teisipäev, 17 september, kell 23:40:11
RSS vood Twitter Facebook Helista

Ränk kahju – lagled sõid teraviljakasvatajate põllud lagedaks

Noarootsi teraviljakasvataja ostis mootorratta ja saatis poisid põllule sõitma
Lagleparv. (Toomas Tuul)

Läänemaa viljakasvatajaile langes läinud sügisel otse taevast kaela nuhtlus, mistõttu tuleb nüüd teha palju lisatööd ja kanda kümneid tuhandeid eurosid kahju – rändeks valmistuvad lagled sõid talirapsist lagedaks mitu sada hektarit põllumaad.

“Meil läks 110 hektarist 75,” sõnas Reinu-Einari OÜ omanik Einar Pärnpuu nagu muuseas. “Toidame siin linde ja metssigu – oleme ju need inimesed, kes tahavad selle eest ilmaasjata kompensatsiooni,” lisas ta muiates iroonilise repliigi.

Tõsinedes märkis Pärnpuu, et sügisel taevast tabanud hoop oli ootamatu. “Olen rapsi kolm aastat kasvatanud, aga esimest korda oli selline asi,” lausus ta. “Ei osanud karta ja end kaitsta.”

Hull olukord oli ka Noarootsis, kus kasvatab teravilja Margus Kask. Tema on kasutusele võtnud esmapilgul veidra, aga see-eest tõhusa kaitsemeetodi – ta ostis mootorratta ja palkas kohalikud koolipoisid põllul ja selle veeres sõitma, et talirapsiga maiustavaid linde eemale peletada.

“Ostsin mõne aasta eest mootorratta ja palkasin mõned poisid põllu peale sõitma – teevad hommikul tiiru, kui linnud ründavad, ja õhtul ka. See tundus odavam kui pärast kahju kanda.”

Kask rääkis lagledega võitlusest nagu pidevast tegevusest, mille puhul võib pisuke tähelepanematus valusalt kätte maksta. “Möödunud aastal jõudsid linnud nii ära teha, et magasin õige momendi maha. Polnud head meest (tsikliga sõitmiseks – toim) hetkel kuskilt võtta, oli sügis ja kool oli juba peal – poisid olid koolis,” jutustas Kask. Kui talunik lõpuks põllule pilgu peale pani, oli seal puhas vuuk tehtud. 100 hektarist viljast oli põlluäärtes alles vaid üksikud ribad.

Noarootsis pole viljakasvatajate nuhtluseks ainult lagled. Kask märkis, et laglede kõrval teevad hävitustööd ka sookured. “Need ründavad terve suve. Panin mehe kogu suveks põllule mootorrattaga sõitma. Sookureparved on viimasel ajal väga suured, ei tea, kas neil pole enam mujal toitumismaad,” arutles Kask.

Oru vallas Linnamäel teravilja kasvatav Arne Tamm oleks nagu kolleegidega kokku leppinud – jutt ei erinenud karvavõrdki. “Lagled sõid sügisel päris tõsiselt talirapsi lehed ära,” lausus Tamm. “Seepärast jäi juurekava ilmselt nõrgaks.”

Lagleparved olid Tamme sõnul tohutult suured. 36 hektarist talirapsist ei jäänud peaaegu midagi järele. 

Kuigi rändlinnud armastavad rapsi, sai kõigil kolmel talunikul kannatada ka talinisu. Peale lindude ei meeldinud taliviljale tänavune talv, kuid selle osa hävitustöös peavad talunikud väheoluliseks. Hävinud talirapsi asemel peavad kõik talunik uue seemne mulda puistama.

Peale küsitletud kolme teraviljakasvataja tabas samasugune saatus teisigi Läänemaa põllumehi, kes talirapsi kasvatavad. 

Mida aga niisuguses olukorras teha ja kui palju see talunikele kahju ning lisatööd tõi?

Einar Pärnpuu ütles, et looduskaitse all olevate laglede hävitustöö eest maksab riik kompensatsiooni 50 000 krooni ehk ligi 3200 eurot. “Aga põllu alla panin magama vähemalt 200 000 krooni (ligi 13 000 eurot – toim),” arvutas ta.

Varem oli kompensatsioonisumma 100 000 krooni, aga seda vähendati poole võrra. Nüüd peavad Läänemaa talumehed otsima muid mooduseid, kuidas enda saaki ja tulu kaitsta – palkama kas või koolipoisse mootorrattaga põllule sõitma.

Pärnpuu sõnul pakkus ta keskkonnaministeeriumile kontrahti, et ta võikski lagledele eraldi vilja kasvatada ja saaks selle eest tasu, aga see läbi ei läinud. Nüüd toidab ta koos teiste Läänemaa talunikega linde isegi mitte tasuta, vaid suurt kahju kandes.

“Kompensatsioon on nii väkine, et see on naeruväärne,” ütles noarootslane Margus Kask. Tema sõnul on ainuüksi asjata maasse pandud seemnele kulunud summa nii suur, et riigi makstav kompensatsioon ei kata seda kuidagi. “Rääkimata tööst, mis on tehtud, osa väetist läks, külvamistöö... Kahju on suur,” nentis ta.

Arne Tamm ütles, et lisakulu tuli kindlasti. Rapsiseeme on tema sõnul kallis, nüüd tuleb see uuesti külvata. Ehk on väetist veel mullas alles, lootis ta, arvestades kahju suuruseks mitu sada tuhat krooni.

Eile valmistas Tamm ette külvi. “Neljapäeval tahaks teravailja külvama hakata. Esimesena suvinisu ja oder takkaotsa,” lausus ta. Külviaja lõpuks ennustas umbes 550 hektaril vilja kasvatav mees maikuu keskpaika.

Tema maadel on see probleem, et maa on savine ja seetõttu kõva ja kuiv – seda hoolimata talvisest paksust lumekattest, mis pehmetel maadel pinnase liigniiskeks muutis. “Kevadist vihma pole Läänemaal peaaegu olnud, võiks tulla, teeks maa pehmemaks,” ütles ta, lootes, et kõigele vaatamata suudab ta kevadkülviga ajagraafikusse jääda. 


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.