esmaspäev, 14 oktoober, kell 09:04:36
RSS vood Twitter Facebook Helista

Mihkel Nestor: Kas raha hakatakse jagama helikopterilt?

Mihkel Nestor. (Foto: SEB)

10. märtsil andis Euroopa Keskpank teada järjekordsetest sammudest rahapoliitika lõdvendamisel. Intressimäärade langemine veelgi sügavamale miinuspoolele ja varaostuprogrammi laiendamine võib küll olla majandusteoreetiliselt õige, kuid selle võime nõudlust parandada on tegelikkuses oluliselt piiratum.

 

Euroopa majandusele ei leidu käivitajat

 

Euroopat ja ka teisi arenenud majandusi on viimastel aastatel kimbutanud kidur majanduskasv ja kesine nõudlus. Rikaste riikide vananev rahvastik tundub olevat saavutanud oma tarbimisvajaduse lae, mis on halb uudis kõigi jaoks. 

 

Ammendunud kasvupotentsiaali ei ole aidanud kompenseerida ka eksport, sest mitmete arenevate riikide majandused on sattunud raskustesse või muutunud piisavalt osavaks, et suudavad vajaliku ka kodumaal toota. 

 

Valitsuste võimekust investeeringute abil nõudluse vähenemist siluda, pärsib tohutu võlakoorem, mille all mitme Euroopa suurriigi majandused ägavad. Hoolimata võlakriisile järgnenud survest riigi kulud ja nende finantseerimine kriitilise pilguga üle vaadata, on riikide võlakoormuse kasv jätkunud. Eredaks näiteks on siin Prantsusmaa, kus  2008. aastal ulatus avaliku sektori võlg 1,3 triljoni euroni. Tänaseks on sellest saanud 2,1 triljonit eurot – umbes sama palju kui on riigi aastane SKP. Meeldetuletuseks on Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumites avaliku sektori võlakoormuse ülemmääraks seatud 60% SKP-st. Kuigi riigivõlga ei peaks suhtuma üheselt negatiivselt on selle eeldus, et tehtud kulutused võimaldavad riigil tulevikus kiiremini kasvada. Nii Prantsusmaa kui suure osa vana Euroopa puhul on see rohkem kui kaheldav.

 

Euroopa keskpanga senised sammud ei ole täitnud ootuseid

 

Et majapidamiste ja ettevõtete aktiivsus on madal ning valitsuste võimekust piirab kesine finantspositsioon, siis on Euroopa majandust püüdnud elule äratada keskpank. Selleks traditsiooniliselt kasutatav  instrument – intressimäärade alandamine – on jõudnud hoiuste puhul alla nulltaseme, mis veel mõni aasta tagasi oleks tundunud uskumatuna. 

 

Alguses vaid pankade ülemäärastele hoiustele keskpangas rakendunud negatiivne intressimäär on täna mitmes riigis reaalsuseks saanud ka suurettevõtete jaoks. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et ühel hetkel juhtub see ka eraisikute hoiustega. 

 

Negatiivsete intressimäärade mõte  on pärssida säästmist ja hoogustada tarbimist. Mõneti võib seda tõlgendada kui raha maksustamist – kui sul on raha üleliia ja sa seda ei kasuta, siis pead selle omamise eest maksma. Kuigi majandusteoreetiliselt on kontseptsioon täiesti adekvaatne, siis reaalses elus ei ole soovitud tulemusi saavutatud. Ühelt poolt tundub niivõrd veider keskkond turuosalistes täiendavat ebakindlust tekitavat. Teisalt omavad „üleliigset“ raha inimesed ja ettevõtted, kes seda igapäevaelus ei vaja ning mõistlike investeerimisvõimaluste puudumisel ei jää neil muud üle, kui rahale kehtestatud maksu tasuda.

 

Kui varasemalt peeti intressimäära madalaimaks piiriks nulltaset, siis tänaseks on paljudes arenenud riikides see ületatud. Küll ei tähenda see, et intressimäära langetamise piiri ei eksisteeriks. Vähene nõudlus ja suur pakkumine on tekitanud pankades raha ülekülluse, mis ohustab negatiivsete intressimäärade keskkonnas juba pankade majandustulemusi. Uus panganduskriis on aga vähim, mida Euroopa täna vajab. Nii viitas ka Mario Draghi viimastest muudatustest rääkides, et intressimäärade edasist alandamist ei ole oodata.

