pühapäev, 25 august, kell 14:03:26
RSS vood Twitter Facebook Helista

Piret Hallik-Sass: Tuleb võimalikult palju kasutada ära seda, mis meil ajaloost võtta on

Hiljutist Haapsalu ettevõtjate ümarlauda juhatanud Piret Hallik-Sass on edukas turismiideede arendaja ja elluviija. Peale Haapsalu tegutseb ta ka Pärnus. Tema eestvedamisel on Pärnus edukalt käima läinud jääfestival, mis toob linna kümmekonna päeva jooksul ligi 20 000 külalist. Hallik-Sass rääkis Vikerraadio saates Uudis+ sellest, kuidas tema arvates võiks Haapsalut madalhooajal elavamana hoida.

 

Piret Hallik-Sass: „Pärnu jääfestival sündiski sellest, et turismiettevõtjad kogunesid, tulid välja probleemid, ja kui me analüüsisime, et mis kõikide nende probleemide suurem alus oli, oli see, et madalhooajal puudus põhjus Pärnusse tulemiseks. Ettevõtjatega koos leppisime kokku, et proovime siis näidata, et kui see põhjus on loodud, siis tegelikult olukord paraneb. Sealt tuligi idee, et teeme suhteliselt pikaajalise, väljapoole suunatud festivali, kus me paneme kõikide ettevõtjate jõu kokku ja näitame seda, mis piirkonnas head on. Ehk siis sedasi koostöös on võimalik väiksed asjad edukalt välja tuua, ükshaaval nad ei paistaks muidu silma, sedasi saada selline sisu, et oleks tõesti põhjus tulla vaatama, mida vahvat pakkuda on.

 

Kui nüüd Haapsalu juurde tagasi tulla, siis samamoodi – ettevõtjate poole pealt tuli välja päris põnevaid ideid alates väga lihtsasti teostatavatest. Näiteks, kui jõuluturgu niikuinii tehakse ja jõuluajaga tegeletakse ja Haapsallu on tulemas vene külastajad, kellele tegelikult jääb selline väike vaikperiood või selline aeg, kus ainult see spaa, kes ta kohale on meelitanud temaga tegeleb, et sinna tasuks pikendada seda jõululaata. Ühtepidi realiseerida enda kaupa, mis on järgi jäänud ja teistpidi saada endale see vene külastaja ja pakkuda talle ka lisategevust või lisapõhjust Haapsalus olemiseks.

 

Tegelikult tuli jälle välja see, et on kolm põhilist teemat millega tegeletakse, mis on takistusteks. Suurte põhjuste poole pealt, miks Haapsallu tulla, tuli välja see, et kui suvel kasutatakse edukalt ära Valge daami legendi, et kas seda ei saaks kuidagi tuua ka madalhooaja teemaks. Teise teemana tulid kõneks ligipääsud: Noarootsiga ühendus ja see alatine Haapsalu probleem – rongiühendus Tallinnaga. See on kaugemale ulatuv teema selles mõttes, et ka Haapsalu kogu ettevõtluskeskkond ja elukeskkond on sellest mõjutatud, et kas Tallinnaga on hea või kehv ühendus. Kahjuks pärast seda, kui rong enam Tallinna vahet ei sõida, on Haapsalu oma konkurentsivõimes väga palju kaotanud.“

 

Kogu äritegevus on enamjaolt üles ehitatud teenindusele. Lausa 70 protsenti ettevõtjatest Haapsalus teenib oma tulu teeninduselt. Kas see paneb linnale ka mingi märgi, et ettevõtjad ootavadki, et neile toodaks kliente ette, keda teenindada ja kellelt raha teenida, aga samas ise midagi suurt ja konkreetset ära ei tehta, et need inimesed tuleks?

Piret Hallik-Sass: „Kui vaadata kogu maailma ettevõtluse arengut, siis täpselt samamoodi teenuste osakaal on ju kogu aeg suurenenud. Kui varem oli majandus tootmispõhine, siis aina suuremaks läheb teenustepõhine sektor. Selles mõttes on see ka loogiline areng. Teistpidi – kahte asja, mis omavahel kokku ei sobi, ei saa kokku panna. Kui sul on väga hea elukeskkond, külastuskeskkond, puhkusekeskkond, sinna juurde kindlasti ei sobi selline tootmine, mis seda keskkonda mõjutab nii, et ta enam ei ole nii hea. Ja võib-olla ka Haapsalu häda on, et ühtepidi pole siin piisavalt pinda ja teistpidi on see linn oma olemuselt selline, kuhu igasugust tööstust ei olegi võimalik tuua. Mingis mõttes tulebki teha valikud, mille juurde linn jääb. Vastasel juhul, kui lastakse lihtsalt omasoodu areneda asjadel, siis lõpuks võivad kaotada kõik. Täna on tõesti selline olukord ka ajalooliselt välja kujunenud, et kui tulla tagasi sellesse aega, kus Haapsalu teenindas Vene tsaari ja õukonda, täpselt samamoodi ju teeniti teenustelt. Tänases päevas annab selline väga põnev ajalugu võimaluse neid teenuseid ka väga põnevalt pakkuda ja olla jälle konkurentsis eespool. Oluline on ju see, et piirkond ise ja sealne ettevõtlus kuidagi eristuks ja oleks võimalikult kvaliteetne ja areneks pikaajaliselt. Selles mõttes saab vaadata Haapsalut kui teenust pakkuvat linna juba väga kauges minevikus. Mingis mõttes on see loogiline areng olnud.

 

Teistpidi on see, et ega ettevõtja ei saa oodata, et talle tuuakse külalised kohale. See on eri sektorite vaheline koostöö, mis hakkab pihta ka sellest, et kohalik elanik peab tahtma, et külastaja tuleks, kellele teenust pakkuda. Kui vaadata Haapsalu ajaloolist väärtust: Haapsalus on Eesti kõige kuulsam kummitus või legend Valge daam; Haapsalus on üks tuntumaid käsitööimesid haapsalu sall. Selliseid märksõnu millele toetuda, on tohutult palju, millega teised piirkonnad näevad palju vaeva, et neid üldse leida. Nii et selles mõttes on turismi- ja teenustepõhine arenemine Haapsalus väga loogiline. Tuleb võimalikult palju kasutada ära seda, mis meil ajaloost võtta on, mis meil täna olemas on ja teha seda koostöös niimoodi, et kõik panustavad. Mitte loota, et keegi teeb töö ära, et külaline kohale tuleks.“


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.