teisipäev, 17 september, kell 23:38:19
RSS vood Twitter Facebook Helista

Meenutus katastroofist - kümme aastat tagasi hukkus Kagu-Aasias üle 200 000 inimese

Tsunami 2004. aastal Tais Ao Nangis. (Wikipedia)

Kümme aastat tagasi, 2004. aasta 26. detsembri hommikul tabas Taid ja paljusid teisi Kagu-Aasia riike tsunami. Järgnev reisikiri on meenutus tollase traagilise sündmuse tagajärgedest Tais. (Avaldatud raamatus "Rännakud murtud maal".)

 

Phuketi saar on väike, vaid pool Hiiumaast. Sealsed rannad on omaette ega ole omavahel ühenduses. See tähendab, et rannad on lahesoppides, mida eraldab järgmisest lahest mägine ja metsaga kaetud ala. Uude randa sõites tuleb läbida künkakülgi mööda looklev asfalttee. See on mõnus teekond, kui juhiload pole esimest päeva ja kohalikud liiklemismaneerid ning reeglid on selged.

 

Võtsin suuna Patongi naabrusse, ligi kahe kilomeetri pikkusse Kammala randa, mille purustused olid Phuketi ühed rängemad. Selle läheduses küngastel olid kallid resortid, ranna ääres aga suhteliselt odavad ja tavalised puhkamispaigad, millest polnud palju järel. Ilmselt nende omanike halvem elujärg oli ka põhjus, miks Kammalas polnud tsunamijärgselt palju muutunud.

 

Seda, kui kõrge oli hiigellaine, tõestas üks veepinnast kolm-neli meetrit kõrgemal kaldaäärsel asuv puhkekompleks. Kui Phuketit tabanud laine olla olnud kõige hullemates piirkondades kuni kümme meetrit kõrge (natuke rohkem kui kolmekorruselise elamu kõrgus), siis oli selge, et laine ulatus ka sellesse kompleksi, kus seisin. Teistes randades olles ei uskunud ma, et laine nii kõrge oli, kuid siin oli sellele tõestus. Tegelikult olidki eri randu tabanud lained eri kõrgused, kuigi randade vahemaa üksteisest võis olla ainult mõni kilomeeter. Kaldale jõudnud laine kõrgus olenes sellest, kui otse oli lahesuue laine liikumise suunale avatud ja kui madal laht oli.

 

Jalutasin osaliselt purunenud puhkekeskuse alal ja see oli nagu õudusfilmi võtteplats. Seal polnud koledaid laipu – kuigi endiselt veel veega täidetud keldriavadest möödudes oli tunda surma lõhna –, kuid kõhedust tekitav oli asustuse märkide keskel valitsev inimtühjus.

 

Resorti välisrestoraniks olnud katusealuses seisis keset platsi räsitud klaver ja selle taga tool. Viimane oli sinna keegi pannud pärast õnnetust, sest kõik teised toolid olid uhutud kokku majamüüride äärde.

 

Paljudes laine ette jäänud paikades võis näha plastikust "alasti" mannekeene. Tuules rippusid ainult puusadest allapoole jalad, mis oli kuidagi võigas. Võib arvata, et elevandiluuvärvi jalgade ümber olid kunagi sukad – ju oli vesi need ära uhtunud.

 

Basseini ääres lebas ehtevanikuis jõulukuusk. Eurooplaste jõulupuhkus (tsunami ründas 26. detsembril) oli saanud järsu lõpu.

 

Astusin trenažööridega spordisaali. Fuajee külastajate ajagraafikus seisis 26. detsembri õhtutundide kohal endiselt kellegi Anthony Culicusise nimi. Treeningule ta jõuda ei saanud.

 

Selle sama resorti juures kaldarinnatiselt alla Kammala ranna poole vaadates püüdsin ette kujutada, mis seal all 26. detsembril juhtus. Ega ei kujutanud küll, sest vee võim olid minu jaoks kauge. Alles hiljem, kui ostsin ühe kohaliku müüja käest piltide ja videode CD-plaadi, sai siin juhtunu selgemaks.

 

Need olid peamiselt lääne turistide väikeste kaameratega tehtud ülesvõtted tollest päevast (osa neist on praegugi YouTube’is üleval). Üks videotest oli filmitud enam-vähem samast kohast, kus seisin. Rannal olid mõned inimesed, kes jäid imestunult vaatama, kuidas vesi lahest kadus. Veepiir oli äkitselt kaugustes. Mõni inimene jäi soolasambaks ega teinud midagi, osa aga, peamiselt kohalikud, jooksid veele järele ja hakkasid liivaselt pinnalt korjama krabisid, kalu ja muid mereelukaid, kes olid kuivale jäänud. Mõned lapsed jooksid rõõmsalt ootamatult avaraks muutunud liivaalal.

