laupäev, 17 august, kell 19:51:23
RSS vood Twitter Facebook Helista

Reportaaž kangastelgede tagant – külas muhedatel neljapäevamemmedel

Neljapäevamemmede käsitöötuba. Esiplaanil Agneta Tomingas. (Ivar Soopan)

Rannarootsi muuseum pole tavaline muuseum. See on paik, mille seinte vahel kultuur elab. On neljapäev ja muuseumiuksest sisenedes kostub üks iseloomulik hääl, millel on lõnga pehmus – see on vokivurin. “Lähme üles, memmed on seal,” juhatab Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Vokivurinat teevad neljapäevamemmed.

Need on kaheksa toredad naist – Agneta Tomingas, Elsa Arjak, Silvi-Astrid Mickelin, Aino Sillamägi, Silvi-Ellen Õismaa, Anu Mätlik ja Ene Smõslova ja Sirje Johannes –, kes neljapäeviti muuseumis koos käivad, näputööd teevad ja vokivurina vahele juttu vuristavad. Sirje on tööl, teda täna pole, ja kaks neljapäevamemme valmistavad muuseumi teises hoones võileibu.

Muuseumi teise korruse tuba on käsitööd pilgeni täis, memmed on usinasti ametis ja tõstavad vaid hetkeks rääkimiseks pea.

Kaua te siin tavaliselt olete?

(Naised räägivad kordamööda ja korraga, nagu üks hea seltskond ikka räägib. Seepärast pole järgnevalt rääkijate nimesid eraldi nimetatud.)

- Kella kümnest kella kolmeni. Kuidas tahtmist on. Kui on üritused, siis on mutid kohal.

 

Mis teil siin valmivad?

- Põrandariided. Praegu on nende kudumine.

- Arutame lõime, teeme uksematte...

- Agneta on raudvara, memmede tegevuse algataja, tema on meie A ja O. Ta on 92 aastat vana. Tema on Vormsi rootslane, täisrootslane. Meie oleme poluvernikud.

Mis maailmaasju te siis arutate?

- Poliitikast räägime, kõigest, mis maailmas sünnib. Anname oma hinnangu, aga ainult meie hinnangut ei kuule keegi.

 

Miks nii?

- Me pole seda lehte pannud ja raadios ilmutanud.

 

Vahel ongi hea, kui saab asjad enda jaoks selgemaks.

- Õige.

- Täpselt!

 

Mitu aastat te muuseumis koos käinud olete?

- 15 aastat. Hakkasime siis käima, kui Limbak oli siin eesotsas. Limbakut veel mäletate? Siis juba hakkasime käima. Siis me ju tegime selle 20-meetrise ajaloovaiba. Ja siis oli meil pulmasein.

- Üks fragment on praegu siin ka (näitab seinal olevat vaipa).

- Kui muuseum avati, siis oli siin Vormsi näidispulm. Ja siis oleme siin Rootsi kuninga vastu võtnud. Käepigistuse saime kuninga käest.

- See on meie uhkustamise asi.

Kas te teete ainult oma lõbuks või vahel müüte ka kellelegi?

- Müümegi neid. Kui on soovi, siis võib saada.

- Siin all on müük ja käime ka laatadel. Kui Helsingi silgulaat oli, siis seal müüdi väga palju meie käsitööd.

- Müüdi – meie ise pole seal käinud.

- Jah.

- Üks meie töötaja käis seal. Neid kaltsuvaipu ikka ostetakse.

- Aga me oskame muud ka teha kui see, mis me siin teeme. Kududa ja heegeldada ja tikkida ja nii edasi. Puutööd küll eriti ei oska meist keegi.

Kuidas Rannarootsi muuseumi elu teile tundub? On Ülo Kalmu tulekuga läinud asi aktiivsemaks kah?

- Oi, kohe palju!

- Nüüd on ikka täishoog uuesti käima läinud.

- Vahepeal oli vaikelu.

 

Oli küll. Teie voki hääl oli allkorrusele ilusti kuulda.

