teisipäev, 23 juuli, kell 18:20:27
RSS vood Twitter Facebook Helista

Reportaaž: eakad jaapanlased ei jõudnud tsunami eest põgeneda

Rikuzentakata linn, millest ei jäänud järele peaaegu midagi. (Al Jazeera videost)

Eakad jaapanlased lahkusid hoiatussireenide kõlamise järel oma kodudest jalgsi, ent need, kes ei jõudnud naabritega sammu pidada, jäid tsunami teele ette, kirjeldab tänane The Japan Times 11. märtsi sündmusi Iwate prefektuuris.

Nädal pärast katastroofi on 71-aastane Taeko Kanno ja tema abikaasa endiselt kadunud. “Arvan, et lootust enam pole,” ütles Kanno vend Katsuo Maiya. “Ma ei suuda neid leida. Ainuke, mida teha saan, on oodata, kuni sõjavägi kogub kokku surnukehad.”

Kanno on pärit sadamalinnast Rikuzentakatast, kus elas enne katastroofi 20 000 inimest.

Kui tsunami jõudis linna, kiirustas Kanno 67-aastane õde Masako Maiya ja tema abikaasa Katsuo oma mägedes asuvast kodust alla linna. Nad jõudsid ainult ühe sillani. Selle all nägid nad, kuidas linn oli muutunud mudaseks sisemereks.

Üks Kanno naabritest rääkis neile, et nägi Kannot ja tema abikaasat põgenemas, kuid nad olid aeglased ja jäid naabreist maha.

Viis päeva on Maiya käinud surnukuurist surnukuuri, et eakat abielupaari leida. Neljapäeval otsustas ta minna vaatama paika, kus nende maja seisis.

“Maja oli kuskil siin,” ütles Masako Maiya, peatudes puupilbaste ja muda hunniku ees.

 

Enim hukkus eakaid

Päästjate töö fookuses on praegu surnukehade kogumine Tohoku piirkonnas ja praegu on selge, et maavärina ning tsunami tagajärjel on hukkunud seal rohkem kui 10 000 inimest. Kõige enam on hukkunute seas eakaid inimesi.  Jaapani elanike hulgas kasvab eakate protsent pidevalt – praegu on neljast elanikust üks vanem kui 65 aastat.

Paljud, kes ei suutnud põgeneda, hukkusid. Pääsenud kaotasid aga oma igapäevaselt vajalikud ravimid. Haiglatest kadus elekter ja vesi. Mõnikord on nende asjaolude kokkulangevus olnud inimestele surmav.

Fukushima esimese tuumajaama vigastused sundisid inimesi evakueerima. Tuumajaama lähedal haiglas olnud 14 eakat inimest surid, kui neid evakueeriti ohutsoonist kaugemale ühe kooli võimlasse.

Kaks patsienti surid transpordi ajal esmaspäeval ja 12 võimlas, ütles Fukushima omavalitsuse ametnik Chuei Inamura. Võttis mitu päeva, enne kui kõik patsiendid saadi haiglast ära viidud.

“Tunneme end väga abituna ja meil on nende pärast kahju,” ütles Inamura. “Kooli seisukord oli kohutav. Vett ei olnud, ravimeid ei olnud ja toitu oli väga, väga vähe. Meil lihtsalt polnud vahendeid piisavaks hoolekandeks.”

Katastroofist pääsenud eakad võitlevad praeguses talvises ilmas ellujäämise eest. Miyagi prefektuuris Tagajos asuva haigla töötajate ülesanne on hoida elus 90 patsienti olukorras, kus pole vett ja elektrit. Kaitsejõud tõid haiglale generaatori ja kaks välikäimlat.

“Meile öeldi, et saame ravimeid kunagi järgmisel nädalal,” lausus haigla füsioterapist Daisuke Toraiwa üleeile. 

 

Märjaks saanud inimesed surid külma tõttu

Miyagi prefektuuri Kesennuma linna vanadekodus hukkus 113 elanikust 47. Osa elanikke suutis põgeneda maja teisele korrusele, kuid paljud neist said märjaks. Neist surid kahe päeva jooksul 11. Seda külma tõttu, sõnas vanadekodu omanik Morimitsu Inawashida.

Praegu elavad ellujäänud korvpallihallis. Nad istuvad tekkidesse mässituna ratastoolides. Lähedalasuva haigla meditsiiniõed kontrollivad aeg-ajalt eakate vererõhku. Väljas sajab aga lund ja on külm – halli kütab vaid petrooliumil töötav soojendaja, kuid Inawashida sõnul on kütus otsakorral. “Nad on mahajäetud ja tugevas stressis,” ütles ta.

Raske olukorra kiuste võitlevad ellujäänud edasi. “Kui kõigil pole midagi, siin on kõigil ühepalju,” rääkis 62-aastane Isao Nagai, seistes Iwate prefektuuris Ofunato kooli võimla ees külma käes. Võimlas elab umbes 150 inimest. Neist osa vestlevad omavahel ja loevad ette ajalehte. “Saame üksteisele paremat äraolemist pakkuda. See on lihtne. Meil kõigil pole enam midagi. Pole isegi poolt millestki. Mitte midagi pole,” ütles Nagai.

65-aastane Kinuyo Kojima, kelle kodu Ofunatos hävines, nõustus Nagaiga. Kuid ta lisas: “Me elame nagu loomad. Te oleksite pidanud meid eile nägema, kui saime tüki kana. Olime ühest pisikesest lihatükist nii erutunud.”

 

Päästetööd läbi

Mõned rahvusvahelised abimeeskonnad lõpetasid neljapäeval püüdlused leida ellujäänuid. “Meil pole rohkem ülesandeid,” ütles Pete Stevenson brittide 70-liikmelisest päästemeeskonnast. “Jaapani valitsus on meile teatanud, et nad liiguvad edasi pääste- ja otsingutöölt taastamistööle.”

Stevenson kinnitas, et brittide lahkumine päästetöölt ei ole seotud hirmuga Fukushima tuumajaama radiatsiooni ees. 


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.