pühapäev, 15 september, kell 11:36:28
RSS vood Twitter Facebook Helista

Presidendi kõne võidupüha paraadil

Lugupeetavad kaitseliitlased ja kaitseväelased. Hea Eesti rahvas, sõbrad.

 

Me tähistame täna Eesti rahvaväe võitu Võnnu lahingus 93 aastat tagasi, millest on saanud järgmistele põlvedele ühe verinoore riigi ja rahva vapruse, kindlameelsuse sümbol.

 

Kui mäletame ja mälestame meile vabaduse toonud meeste ja naiste kangelastegusid, siis peame kindlasti mõtlema ka neile asjaoludele, millele toonane võit tugines. Me mõtleme neile ning tõmbame otseseid ja kaudsemaid paralleele tänasesse päeva.

 

Ja küsime: kas oleme oma esiisade ja -emade väärilised? Kas kanname neid väärtusi ja seda usku, mis viisid ligi sada aastat tagasi meile vabaduse toonud võitudeni Landeswehri sõjas baltisakslaste ja Vabadussõjas bolševistliku Venemaa vastu?

 

Meie rahvavägi läks lahingusse, võitles ja võitis, aga kandis ka ränki kaotusi. Neid kannustas siiras usk Eesti vabadusse ja meie iseseisvasse riiki.

 

See oli paleus, mille nimel end ohverdati. See sundis ellujäänuid ja kõiki teisi hoidma ja kaitsma Eesti iseseisvust, austama oma riiki, seda ausalt teenima.

 

Hea Eesti rahvas.

Meie kaitseväelased, rivikoosseis ja ohvitserid annavad ka täna vande Eesti riigile. Ja uskuge mind – nad võtavad oma vannet täiesti tõsiselt, nii seda andes kui ka hiljem kaitseväeteenistuses oma kohust täites.

 

Nendele on riik tõsine asi, meie põhiseaduslik demokraatlik kord pole neile mäng. Riik ja demokraatia pole need, mida passib naeruvääristada. Pole need, millega kaubelda.

 

Eesti riik ja meie demokraatlik kord on miski, mida ükski poliitik, partei ega keegi muu peale Eesti rahva saa kuidagi omastada.

 

Ma kutsun kõiki sellele mõtlema. Eriti ajal, kui meie esindusdemokraatiat kehastavaid parteisid närib usalduse nappus.

 

Ajal, mil me erakondade ümber on liiga palju sahkerdamise, omakasu teenimise ja vassimise kahtlusi.

 

Ajal, kui oma vigade õigustamisel ei peeta paljuks mängida poliitiliselt sõltumatute ja professionaalsete riigiasutuste mainega.

 

Need, jah, on rasked teemad. Aga pikk suvi on ees. Jõuame kõik mõtelda ja järeldusi teha. End ka muuta, et saaksime oma kaitseväelastele ausalt silma vaadata.

 

Mu daamid ja härrad.

Kuigi me ise oleme sageli kriitilised – ja põhjusega kriitilised – Eesti saavutuste ja hetkeseisu üle, siis rahvusvahelises üldpildis on Eesti käitunud riigikaitse küsimustes päris hästi, vastutustundlikult.

 

Kui suur osa Euroopast on kaitseküsimustes langenud mugavustsooni, kärpides kaitsekulutusi ja nõrgestades oma riigikaitsesüsteemi tõsiseltvõetavust, on Eesti täitnud kõik liitlastele antud lubadused.

 

NATO piiririigina ei saagi me lubada enesele sõnamurdmise luksust.

 

Ajateenistus on Eestis üha rohkem muutumas auasjaks, mida iga noor mees näeb oma elu ja karjääri lahutamatu osana. Mida rohkem ja paremini mõistavad seda meie tööandjad nii riigi – kui erasektoris, seda vähem hooplemist nahahoidmise üle me kuuleme tulevikus.

 

Vabatahtlik riigikaitse alane tegevus Kaitseliidus sümboliseerib aga me püsivat kaitsetahet.

 

Hoiame seda tunnet, see hoiab meid koos ja annab kõigile kindlustunde.

 

Maailm muutub, sellega muutuvad ka ohud. Me näeme uute sõjapidamise viiside kasutuselevõttu. Traditsiooniliste relvade kõrvale on tulnud nähtamatud ja vaid aimatavad ohud.

 

Eesti on nende ohtudega kursis, osaleb kollektiivsete lahenduste väljatöötamises. Muu hulgas ka siinsamas Eestis, NATO küberkaitsekeskuses.

 

Meie ekspertiis neis küsimustes, riigikaitsekulude hoidmine lubatud mahus ja Eesti üksuste osalemine rahvusvahelistel missioonidel on oluliselt kasvatanud Eesti tõsiseltvõetavust rahvusvahelises julgeolekupoliitikas.

