neljapäev, 19 september, kell 19:40:04
RSS vood Twitter Facebook Helista

Osa läänlaste postkasti saabub uuring tervise ja elupaiga kohta

Osa Läänemaa elanikke saavad aprilli lõpust maikuu lõpuni postkasti Tervise arengu instituudi uuringu, millega soovitakse teada saada elupaiga ja tervise seoseid. Tervise arengu instituudi teatel korraldatakse uuring kõigis maakondades juhuvaliku alusel leitud linnades ja valdades.

Paikkonna tervisemõjurite uuringu eesmärgiks on koguda ja analüüsida andmeid kohalike omavalitsuste elanike terviseseisundist ja olulisematest tervist mõjutavatest teguritest.

Uuring annab kohalikele omavalitsustele ainulaadsed andmed oma sotsiaal- ja tervisevaldkonna tegevuste planeerimiseks.

Valimi aluseks on kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse tüpoloogia, mis võtab arvesse maakondlike regionaalseid erinevusi.

Kuna üks uuringusse sattunud vald esindab vähemalt kümmet endasarnast, siis on äärmiselt oluline, et kõik inimesed, kes ankeedi saavad, sellele ka vastavad. Mida suurem on vastajate arv, seda põhjalikumalt kirjeldavad tulemused iga linna või valla olukorda ja annavad kohalikele omavalitsustele otsuste langetamiseks vajalikku infot. 

 

Igaühel on võimalus oma kodupaika paremaks muuta

Karl Viilmann, Tervise arengu instituudi analüütik

 

Tervise arengu instituut alustab tänavu esimese paikkonna tervisemõjurite uuringuga, saamaks teada, milline on Eesti eri piirkondade elanike tervis ja tervisekäitumine ning kuidas elukoht, sealne teenuste kättesaadavus ja muud keskkonnategurid seda mõjutavad.

Inimesed on iga riigi suurim vara, mida hoida ja väärtustada. Me kõik soovime elada tervelt, rõõmsalt ja kaua ning soovime sama ka oma lähedastele. Terved ja sotsiaalselt toimetulevad inimesed toovad märkimisväärset kasu nii oma kogukonnale kui kogu riigile – nad on tegusamad ja iseseisvamad, vajades vähem välist abi. Seetõttu on oluline aidata võimalikult paljudel Eesti inimestel saavutada tugev tervis ning sotsiaalne kindlustunne, mis eksisteerivad käsikäes.

Inimeste tervist mõjutavad suuremal või vähemal määral paljud tegurid. Meie päritolu, haridus, sissetulek, elukoht, suhted lähedastega, teenuste kättesaadavus jne, on vaid mõned näited levinumatest tervisemõjuritest. Meie tervist mõjutab kogu keskkond, kus elame, õpime ja töötame. Seetõttu on ka tervist toetava keskkonna loomine ja tervislike eluviiside edendamine pikaajaline ning keeruline töö, mida tuleb planeerida ja ellu viia tuginedes teaduslikult tõendatud materjalidele. Käesoleva uuringu eesmärk ongi neid andmed võimaldada, sest täna puudub meil ülevaade inimeste terviseseisundist, tervisekäitumisest ja tervisemõjuritest kohalike omavalitsuste lõikes.

Paikkonna tervisemõjurite uuringu andmetele tuginedes saavad kohalikud omavalitsused kujundada kohalikku sotsiaal- ja tervisepoliitikat, arendada teenuseid ning prognoosida võimalikke tulevikus esilekerkivaid riske ja vajadusi.

Aprilli viimasest nädalast kuni mai lõpuni saabub kokku 10 000 inimese kodusesse postkasti uuringu küsitlusankeet. Uuringusse on kaasatud elanikke kõigist Eesti maakondadest ning eri suurusega linnadest ja valdadest. Inimesed, kes ankeedi saavad, osalevad uuringus juhusliku valiku alusel rahvastikuregistrist.

Vastamine on anonüümne – kusagil ei kajastu vastaja nimi, samuti ei küsita tema isikukoodi ega aadressi. Antavaid vastuseid ei ole võimalik seostada konkreetse inimesega ning kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult.

Ankeedis olevad küsimused puudutavad inimese taustaandmeid nagu sugu, vanus, elukoht ning tervisekäitumist – toitumisharjumused, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine, kehaline aktiivsus jms. Kolmas suurem plokk küsimusi on keskkonnast tulenevad tervisemõjurid, milleks on erinevate teenuste kättesaadavus, vaimne tervis ja sotsiaalsed suhted nii lähedastega kui kogukonnas tervikuna. Küsimused on lihtsalt mõistetavad ning vastamine läheb kiirelt – vaja vaid õigele vastusevariandile ring ümber tõmmata või linnuke õigesse kasti teha.

Uuringu õnnestumiseks on äärmiselt oluline, et iga inimene, kes ankeedi saab, sellele ka vastab. Mida suurem on vastajate arv, seda põhjalikumalt kirjeldavad tulemused iga linna või valla olukorda ja annavad kohalikele omavalitsustele otsuste langetamiseks vajalikku infot. Nii on igal küsimustiku saajal võimalik anda reaalne panus oma elukoha paremaks muutmisele. Uuringu esmased tulemused selguvad juba selle aasta lõpus.

Paikkonna tervisemõjurite uuringu teostamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Tervislike valikuid toetavad meetmed 2010-2013” vahenditest.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.