuulegeneraatori. “Talvel tuli mõte ja kevadeks oli püsti,” ütleb ta. Tuulik on kolmefaasiline ühekilovatise generaatoriga, mille mähised tegi Kadakas ise. Magnetid on pärit Hiinast. Ühe magneti tõstejõud on 180 kilo. Neid on generaatoril 24. Kolmemeetrise tiiviku valmistas ta ise, ostetud on ainult järelkäru rattarumm, mille ümber tiivik pöörleb ja elektrit toodab.

Tuulegeneraator annab Kadaka majapidamisele peamiselt valgust, aga vahel saab ka näiteks soojaveeboilerile jõudu anda. “Mõnus – kui Läänemaal oli tunniajane elektrikatkestus, siis mul oli elekter olemas. Akude pealt oleks mitmeks peävaks jätkunud,” lausub ta.

Tänu generaatorile vähenes Kadaka elektriarve kuus umbes 200 krooni. Muidu maksis ta kuus 1500 krooni. Et elu veelgi mõnusam oleks, on Kadaka maja katusel ka neli päikesepatareid. “Nagu Jaan Tatikas – peab midagi tegema,” ütleb Kadakas muiates.

Juhtraua keskel on GPS-i ekraan. Vasakul on püsikiirusehoidja ning signaalilüliti, paremal pool aku laetuse indikaator ja lüliti, millele vajutades hakkab elektrimootor ratast vedama.

Pakiraamile on kinnitatud aku. 

Elektrimootor asub esirattas. 

Tarmo Kadaka ehitatud tuulegeneraator. 


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.