 

See on väärtus, mida rahas pole võimalik mõõta. Kui aastate eest pürgis Eesti valusaid reforme tehes rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, siis räägiti, et me vajame kohta nende laudade taga, kus langetatakse Eestit puudutavaid otsuseid.

 

Nüüd me istume, arutame ja vaidleme nende laudade taga. Veelgi enam – seal ka kuulatakse tähelepanelikult, mida Eestil on öelda. Meie kaitseväelaste valmisolek ja meie riiklik tõsiseltvõetavus on kindel valuuta.

 

Hoiame selle väärtust. Ja ühtaegu ka anname endale aru, et koos valimisolekuga suurendada pingelistes majandusoludes meie kulutusi kaitsevaldkonnale, peab kaasas käima ka ülim nõudlikkus, et seda raha kulutataks otstarbekalt ja efektiivselt.

 

Kallid kaasmaalased.

Afganistanis, NATO operatsioonil, ei võitle mitte ainult meie kaitseväelased. Seal on kohal terve Eesti riik, sest meie julgeolekuhuvid nõuavad liitlaskohustuse täitmist.

 

Me aitame seal ohjeldada kurjust, olgu selleks rahvusvaheline terrorism või narkokaubandus. Eesti aitab Afganistanis ehitada endaga ise toime tulevat riiki. Sellist riiki, mis suudab tagada oma rahvale turvalise elu ning mis ei ohusta oma naabreid ega kaugemaid maid.

 

Eesti peab oma kaitseväelaste puhul alati järgima olulist põhimõtet: kedagi ei jäeta maha. Iga inimene on meile oluline, me seisame riigi ja ühiskonnana nende eest, kes on valinud meie kaitsmise elukutse.

 

Kedagi ei jäeta maha lahinguväljale ega jäeta maha ka hiljem, kui kaotusevalu muutub tuimemaks või vigastada saanud võitlejad on kodus tagasi.

 

Kui Eesti parlament ja valitsus langetavad otsuse lähetada oma kaitseväelased lahingusse, siis võtab riik koos sellega ka suure vastutuse. Vastutuse nii kaitseväelaste endi kui ka nende lähedaste eest.

 

Vastutuse eelkõige selles mõttes, et Eesti riik peab tegema kõik endast oleneva, et lahingüksustel oleks parim võimalik väljaõpe ja parim võimalik varustus missiooni edukaks läbimiseks.

 

Riik võtab vastutuse ka lahingust naasvate üksuste eest, tal tuleb igapäevase tähelepanu, hoole ja mõistmisega suhtuda sellesse, et nii mõnigi lahing või vahejuhtum võib kaitseväelase peas ja hinges kesta igavesti.

 

Aga riik võtab vastutuse ka neil traagilistel juhtudel, kui meieni jõuab uudis kauges lahingus langenute ja raskesti haavatute kohta.

 

Tegelikult ei ole selles sõjas meile kaugeid lahinguid. Nii peame me kõik, riigi esindajate ja eelkõige kaaskodanikena leidma võimalusi, kuidas kaotuse valu ja kaotusega kaasnevat lootusetuse tunnet kasvõi osaliselt leevendada.

 

Pean oluliseks, et märkaksime senisest rohkem neid mehi ja naisi meie hulgast, kes on teeninud või teenivad Eesti riiki kodust kaugel: vapralt, professionaalselt, ennast ohverdades.

 

Kaitseväe läbimõeldud personalipoliitika ja kaitseväelastele kindlustunnet sisendava palga ning vajadusel parima ravi pakkumise kõrval tähendab see eelkõige muutunud suhtumist meie veteranidesse.

 

See tähendab äratundmist, et oleme nendele meestele ja naistele tänu võlgu selle eest, et saaksime ise rahulikult töötada, õppida ja puhata, lapsi kasvatada ja turvatunnet nautida. Et saame nautida enam kui 20 aastat tagasi saavutatud võitu olla riigina iseseisev, demokraatlik ja vaba oma liitlasi valima.

 

Hea Eesti rahvas.

Meile ligi sada aastat tagasi vabaduse ja iseseisvuse kätte võidelnud sõjaväelaste teeneid tunnustati teenetemärkide ja taludega. Aga eelkõige väljendas seda tunnustust kogu Eesti rahva tänu ja austus. See on me kõigi seesmise hoiaku küsimus.

 

Kaitseministeeriumis ja kaitseväe peastaabis on valminud ettepanek hakata jüripäeval tähistama veteranide päeva. Ma toetan täielikult seda väga head ideed. Nii väljendame kõik koos oma tänu ja tunnustust nendele, kes hoiavad ja on hoidnud Eesti vabadust. Meie kõigi ühist vabadust.

 

Mõtleme neile naistele ja meestele täna õhtul, kui süütame jaanilõkked.

 

Ilusat võidupüha. Elagu Eesti.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.