teisipäev, 17 september, kell 23:50:34
RSS vood Twitter Facebook Helista

Pullapääl ärkas ehitusfirma alal rästikukoloonia

Rästik. (Kolumbus.fi)

Ridala vallas Pullapää poolsaarel kogunesid puiduettevõtte territooriumile kümned rästikud, kaks madu roomasid ka tööruumesse – pärast kevadist ärkamist on samas paigas igal aastal rästikukoloonia. 

Puiduettevõtte Hapval töötaja rääkis Läänlasele, et tsehhist mõnekümne meetri kaugusel asuva elektrialajaama ümbruses on päikselistel päevadel väga palju rästikuid. Kaks roomajat tulid läinud reedel lausa tsehhi sisse, kust töömehed need teibaga välja ajasid. Kuna rästikud võtsid taas suuna tööruumide poole, olid töölised sunnitud enda ohutuse huvides kaks rästikut tapma.

Hapvali juhataja Aivar Kaus ütles Läänlasele, et rästikuid on tõesti alajaama ümbruses nähtud. “Ega seepärast elu seisma ole jäänud,” lausus ta. Juhataja sõnul on roomajad seni tööruumest viisakalt eemale hoidnud. Viimasest juhtumist, kui rästikud tsehhi tulid, Kaus ei teadnud.

Sama alajaama ümbruses on rästikukoloonia igal kevadel.

Täna Hapvalis kohal käies ei jäänud Läänlase fotokaamera ette ühtegi rästikut. Ettevõtte territooriumi valvuri sõnul vastab aga tõele, et neid on seal päikesepaistelise ilmaga palju. Täna on ilm pilves ja Pullapääl tibutas kella 14 ajal vihma.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit lausus, et tema kõrvu pole see jõudnud, et just selles paigas on eriliselt palju rästikuid. “Ilmselt on lihtsalt aeg selline, kui nad on üles ärganud. Nad talvituvad tavaliselt hulgakesi koos ja pärast ärkamist lähevad laiali. Eks seal paigas nende kontsentratsioon ka väheneb,” rääkis ta.

Ridala vallavanem Toomas Schmidt lausus, et rästikuid kohtab looduses ikka, aga ta polnud kuulnud, et Pullapääl rästikuid erakordselt palju oleks. Peagi on vallal plaanis alustada Pullapää piirkonna arendamist ja siis tehakse seal ka loodusega seotud uuringuid.  

Teatmekirjanduse põhjal talvituvad rästikud kuni kahe meetri sügavustes urgudes. Nad tarvitavad sama urgu mitu aastat. See võib olla ka põhjus, miks just Hapvali hoovis neid igal kevadel kohata võib.

Vaatamata sellele, et rästikud valivad urud nii, et maapind talvel uru põhjas ei külmu, saab keskmiselt 15% täiskasvanuid ja 30-40% noorloomi talvitumise käigus hukka. 

Rästikuhammustuse korral saavutab mürgi mõju inimesele maksimumi hammustushetkest 30 minuti kuni nelja tunni pärast, hiljem see väheneb. Mürgi toime sõltub selle kogusest, kannatanu tervislikust seisundist ja hammustuskohast. Hammustus on ohtlikum kuuma ilmaga ja juhul, kui hammustuskoht paikneb näos, kaelal või seljal. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde.

Rästiku mürk on ohtlik, kuid harva surmav. Surmav võib ta olla väikelaste puhul või kui hammustus on rindkerel. Rästiku hammustusest tingitud tervisekahjustustest paranemine võib võtta kuni aasta. 

Rästiku hammustuse sümptomiteks on terav valu, hammustuse koht paistetab üles ja kipitab. Valu levib paari tunni vältel, samuti naha tundlikkus. 24 tunni vältel, juhul kui hammustati jäset, paistetab see üles ja sellele tekivad sinised laigud. Paistetus võib laieneda ka kehapiirkonda. Rästiku hammustus võib tekitada allergilise reaktsiooni ehk anafülaksia, millega kaasneb iiveldus, hingeldamine jne ja mis kestab kuni 48 tundi.

 

Rästik ründab inimest ainult äärmisel juhul

Rästik rändab inimest provotseerimise või pealeastumise korral. Ilma põhjuseta ei ründa rästik inimest mitte kunagi, ta üritab alati võimaluse korral põgeneda. 

Rästik on Eestis 3. kategooria kaitse all. 3. kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.