 

Lisaks negatiivsetele intressimääradele on keskpangad teise sammuna rahapoliitikas kasutusele võtnud niinimetatud kvantitatiivse lõdvendamise ehk võlakirjaostuprogrammid. Peamiselt riiklike võlakirjade kokku ostmise teel finantsturgudelt on suurendatud süsteemis oleva raha hulka, kuid programmi senised tulemused reaalmajanduses on kesised. 

 

Et võlakirjade omanikud on suuresti professionaalsed investorid, siis on raha liikunud pigem aktsiaturgudele kui reaalmajandusse. Aktsiatesse ja riskantsetesse võlakirjadesse “sunnitud” raha on aga närviline, selle tagajärgi peegeldab viimaste kuude hüsteeria turgudel. 

 

Lisaks võtavad võlakirjaostuprogrammid valitsustel ära vastutuse ajada jätkusuutlikku majanduspoliitikat, sest hoolimata nende tegevusest on keskpank nõus riikide võlakirjasid omandama. Suure tõenäosusega ei paranda olukorda ka keskpanga otsus hakata ostma kõrge krediidireitinguga suurettevõtete võlakirjasid. Millest on endiselt puudus, on tegelik nõudluse kasv.

 

Mis on keskpankade järgmine samm?

 

Majanduskasvu kidumine, hoolimata kasutusele võetud meetmetest, on pannud asjatundjad arutlema selle üle, mis võiks olla järgmised sammud majanduse elule puhumiseks.  Varasemalt tugevalt kulude kokkuhoidmist ja karmi finantsdistsipliini nõudnud OECD ja IMF on muutnud tooni ning viitavad vajadusele lisaks struktuursetele reformidele suurendada ka riiklike investeeringuid, vähemalt riikides, kus selleks on vähegi finantsvõimekust. Et riigid ägavad juba niigi suure võlakoorma all ei tundu see võimalik. Aga äkki siiski on?

 

Aina kõvemal häälel on hakatud rääkima „raha jagamisest helikopterilt“ – rahatrükist keskpankade poolt, mis suunataks otse või kaudselt tavatarbijani. Selle mõiste tõi juba pea 50 aastat tagasi kasutusele legendaarne Milton Friedman, kuid praktikas ei ole arenenud maailmas sellise meetme kasutamine varasemalt tulnud arutlusele isegi mitte keskpanga kohvinurgas. Olukorras, kus isegi negatiivne intressimäär ei suuda inflatsiooni kasvule nihutada, räägitakse helikopteri-rahast aga aina tõsiseltvõetavamates seltskondades. Riikides, kus majandusmurede põhjuseks on majapidamiste vähene nõudlus ja ebakindlus, võiks täiendav 1000 eurot tarbimisele tõepoolest hoogu anda. Aga kuidas seda praktikas ellu viia? Kuigi keskpankade arsenal on muutunud juba praegu vägagi ebaharilikuks, tundub  otseste rahasiirete tegemine tavakodanikele siiski liialt uskumatuna.

 

Iseenesest ei pea raha jõudma tarbijateni otseteed mööda, vaid ka läbi maksukärbete või riigi tehtud investeeringute. Nii võib helikopteri-raha külvamine tõeks saada riigi poolt tehtavate investeeringute või maksukärbete teel, mida rahastatakse keskpanga poolt. Valitsuse kulutuste rahastamine trükitud raha abil on enamus maailmast aga keelatud seadusega. Keskaegsed kuningad ja Aafrika diktaatorid on taolise meetme abil tüürinud oma riigi hüperinflatsiooni ja rahvusvaluuta krahhini. Seetõttu pakuks korrektse seadusandliku viisi väljamõtlemine juristidele parajalt töötunde.

 

Kui trükitud raha suudetaks tõepoolest suunata tarbijateni, kes selle koheselt kasutusse paneks, oleks piisava mahu juures inflatsioon garanteeritud. Iseasi, kui täpselt suudetakse vajalik summa välja arvutada, sest liigse rahatrüki tulemus oleks vähemalt sama ohtlik. Suure tõenäosusega me helikopteri-raha kasutuselevõttu selle klassikalises mõttes siiski veel ei näe.

 

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.