- See küll nii vaikselt niutsub siin. Agneta harutab lõimelõnga.

- Siin harutatakse vanast uut. Lõime on muidu kallis osta. See on vanast uue tegemine.

Ülo Kalm: Kui kohvipaus tuleb, siis võtke Ivar kaasa, aga seni andke talle mingit tööd teha.

- Hakkame pihta! Paneme ta sinna telgede taha. Need on vabad praegu.

 

Esimeses klassis tegin viimati ligi kahemeetrise salli. See on mu viimane käsitöö.

- Praegu on teljed vabad. Võib sinna kohe istuda.

 

Oi, ma ei saa sellega hakkama.

- Aga ma võin näidata.

- Näita talle.

 

No proovime.

- Nii, istuge siia taha ilusasti. Ei, see ei käi ära, te peate sealt üle ronima. Siit, vahepealt, nii, nii, ja nüüd, mis ta seal tuli... See on juba tehtud. See on tumesinine, kas selline? Võib-olla ta on... Vaatan jah, see on enam-vähem. Olge hea, pange see siia peale.

 

Kas panen niimoodi?

- Oodake, jah, ma siin ajan asju vahepeal maha ja kolistan. Pange niimoodi, et see ots nii jääks. Niimoodi. Niimoodi. Edasi-tagasi, siit...

 

Kas see võib rullis olla?

- Jah, sellest pole midagi. Pange see kera siia, las ta seisab siin, ega ta ära kao. Ma hoian kinni. Kerige see täis. Ahhaa! See triip on juba löödud. Nüüd tuleb juba heledamat panna. See tuleb siit vahepealt, ei, see pole see ka. Seda te oskasite nüüd kerida. Nüüd peab vaatama, et missugune see oli. Kas see on see? Enam-vähem. See on ikka tumedam. Jah, noh, kust ma neid täpseid lõngu nüüd saan? Enel ei ole laua peal ka, pean otsima, kust saab samasuguse. Ahhaa! See läheb enam-vähem. Kerige see nüüd siia peale. Aga siin on ainult otsad. Pange nüüd... Aga ega teil pole palju vaja ka.

 

Just.

- Prooviks. Pange teine ka igaks juhuks.

 

Panen sõlme ka peale?

- Kerge sõlme võib, aga pärast jääb muhk sinna, kui sõlme panete, pange niisama.

Ja see oli ka pikem, pange rohkem. Ene võib pärast edasi teha.

 

Kas teil nooremaid ka käib?

- Ei, ainult meie. Noored käivad tööl, aga meie käime siin oma vabast ajast, see on meie hobiklubi. See on nüüd paras pikk teil. Noh, võtame kärid ja lõikame. Nii, all on kaks tallalauda. Seal. Pange teine jalg teise peale. Need kaks, mis siin kõrvuti on. Ei, mitte need. Neid ärge puutuge. Need, mis kõrgemad on. Teine teise peale. Ja nüüd suruge teine alla. Vaatame, kuidas see lahk sisse tuleb. Veel. Veel. Veel. Ahhaa, nüüd on niimoodi, et te peate teise tallalaua alla suruma, et see siit kinni jääks. Nii, nii, nii. Nüüd on see lohk siin sees. Hakkame siitpoolt peale. Pange niimoodi, võtke see... Panen siit otsa sisse, et ta kinni jääks. Lase siit läbi. Pange soa poolt, siis ta läheb paremini läbi. Nii, tõmmake läbi, nii. Ja tõmmake nii, et see ots ilusti... Nii, nüüd vajutage teise jalaga. Nii, ja nüüd tõmmake sellega siit kõvasti vastu. Ja nüüd vajutage uuesti. Nüüd ta tuli lahti. Ei, lasta olla, nii et ta risti maha jääb ja see niimoodi kinni... No tõmmake veel ükskord vastu, kõvasti. Nii. No aitab. Ja nüüd pange see tagasi siit otsast. Teist otsapidi, siis ta läheb paremini. Ja sealt äärest, nii, nii. Tõmmake nüüd ilusasti, veel, vaat nii, hästi. Vajutage alla, vaat niimoodi ja nüüd tõmmake kinni. Ja nüüd pange see uuesti siit läbi. Nii. Ja nüüd tõmmake ilusaks sirgeks. Enam-vähem, et siia ei jääks muhke. Siia jäi enne üks muhk. See ei ole ilus. Vajutage natuke teistpidi. Võtke uuesti. Ei, vajutage uuesti. Vaat nii, võtame selle tagasi. Nii. See, mis siit nüüd välja jäi, katsume selle... Et see muhk siia ei jääks. Nii. Noh, ei ole väga viga.

