esmaspäev, 14 oktoober, kell 08:41:04
RSS vood Twitter Facebook Helista

Maarja Palmiste: Hariduseta ja alamakstud sotsiaaltöötaja - kas tõesti ühiskonna abistaja?

Maarja Palmiste. (Foto: erakogu)

Sotsiaaltöötaja üks ülesanne on olla ühiskonna valvur, kaitsta ja aidata haavatavat osa elanikkonnast. Siiski teab laiem avalikkus sellest erialast vähe, vahel ollakse selle suhtes lausa negatiivselt häälestatud. See muudab sotsiaaltöö jaoks abivajaja abistamise keerulisemaks ja raskemaks.  

 

Sotsiaaltöö on mitmetahuline ja tegeleb samaaegselt mitmete sihtgruppidega. Sotsiaaltöötajad puutuvad kokku ühiskonna paljude probleemidega. Sotsiaaltöötaja on oma töös nii abistaja, lepitaja, toetaja, õpetaja, kasvataja, vahendaja, esindaja, eestkostja kui ka kaitsja.  

 

Tiia Tamme 2010. aasta doktoritöö jaoks tehtud sotsiaaltöötajate kuvandi uurimuse tulemused näitavad, et 20 aastaga on suudetud selgitada järjest enam sotsiaaltöö vajalikkust ühiskonnas, ent valdkond on siiski tugevasti alarahastatud. Sotsiaaltöö alarahastatus võib aga nii mõneski abivajajas tekitada tunde, et ei olegi mõtet abi saamiseks kuskile pöörduda, kuna abi vajalikus mahus ei ole nii või teisiti saada rahapuuduse tõttu. Siit saavad alguse nii mõnedki probleemid.

 

Sotsiaaltööalast kõrgharidust nõuab seadus

Regionaalministri hiljutises ettekandes ilmneb, et praegu puudub ligi pooltel omavalitsuste sotsiaaltöötajatest erialane haridus, ligi veerandil igasugune kõrgharidus ja 40% omavalitsustest ei olegi ühtegi kõrgharidusega sotsiaaltöötajat. Seda kinnitab ka Eesti sotsiaaltöö assotsatsiooni (ESTA) 2012. aasta uuring. Sotsiaaltöö erialane haridus oli selle järgi 51,4% töötajatest, sotsiaaltööle lähedase eriala oli omandanud 9,1%. 22,5% töötajatest ei omanud üldse kõrgharidust ühelgi erialal ning üks sotsiaaltöötaja oli põhiharidusega.

 

Seega võiks üldistades öelda, et poolel Eesti sotsiaaltöötajaist puudub neilt seadusega nõutud haridus. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 2 järgi on sotsiaaltöötaja vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik.

 

Miks siis on enamusel meie sotsiaaltöötajatel haridusest vajaka? Või peaks küsima hoopis kriitilisemalt, miks eelistab riik maksta sotsiaaltöötajatele väikest palka selle asemel, et nõuda seadusekohaselt neilt vastavat haridust? Sõltub ju erialasest haridusest  professionaalsus.

 

Riigile hariduseta sotsiaaltöötaja sobib

Üheks lahenduseks sellel olukorrale näeb regionaalminister Siim Valmar Kiisler omavalitsusreformi, millega omavalitsused vabatahtlikult koonduksid  väljakujunenud tõmbekeskuste ümber. Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et sellist reformi toetab 45% elanikkonnast.

 

Kuidas aga suudaks selline struktuurne muudatus tagada, et meie sotsiaaltöö valdkond ei oleks enam alamakstud või, et sotsiaaltöötajatel on seaduses nõutav haridus? Ei suudagi, riik on sotsiaaltöötajale tööandja, seega ka palgamaksja. Teades, et sotsiaaltöö on alamakstud, ollakse nõus mööda vaatama seaduse sättest, mis nõuab teatavat haridust. Piltlikult: „ Te sobite küll sellele ametikohale, aga saate ju isegi aru, et kuna teil vastavat haridust ei ole, siis me ei saa teile sellist summat töötasuks maksta.“ Siinkohal on paslik rõhutada, et kahe silma vahele jäetakse sotsiaaltöötajate ülekoormus. 

 

 

Vaim peab raskusteks valmis olema

Tavaliselt valib inimene sotsiaaltöötaja kutse, sest on tundnud end sobilikuna ja tahtnud midagi ühiskonna paremaksmuutmiseks korda saata.

 

Ajakirja Sotsiaaltöö 2012. aasta teises numbris räägivad sotsiaaltöötudengid, miks nad just seda eriala õppima läksid. Kõige rohkem toodi headeks külgedeks, et see avardab silmaringi ja paljud üliõpilased hakkasid tajuma palju rohkemaid sotsiaalseid probleeme ühiskonnas. Toodi välja ka arvamis- ja väljaütlemisjulgus. Kolmandaks toodi esile, et see eriala õpetab tegema koostööd.  

 

Need kõik on sotsiaaltöö olulised osad, kuid sama tähtsaks võiks pidada ka tudengite esile tõstetud raskeid kohti. Nimelt peab et sotsiaaltöö kõrgharidusega inimene olema vastupidav, et mitte minna lihtsamat teed ega sattuda näiteks toidupoodi müüjaks. Hakkama peab saama keerulistes olukordades. Sotsiaaltöö tegeleb ju nii sõltuvusprobleemide, perevägivalla, invaliidsuse ja palju muu sarnasega. Eriala võib õppida, aga tuleb end ka vaimselt ette valmistada selleks, mis ees võib oodata. Alles siis, kui üle olla raskustest, saab probleemselt kliendilt hea tagasiside. See ei tähenda, et  professionaalsuseks pole haridust tarvis. Haridus on üks eduka sotsiaaltöö olulisem komponent.

 

Tuleb tegutseda

Sotsiaaltöötajatest sõltub meie väikeses Eestis ju palju, nende õlule on seadusega pandud ilmatu palju kohustusi ja vastutust. Nad on väga tähtis  lüli inimese ja ühiskonna vahel. Ja paistab, et valitsus käsitleb sotsiaaltöötajaid kokkuhoiukohana. Mida siis teha, et olukord paraneks?

 

Esiteks tuleb omavalitsustel hakata oma sotsiaaltöötajaid koolitama, olgu nad siis seaduses nõutava haridusega või mitte. Koolitama just rasketes ja pingelistes olukordades vastu pidama. Ei ole ju kasu sotsiaaltöö erialase haridusega inimesest, kes ei tööta oma erialasel ametikohal. Ja kui oma tööga saab hästi hakkama sotsiaaltöötaja, kellel pole nõutavat haridust, tuleb vaeva näha, et ta selle saaks.  

 

Teiseks tuleb lahendada ülekoormuse probleem.  

 

Kolmandaks ja kõige olulisemaks, ära tuleks unustada arusaam, et kuna sotsiaaltöö on niigi alamakstud töö, siis võib mööda vaadata seadusest tuleneva kõrghariduse nõudest.

 

Maarja Palmiste on Haapsalust pärit tüdruk, kes praegu elab ja töötab Tallinnas, aga kodukanti külastab tihti. Ta õpib Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia magistrantuuris õigusteadust.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.