esmaspäev, 16 september, kell 19:21:11
RSS vood Twitter Facebook Helista

NYT: Jaapani tuumajaamade ehitamisel pole arvestatud tsunamiga

Ehitamisel ei arvestatud 9-magnituudise maavärinaga ega 14-meetri kõrguse tsunamiga
Fukushima Daiichi tuumajaam enne tsunamit.

Jaapanis, mis on maailmale andnud sõna “tsunami”, jäeti tuumarajatisi ehitades suures osas arvestamata potentsiaalse hiidlaine purustusjõud, kirjutab tänane The New York Times. Sõna “tsunami” polnud kuni 2006. aastani isegi mitte Jaapani valitsuse põhisuunistes – seda kümneid aastaid pärast tuumajaamade, sealhulgas praegu lekkiva ja vigastatud Fukushima Daiichi ehitamist.

 

Sellise tähelepanu puudumine võib seletada seda, miks oli tektooniliste platoode kokkupõrkekohtadega ümbritsetud saarel asuv Fukushima Daiichi tuumajaam ligi 14-meetrise tsunami eest nii halvasti kaitstud.

 

Rannikule ehitatud lainemurdjad, mis olid mõeldud kaitsmaks taifuunide, mitte tsunamide eest, purunesid 11. märtsil esimese kaitseliinina kiiresti. Veesein kerkis kolm korda kõrgemaks kui rannajärsak, millele tuumajaam on ehitatud.

Jaapani valitsus ja ametnikud on korduvalt öelnud, et insenerid ei osanud ette näha 9-magnituudist maavärinat – riigi ajaloo suurimat raputust –, mis pani merepõhja vappuma ja põhjustas tohutu tsunami. Samas on seismoloogid ja tsunamiasjatundjad kinnitanud, seda kõigile vabalt kättesaadavaile andmeile tuginedes, et juba 7,5-magnituudise maavärina puhul tekkida võiv hiidlaine oleks piisavalt kõrge, et ujutada üle Fukushima rannaala. Tuumajaam on ehitatud merepinnast umbes 4 meetri kõrgusele rannikule.

 

“Me saame töötada ainult pretsedendile toetudes, aga pretsedenti pole olnud,” ütles Fukushima tuumajaama omanikfirma endine tuumainsener ja direktor Tsuneo Futami New York Timesile. “Kui mina jaama juhtisin, ei tulnud tsunami mulle mõttessegi,” lausus 1990. aastate lõpus jaama juhtinud mees.

 

Fukushima piirkonda raputanud maavärina tugevus ületas ka selle piiri, millega oldi tuumajaama ehitades arvestatud, mis on samuti tähtis asjaolu.

 

Praegu teadaolevaile andmeile tuginedes põhjustas nüüdse tuumakriisi tsunami, mis ujutas üle tuumajaama tagavarageneraatorid – need on vajalikud reaktori jahutamiseks.  

Mõne eksperdi hinnangul meenutab tsunamiohu alahindamine Fukushimas väga palju üht teist juhtumit – maavärinat 2007. aasta juuli Kashiwazakis, kus asub ka jaamade omanikfirma Tokyo Elektri tuumajaam. Maa värises seal 2,5 korda tugevamalt maksimumist, millega olid jaama projekteerijad arvestanud. (Kashiwazakis ei järgnenud maavärinale tsunamit.)

 

“Neil oli pärast Kashiwazakit aastaid aega valmistuda, ent nüüd näen ma sama asja Fukushimas,” ütles Kalifornias töötav seismilise riski hindaja Peter Yanev ajalehele.

 

Kui jaapani insenerid alustasid esimeste tuumajaamade projekteerimist rohkem kui nelikümmend aastat tagasi, otsisid nad abi ajaloost, et kaitsta tulevikku investeeritavat raha. Ametlikud arhiivid, mõned neist sajandeid vanad, sisaldasid teavet, kuidas tsunamid olid üle ujutanud rannikul olevaid külasid. Arhiiviandmete põhjal püüdsid inseneridel aimata hiidlainete kõrgust tulevikus.

