pühapäev, 18 november, kell 07:29:21
RSS vood Twitter Facebook Helista

Miks maa väriseb ja kuidas sel puhul käituda?

Eesti päästeteenistuse selgitused ja soovitused
Maavärina anatoomia.

Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid.  

 

Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, toimuvad maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. 

 

Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aeg-ajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel.

 

Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid.

 

Tugevuse mõõtmine

 

Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel.

 

Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter.

 

Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse Richteri skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid.

 

Maavärina võimsused (sulgudes magnituudid):

 

Märkamatu – seda märgivad ainult kõige tundlikumad aparaadid.

Väga nõrk - tuntav vaid vähestele ülemistel korrustel viibijatele. Vabalt rippuvad esemed võivad õõtsuda (alla 3).

Nõrk - kõikumised on vaevutajutavad. Seisvad autod võivad kergelt kõikuda (3,0–3,9).

Mõõdukas – uksed ja aknad värisevad kergelt. Mõned toas rippuvad esemed kõiguvad. Lauanõud ja aknad klirisevad, seinad nagisevad. Enamik hoones viibivaid inimesi tunneb tõukeid. Seisvad autod kõiguvad märgatavalt (4,0– 4,9).

Tuntav – hoonetes ja ka mõned väljas viibivad inimesed tunnevad maapinna kõikumisi. Magajad ärkavad. Uksed sulguvad ja avanevad. Kinnitamata esemed kukuvad ümber. Hoonetes mõraneb üksikutes kohtades krohv. Mõnikord täheldatakse puude, postide ja teiste kõrgete esemete kõikumist (5,0– 5,9).

Tugev – Tunnevad kõik. Paljud jooksevad ehmunult majadest välja. Esemed toas kukuvad. Hooned saavad kohati kahju. Paiguti langeb krohv alla või varisevad korstnad. Purustused on väikesed.

Väga tugev – Hirm. Inimesed põgenevad. Tornikellad helisevad. Korstnad purunevad. Laed ja seinad pragunevad. Halvasti ehitatud hoonetes suured purustused (6,0– 6,9).

Purustav – Paanika. Mõned majad purunevad täielikult. Palju inimohvreid. Paneelseinad langevad sõrestikkonstruktsioonidest välja. Varisevad korstnad, sambad, monumendid, seinad. Raske mööbel paisatakse ümber.

Laastav – Paljude hoonete täielik häving. Osa maju muutub elamiskõlbmatuks. Palju surmajuhtumeid. Ehitised nihkuvad alusmüüridelt. Maapind lõheneb. Maaalused kommunikatsioonid purunevad (7,0– 7,9). 

Äärmiselt laastav – Enamik kivi ja sõrestikehitisi puruneb koos alusmüüridega, maapind lõheneb tugevasti. Raudteerööpad kõverduvad. Jõgede kallastel ja järskudel nõlvadel toimuvad märgatavad maalihked. Palju purustusi ja ohvreid. 

Katastroofiline – Enamiku kiviehitiste, sildade, paisude ja tammide täielik häving. Palju lõhesid ja maalihkeid. Kaljude varisemine (8,0– 8,9).

Äärmiselt katastroofiline – maapind lainetab. Maastik muutub tundmatuseni. Esemed paiskuvad õhku. Kõigi, mitte ainult kivi-, vaid ka puitehitiste häving. Palju varisemist mägedes ja vajumisi tasastel kohtadel, suurte alade nihked maakoores (üle 9).

 

Järeltõuked

Järeltõuked on väiksemad värinad, mis järgnevad põhivärinale ning võivad põhjustada järelkahjustusi nõrgenenud konstruktsioonidega hoonetele ja objektidele. Järeltõuked võivad tekkida tundide, päevade, nädalate või isegi kuude pärast. Mõned maavärinad võivadki olla eeltõuked, millele järgneb tugev ja purustav maavärin.

 

Tegutsemine maavärina korral

 

Enne maavärinat: 

Kui pere elab maavärinaohtlikus piirkonnas, on tark mõelda ootamatule ohule juba varem. Kõigepealt peaks maja olema ehitatud nii, et ta maavärinate korral ei puruneks ja ei puhkeks tulekahju. Peab teadma, millised on ohtlikud ja ohutud kohad majas ning kus on varuväljapääsud.

 

Ennetusabinõud kodus

Tee kindlaks ohud koduses majapidamises ning alusta ennetusabinõude tarvitusele võtmisega:

  • kinnita kapid ja riiulid kindlalt seina külge
  • hoia purunemisohtlikke esemeid (pudelid, klaasid, portselan jne) riiviga lukustatavates kappides
  • riputa raskemad pildid või peeglid eemale voodist, diivanist või kohtadest, kus inimesed võivad istuda või magada
  • paranda vigastatud juhtmed ja lekkivad gaasiseadmed (need on potentsiaalsed tuleohu allikad)
  • paranda praod lagedes ja vundamendis. Kui oled avastanud defekte põhi-konstruktsioonides, küsi nõu ehituseksperdilt
  • hoia taimemürke, väetiseid ja põlevaineid eraldi selleks ettenähtud ruumides (soovitavalt võimalikult põranda või maapinna lähedal, nt alumistel riiulitel).