Rästikud ärkavad talveunest aprillis – isased enne, emased umbes kuu aega hiljem. Talveunne jäävad uuesti oktoobris-novembris. Talvitumise pikkus sõltub suuresti talve pikkusest, osades maailma piirkondades talvitub peaaegu üheksa kuud (nt Rootsis). 

Rästik on pruunika või terashalli värvusega roomaja, vahel harva võib ta olla ka üleni must. Emased on pruunikama tooniga kui isased, teinekord võib olla emaste taustavärv ka kollakas või isegi punakas. Tema seljal on tüüpiliselt tume siksak joon terve keha ulatuses, keha külgedel on tavaliselt ka ovaalsed täpid siksaki kõrval. Tema peas on X või V-kujuline kujund. 

Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel. 

Segamini võib rästikuid ajada nastiku ja vaskussiga. Rästikul on võrreldes nastikuga siksakis joon seljal ja V- või X-kujuline kujund peas, mida nastikul pole. Samuti on rästikul silmapupill vertikaalne, nastikul aga ümmargune. Vaskussiga võib rästikut segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Lisaks, erinevalt roomajatest on vaskussil silmalaug. 

Rästik on levinud Lääne-Euroopast Kaug-Idani. Põhjapoolne levikupiir läheb põhjapolaarjoone juurest. 

Rästik elab kuni 15 aastaseks. 

Rästik on põhja pool päevase eluviisiga, lõuna pool tegutseb ka õhtuti ja öö esimesel poolel, seda eriti suviti. Rästik toimetab oma tegemisi üldiselt maapinnal, harva ronib ka puudele ja põõsatele. Rästik pole agressiivne, ta ründab ainult siis, kui on kas nurka surutud või otseselt ohustatud. Ohu märkamisel püüab rästik põgeneda, ohu möödumisel pöördub ta vanale kohale tagasi. Liiga lähedale sattumisest annab rästik teada valju sisinaga. Rünnaku eel tõmbab rästik enda keha S-kujuliseks. Rästiku rünnaku ulatus on umbes üks meeter. 

Kui rästik hakkab nahka vahetama, siis muutub tema värvus heledamaks ja tuhmimaks. Nahavahetuseks hõõrub roomaja end vastu puud või kivi, nahk tuleb maha peast alates ja pahupidi pööratuna. 

Pulmamängud algavad maikuus, vahel ka hiljem. Karmimates kliimades paarituvad emased kord kahe aasta tagant. Isased rästikud on paaritumise ajal väga territoriaalsed, pidades omavahel tõsiseid duelle. Isased leiavad emaseid rästikuid lõhna abil. Kui isane leiab emase lõhna, siis ta liigub mööda lõhnarada. Kui emane on leitud, järgneb isane talle kuni paaritumiseni. Paaritumismäng sisaldab poolest kehast püsti ajamist ja ülakeha kiigutamist, paarilise selja keelega puudutamist ja saba laksutamist. Sel ajal ajavad isased ka konkurente eemale umbes samasugusel moel nagu paaritumistants -- vastased on poolpüsti ning üritavad teist vastu maad suruda. Seda tehakse seni, kuni üks väsib või järele annab. Omavahelistes duellides ei kasuta rästikud hammustamist. 

Rästikud sünnitavad elusaid poegi – see tähendab, et emane kannab mune enda kehas kogu munade arenemise perioodi vältel. Augustis-septembris sünnitab emane 3-20 poega, kes on veel läbipaistvas kestas. Noormaod on 14-23 cm pikad ja nad on sama mürgised nagu vanaloomad. Esimest korda vahetavad sündinud maod nahka päeva või kahe vanuselt. Kuigi emased rästikud noorte eest hoolt ei kanna, jäävad väiksed paariks päevaks ema lähistele. Suguküpseks saavad rästikud 5 aastaselt. 

Rästik sööb hiiri, konni, vesilikkesisalikke, võimalusel ka linnupoegi ja mune. Noored rästikud söövad väikeimetajate poegi, kulleseid, sisalikke, putukaid, vihmausse ja ämblikke. Kui noored rästikud kasvavad 30 cm pikkuseks, on nende menüü sama vanarästiku omaga. 

Rästiku vaenlased on rebasedmägrad ja suuremad röövlinnud, eriti kakulised

 

Kasutatud allikad:

www.wikipedia.orgwww.tigerhomes.org/animalwww.herpetofauna.co.uk, www.looduspilt.ee


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.