 

Turisti kaamera filmis seda imet, mille põhjust ei paistnud keegi taipavat. Inimesed lihtsalt seisid ja vaatasid, suurele osale neist oli see viimaseks vaatepildiks.

 

Objektiiv liikus kaugusse, et otsida, kuhu vesi kadus. Halva kvaliteediga videokaamera ei suutnud teravat pilti salvestada, kuid natuke oli juba näha, et rannale lähenes valge triip. Selle kõrgus oli hoomamatu ja tegelikult polnudki see kilomeetri või kahe kaugusel kõrge, sest seal oli meri veel sügav. Kuid mida lähemale maismaale, seda kõrgemaks keris end laine.

 

Äkki mõistis osa inimesi, mis juhtuda võib. Oli kuulda esimesi hõikeid, keegi jooksis rannal ja vehkis veele järele jooksnud inimestele märguandeks – tulge tagasi! Kaamera näitas inimtäppe, mis rannal liikusid, ning siis valget triipu, mis oli vahepeal lähemale nihkunud. Oli inimesi, kes juba tormasid rannast sisemaale. Teised, kes kaugemal, korjasid veel mereande.

 

Kohale jõudnud laine polnud mitte järsk veesein, nagu üldiselt tsunamit ette kujutatakse, vaid meri lükkas enda ees tohutut veekogust, mis järjekindlalt tõusis kõrgemale. Indoneesias oli laine järsem ja kõrgem, sest maavärina epitsenter oli lähemal ning enim kannatanud Sumatra saar on madal ning peale tungivale veele avatud. 

 

Kui vesi oli kaugele sisemaale voolanud, uhtus see endaga kaasa teele jäänud esemed. Mõne aja pärast merelt tulev surve vähenes ja vesi hakkas tagasi merre valguma. Tekkis taas tugev vool, mis viis maale lükatud kraami ja inimesed endaga kaasa. Kel veel ellu oli õnnestunud jääda ja mõnest palmist või tugeva betoonmaja müürist kinni haarata, see jäi pidama, kuid enamik niisama vees hulpivatest inimestest kadus nagu mööda veeliumäe kaldpinda merre. Mõned hulpisid avamerele, mõned jäid rannikule, kust meri neid veel nädalaid hiljem kaldale uhtus.

 

Kammala väikses rannas hukkus 65 inimest, nende seas üheksa välismaalast. Koduta jäi 50 peret ja suuri kahjustusi sai 200 maja.

 

Üks kohaliku omavalitsuse juhte Sajaphol Thongsom ütles tollal, et rand on puhas ja turistid võivad tulla ujuma ja puhkama. Tegelikult see nii polnud. Ametnikud andsid pidevalt seesuguseid valeteateid, mis olid mõeldud välismaistele puhkajatele. Riik, mis elab peamiselt turismituludest, oli äkki turistidest tühi. Hooaeg oli just jõudnud kõrgperioodi. Ametnikud püüdsid teha kõik, et maailma jõuaksid positiivsed teated ja endale selleks ajaks Tai-reisi ostnud inimesed ei loobuks sõidust. Nii see muidugi ei läinud. Taisse ei tulnud keegi, ainult vabatahtlikud, kes tulid ülesehitustööle.

 

Tai riik käitus tsunami järel veidralt. Ootamatult teatasid poliitikud, et riik ei vaja rahalisti abi. See ei hämmastanud mitte ainult kohalikke inimesti, vaid ka neid heatahtlikke, kes olid tai elanikele juba sadu miljoneid kroone annetanud. Ühel päeval teatas Tai peaminister Thaksin Shinawatra: “Me vajame teiste riikidega rahvusvahelisel areenil koos töötades tasakaalustatud staatust,” ütles ta segases poliitikukeeles. “Meie usaldusväärsus langeb, kui kerjame igaühelt abi. Teised riigid saavad meid aidata muul moel.” Samas tänas Shinawatra neid, kes olid juba sularaha annetanud.

 

Peaminister ütles aga veel, et sularaha võetakse avasüli vastu oma kodanikelt. Vastutasuks lubas ta annetajatele maksusoodustusi.

 

Kuid millist abi ja kuidas inimesed riigilt said? Välismaalaste peredele, kelle lähedane Tais hukkus, sai viga või jäi kadunuks, maksti kompensatsiooni umbes 10 000 krooni väärtuses. Sama palju said sama saatusega kohalikud. Summat kahekordistati, kui hukkunuks oli pere ainuke toitja.

