kolmapäev, 12 detsember, kell 11:20:25
RSS vood Twitter Facebook Helista

Pimeda vaibakunstniku Erika Tammpere looming sünnib käsikaudu

Erika Tammpere näituse avamisel Haapsalus. (Fotod: Tarmo Õuemaa)

Erika Tammpere läks tekstiilikunsti õppima pärast keskkooli, töötas nõukogude ajal vaibadisainerina ja lõi tekstiilikunsti. Ta kuulub siiani kunstnike liitu ja tegeleb oma värvikireva loominguga. Ometi on Erika Tammpere kogu täiskasvanuelu näinud väga halvasti ja viimased kaks aastat on täispime.

 

Novembris on Haapsalu kunstikooli galeriis avatud rahvusvaheline näitus “Pimedate ja vaegnägijate kunstnike loominguline vabadus”. Erika Tammpere - koos juhtkoeraga - võttis näituse avamisest osa.

 

Kuidas teist kunstnik sai?

 

Juhuslikult. Olen silmadega vist sündimisest saati hädas olnud, aga ei taibanud enne kui kusagil kooli keskastmes. Armastasin väga lugeda ja tahtsin hoopis Tartus kirjandust õppida. Aga 11. klassis, mis tol ajal oli lõpuklass, läks mul silmanägemine äkki suure kiiruga nii halvaks, et lugeda ei saanud enam üldse. Siis üks mu sõbrannadest ütles, et ah, lähme hoopis kunstiinstituuti. Nii ma siis läksingi, kuigi mul erilist soovi polnud. Hakkasin õppima tekstiili. Nägin telgi koolis esimest korda.

 

Mis pärast kooli sai?

 

Ma olen terve selle aja töötanud. Töötasin nii, nagu tol ajal oli - tarbekunstnikud olid disaineritena tööstusettevõtetes. Mina olin põhiliselt vaibatootmises, Mistra oli selle ettevõtte nimi. Projekteerimisbüroos tegime kavandeid ja Vändras katsevaipu. Aga samal ajal oli disaineritel ka üks päev nädalas loominguline päev, lisaks veel laupäev ja pühapäev, mil sai näituste jaoks asju teha. Olen elu aeg olnud kahe isanda teener.

 

Kas halb nägemine töötamist ei takistanud?

 

Nõukogude ajal olid ju need invaliidsusgrupid. Silmanägemise grupi peale sain ma siis, kui piisava tugevusega prilliklaase enam ei olnud, mida minu silmad nõudsid. Siis hakkasin arstide uste taga käima. Kogu see aeg käisin tööl.

 

1992. aastal tuli seadus, mis ütles, et nägemispuudega inimene ei tohi palga eest tööl käia. Nii pidin siis kõrvale astuma oma armastatud töökohalt. Aga see, mis puudutas näitusekunsti - ma olen kunstnike liidu liige juba 1972. aastast - see oli minu oma vaba voli.

 

Elu läks edasi, tuli üks näitus, teine, personaalnäitus, nagu kõikidel kunstnikel. Ja siis äkki ühel päeval kuulen ma raadiost, kuidas Kaja Kärner räägib, et tema käib lugemas pimedate raamatukogus pimedatele inimestele linti. Siis ma sain üldse teada, et on pimedate ühing.

 

Tänu selle näituse korraldanud MTÜ Akorale ja isiklikult Sülvi Sarapuule sain teada, et on olemas niisugune tore näituse tegemise võimalus pimedate liinis ka. Haarasin sellest kinni.

 

Kas on üldse mõtet vahet teha pimedate inimeste ja tavakunstnike kunstil?

 

Selle järgi, mis minu elus on olnud, ma arvan, et ei ole. Mitte keegi ei teadnud, kui palju ma näen. Ega ma isegi ei teadnud täpselt. Asja pani paika minu jaoks üks trauma, mille pärast ma alguses ühest ja hiljem teisest silmast päris pimedaks sain. Oli palju operatsioone, ma olen seitsmel silmaoperatsioonil käinud.

 

Ma võin öelda, et ma olen noor pime. Kaks aastat ma sisuliselt üldse enam ei näe. Aga inimene harjub paljude asjadega ja need osad, mis tunnevad ja on midagi võimelised looma, ikkagi töötavad ju.

 

Värvidel on ju kunstis nii suur tähtsus?

 

Kui inimene kehvasti näeb, siis tema aju peab kõike salvestama, mida ta kuuleb, kuhu ta midagi paneb, kust võtab. See on see osa, mida ise suudad. Aga teiseks on ka head sõbrad, oma pere, kellelt saab küsida abi, kui ise ei saa hakkama ja on midagi vajaka - näiteks küsida, mis värv see on. Pereliikmetel on väga suur osa, sest neid küsimusi on nii palju, mida nad päeva jooksul tihti peavad vastama. Seni on kõik õnnelikult vastu pidanud.

 

Nii et kujundate endal peas teose valmis ja siis teete teoks teiste abiga?

 

Teiste abi peaaegu ei olegi vaja. Mul on üks suur karunahk nimega “Ühegi lasuta”, mõeldud põrandavaibaks. See oli mul esimene kord, kus tegin ainult mälu järgi. Sain hakkama. Järgmised olen teinud käsikaudu, rohkem ette kujutanud ja olen pidanud rohkem küsima. On ju palju kunstnikke, kes ise üldse ei tee, teised teostavad. Mina olen ikka ise tegija. Küllap see on sellest, et olen rohkem protsessiinimene. Ma elan selle vaibalaiuse peal, mida ma parasjagu teen. See on nagu meditatsioon. Käed käivad ja mõte lendab.

 

 


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.