 

Fukushima muulid ehitati kõrgemad kui kardetavalt kõrgeimad tsunamid, aga kõrguse etalon oli tagasihoidlik. Fukushima Daiichis, mis on vanuselt Jaapani neljas tuumajaam, võtsid Tokyo Elektri juhid arvesse üht tänapäeval olnud tsunamit – 1960. aasta 9,5-magnituudist Tšiili maavärinat ja sellele järgnenud hiidlainet. Laine oli aga tollal kõigest 3,2 meetrit kõrge.

 

Loodeti, et ligi 4 meetri kõrgune rannikuäär, millele Fukushima tuumajaam ehitati, töötab ise nagu looduslik muul, mis ei lase mereveel edasi tungida, selgitas maavärinaekspert Masaru Kobayashi.

 

Tokyo Elektri pressiesindaja Jun Oshima kinnitas, et merre ehitatud ligi 5,5 meetri kõrgused lainemurdjad olid ka osa kompanii tsunamivastasest strateegiast, aga asjatundjad ütlesid, et peamiselt paatide varjupaigaks mõeldud lainemurdjad aitasid mõningal määral taifuunide, ent mitte tsunamide puhul, selgitas New York Timesile Kobayashi.

 

Kümnete aastate jooksul pole tsunamideks valmisolek olnud Jaapani elektrifirmade või tuumaenergia korraldajate prioriteet. Võib-olla olid nad tukkuma jäänud, on eksperdid öelnud, sest mitte ükski tsunami pole seni tuumajaamu tabanud. Seda kuni traagilise päevani kaks nädalat tagasi. Kuigi tsunamisimulatsioonid pakkusid hiidlaineohu määramiseks uusi võimalusi, tegid vananevate tuumajaamade operaatorid vaid üksikuid muudatusi.

 

Samamoodi suhtusid insenerid maavärinaandmeisse. Fukushima jaama projekteerimisel vaadati andmeid alates 1600. aastaist. Nende andmete põhjal arvati, et Fukushima prefektuuris on selle ajalooperioodi jooksul olnud tugevaim maavärin 7–8 magnituudi tugevune, selgitas Masaru Kobayashi.

 

“Me jätsime selle ekspertide otsustada,” sõnas jaama ehitustöid kontrollinud endine Tokyo Elektri asepresident Masatoshi Toyoda, kelle sõnul kujundasid eksperdid arvamuse vanade dokumentide põhjal.

 

Arhiivitöö tulemusel hakkasid valitsuskomisjonid koostama rangemaid nõudeid ning 1981. aastaks jõudsid nende ettekirjutistesse soovitused maavärinate, aga mitte tsunamide kohta. Nõuded muutusid veelgi karmimaks pärast laastavat 1995. aasta Kobe maavärinat, ütles 1990. aastate lõpus Jaapani tuumaohutuse komisjoni juhi asetäitjana töötanud Kenji Sumita.

 

Sumita sõnul keskendusid elektrikompaniid tosina reaktori ehitamisele, kuid olid karmide nõuete kasutuselevõtu suhtes tõrjuvad. Kompaniid ei saatnud näiteks oma esindajaid tuumaohutuse komisjoni kokkusaamistele. “Teised saatsid oma esindajad kohe,” lausus Sumita, viidates teadlastele ja ehitusasjatundjatele.

 

Mis tahes põhjusil – kultuurilisil, ajaloolisil või lihtsalt rahanduslikel – jätkasid Jaapani tuumajaamu projekteerivad insenerid tulevaste võimalike maavärinate ennustamist selle põhjal, mis nad arvasid olevat senine dokumenteeritud tugevaim maavärin.

 

See meetod ei võtnud aga arvesse võimalusi, et arvestustesse on peidetud seni avastamata vead või et on harvu, ent arvatust veelgi suuremaid maavärinaid.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.