 

Paika oli veel panemata kompensatsiooni suurus teadmata kadunuks jäänute puhul. Nende lähedased pidid isiku kadumisest teada andma ja ootama raha vähemalt kolm kuud.

 

Valusalt elasid katastroofi üle Tai väikesed ookeaniäärsed farmid. Neil oli lootust saada tegevuse taasalustamiseks ligi 7000 krooni. Üsna priske summa, ligi 700 miljonit krooni, jagati aga kümnete tuhandete kalurite vahel, kes kaotasid oma paadid ja tööks vajaliku varustuse.

 

Ligi 40 miljonit krooni maksis riik 22 000 töölisele, kelle töökoht asus katastroofis hävinud hooneis. Veel 10 000 inimest said uue ameti õppimiseks kokku 15 miljonit krooni.

 

Turismipiirkonnale omaselt olid Tais tähtsal kohal randades töötajad ning massöörid. Neile jagus ühekordset toetust ligi 7000 krooni. Võrdluseks – sellise summa saamiseks pidi masseerija mudima 100–150 inimese keha.

 

Valitsus ei unustanud ka suurettevõtjaid. Nemad küll sularaha ei näinud, kuid riigi doteerimisel võisid nad võtta soodsatel tingimustel ligi 13 miljardi krooni väärtuses laenu. Sellele lisandusid mitme kommertspanga boonuslaenud.

 

Suuri summasid kasutati kodutuks jäänud inimestele majade ehitamiseks. 3500 hävinud elupaiga uuesti püsti panemiseks kulus 165 miljonit krooni.

 

Haridusministeerium võimaldas 600 tudengile 7000-kroonise ühekordse stipendiumi.

 

Kas need tohutu suured summad jõudsid ka kõigi abivajajateni, seda on raske tagantjärele öelda, sest raha saamiseks pidid inimesed esitama hulga pabereid ja tõendusmaterjali, kutsuma sündmuskohale ametnikke ja tegema muid bürokraatlikke vigureid.

 

Nimetatud toetussummad võisid hiljem muutuda, kuid just sellisena olid need kirja pandud 2005. aasta jaanuaris.

 

Käisin Phuketi äärelinnas ühes raskustes laste ja perede ajutises kodus, mis oli kohandatud pärast katastroofi hiidlaines kannatada saanud inimeste jaoks. See oli kaks autot mahutav garaaž, mille põrandale oli magamisaluseks asetatud tekid.

 

Kolmekümnendaid aastaid käinud Jayanat Jijaron elas seal koos oma naise ja kahe lapsega, väiksem imes tema naise süles rinda. Jayanati Patongi rannas asunud kodu hävis ning kohalik omavalitsus andis talle keskuse ruumides kolmeks kuuks ajutise ulualuse. Mees ei teadnud, kuhu ta pärast seda elama asub.

 

Keskuses oli kümmekond orbu, osa neist oli kaotanud ühe vanema. Pildistasin keskuse asukaid. Ei saa öelda, et oleksin nende näos helgeid hetki tabanud.

 

Jayanat ütles, et riik maksis neile igaühele päevas 40 bahti (tollal umbes 14 krooni) söögiraha. Ise kodus süüa tehes oli Tais võimalik hästi selle summaga hakkama saada. See oli mehe sõnul kõik, mida riik talle maksis. Ta kinnitas, et uue kodu ehitamiseks polnud abi loota.

 

Jayanat ei näidanud välja, nagu oleks ta selle pärast väga mures. Äsja oli tema elus hoopis üks rõõmustav sündmus. 13. jaanuaril käis keskuses maailmakuulus staar, Ladina-Ameerika poplaulja Ricky Martin. Jayanat võttis välja pildialbumi ja näitas uhkusega fotot, kus Martin hoidis süles tema mõne kuu vanust poega.

 

Kas pururikas mees annetas neile ka raha? Ei, vastas Jayanat. Aga see-eest annetas Ricky Martin raha Tai riigile. Mnjah. Patongis maja kaotanud Jayanat polnud neist toetustest, millest eespool kirjutasin, midagi kuulnud. Ta ei teadnud, kuidas toetust küsida, mis bürokraatia tuleb läbida. Kardan, et paljud lihtsad inimesed pidid oma jõu ja mõistusega hakkama saada, et hävingust välja tulla.

 

Vaata videoid Tai tsunamist. Phi Phi saarele jõudis väike laine, paanikat tekitas see omajagu. Vaata videotSiit leiab veel ühe video, mis näitab, kui ootamatult see rahvast tabas.

 

Ivar Soopan


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.