 

Ohutud kohad:

Selgita välja kõige ohutumad paigad oma kodus.

  • kirjutus- või söögilauaalused
  • siseseinade lähedus
  • eemal kohtadest, kus võivad puruneda klaasid (aknad, vitriinid, peeglid, pildid jne);
  • eemal kohtadest, kus rasked esemed (raamaturiiulid, seinakapid) võivad peale kukkuda.

 

Vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:

  • taskulamp koos tagavarapatareidega
  • portatiivne raadio (patareidega) koos tagavarapatareidega
  • mobiiltelefon
  • esmaabivahendid
  • vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral);
  • söök ja jook
  • söögiriistad (konserviavaja, nuga jne)
  • sularaha ja/või krediitkaart
  • ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud
  • Valmista plaan hädaolukorraks (tõsise maavärina korral)
  • Juhul, kui pereliikmed ei ole koos, valmista ette plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada
  • Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad), kuhu saab minna evakueerumise korral. Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha
  • Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet maavärina kohta (kohalikud raadiojaamad, televisioon jne)
  • Veendu, et pereliikmed oskavad ja teavad, kuidas käituda maavärina ajal ja peale maavärinat. Õpeta pereliikmetele, millal ja kuidas välja lülitada gaasi-, elektri- ja veeseadmeid

 

 

Maavärina ajal

Ruumides:

Püsi madalas asendis, et vältida kukkumist! Varju laua või tooli alla, eemale akendest, elektrijuhtmetest ja lahtisest tulest. Võimalusel peaks püsima siseseinte läheduses. Otsi raske ese või koht, millest oleks võimalik kinni haarata.  Mitte mingil juhul ei tohi tõugete ajal hakata hoonest väljuma. Varisevad konstruktsioonid jm esemed võivad sulle peale kukkuda.

 

Väljaspool ruume:

Leia endale lage koht, mis oleks eemal kukkuvatest puudest, hoonetest ja elektrijuhtmetest. Ära lahku oma kohalt enne, kui maavärin on lõppenud.

 

Sõidukis:

Võimalusel sõida lagedale kohale, eemale hoonetest, sildadest, elektrijuhtmetest ja tunnelitest. Peata sõiduk teepervel ja püsi sõidukis, kuni maavärin on lõppenud. Peale maavärina lõppu väldi sildadel, viaduktidel, parkimismajades jne kohtades sõitmist.

 

NB! Pärast maavärinat püsib oht, et konstruktsioonid võivad olla kahjustatud.

 

Lemmikloomad:

Lemmikloomade käitumine või muutuda dramaatiliselt. Tavaliselt vaikne ja rahulik lemmikloom (kass, koer jne) võib muutuda hetkega agressiivseks ja ettearvamatuks. Jälgi lemmiklooma käitumist tähelepanelikult. Kinnita võimalusel koer keti või jalutusrihmaga või pane aedikusse.

 

NB! Lemmikloomi ei tohiks tervise huvides ja võimaliku ruumipuuduse tõttu võtta inimestega samasse ruumi (varjendisse).

 

Pärast maavärinat:

  • Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliide, vanureid jt piiratud teovõimega inimesi.
  • Anna esmaabi inimestele, kes seda vajavad. Võimalusel ära liiguta raskesti vigastatud inimesi, kuna liigutamine võib põhjustada lisavigastusi. Helista hädaabinumbrile 112 ja kutsu abi.
  • Hoia eemale maavärinas kahjustada saanud objektidest ja hoonetest. Hoonetesse võib siseneda ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul (soovitav on ehitusekspertide hinnang kahjustusetele) 
  • Tegutse järgnevalt:
  • kasuta hädaabinumbrit 112 ainult hädaolukorras
  • korista mahapudenenud medikamendid või mahavalgunud küttevedelikud, kemikaalid jne koheselt;
  • lahku viivitamatult, kui tunned gaasi lõhna või näed kahtlast auru või vinet;
  • ava kappide uksed ettevaatlikult, väldi nõude ja esemete enda ja teiste peale kukkumist ;
  • kontrolli kütte-, gaasi- ja veeseadmete korrasolekut enne, kui sisse lülitad. Ära unusta kontrollimast korstnajalga (märkamatud praod võivad põhjustada tulekahju).
  • Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.
  • Ettevaatust sõitmisel! Prügi teel ning kahjustunud teelõigud teevad sõitmise ohtlikuks.
  • Ole valmis järeltõugeteks. Vaatamata asjaolule, et järeltõuked ei ole nii võimsad, võivad need põhjustada lisakahjustusi ning kaasa tuua nõrgenenud konstruktsioonide kokkuvarisemise. Järeltõuked võivad tekkida tundide, päevade, nädalate või isegi kuude pärast.

Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.