 

Ma igaks juhuks rohkem ei tee.

- No nüüd vähemalt nägite, kuidas see töö käib. Nüüd olete proovinud kududa ka. Nii, nüüd lähme kohvile. Kangakudumise saite selgeks. Nüüd teate, mis need mutid teevad siin.

- Silvi, kohvile.

- Jätame pooleli?

- Jah, pärast teeme edasi.

- Lähme aga kohvile.

- Meil on alati kl 12 kohvipaus.

(Liigume esimesele korrusele, muuseumi fuajees näitavad naised oma käsitööd, mis ootavad ostjaid.)

- Üks laupäev oli meil siin kalasuitsetamine. Varsti tuleb angerjas, siis tuleb tuulehaug. Ja sügisel on lest.

- Siin on meie käsitöö, see seal...

- See on üks mu koledamaid asju. Siis ma veel nikerdan selliseid taskuid. Vanasti olid sellised kammitaskud peegli juures. Rootslased ostavad neid. Heegeldada oskame ka.

- Tule, tule.

(Lähme kõrvalmajja.)

- Kohvilõhnad igatahes on juba.

- Te olete ju selle Ronja isa?

 

Jah.

- Istuge siia, siin mingit vastuvaidlemist ei ole.

Millal siis Jorma kangastelgedel kuduma õpetate? (Jorma Friberg on muuseumi teadur, pika patsiga tuntud puulaevade asjatundja ja muidu asjalik mees, kes ka lauas istet võtab.)

- Jorma oskab niigi kõiki töid teha. Pole asja, mida ta ei oskaks.

- Nüüd me saame uue kangru. (Vaatavad minu poole.)

- Väga hea.

- Tal läks juba päris hästi.

Ülo Kalm: Selline on meie iganeljapäevane ühine kohvipaus. Eelmisel neljapäeval olid esimesed kevadekuulutaujad ka kohal – eestirootslased tulid. Suvel ongi niimoodi, et kes Eestimaal on ja parasjagu sel ajal Haapsalus, siis teavad, et kell 12 on nad teretulnud muuseumi. Pakume kohvi ja võileibu.

(Laud on võileibadest lookas.)

- Kalalõhn on.

- Hakkame soolasega pihta.

- Kõigepealt soolast.

- Andke koor ja suhkur ka siiapoole.

Kalm: Meil on selline imeline laud, mis iga kord ise ennast katab. Laske heamaitsta.

- Seal pool on juba, on-on!

- Kas sa soovid?

Kalm: Ranna ääres on ikka kala traditsiooniline.

 

Kas see aasta hakkab ka Noarootsi vahet purjekas sõitma?

Kalm: Plaan on, et tellimuse peale. Kõik, kes soovivad ja kui Jormale sobib, siis on võimalik. Aga praegu on vesi nii maas, et jaala istub põhjas kinni. Ühegi väega ei liiguta teda. Vett pole meres.

- Kas sa ei käigi praegu paadiga üle?

Kalm: Ei. (Kalm käis eelmisel aastal Noarootsist kaatriga Haapsalus tööl.)

- Ta saab praegu jalgsi.

- Jah, praegu tule või jalgsi.

- Tuled kalamehesaabastes.

 

Aitäh. (Vahepeal on nina eest läbi käinud mitu taldrikut eri võileibadega.)

- Kõik tuleb ära proovida.

- Kas sa heeringat ei taha? Paku sinna.

- Soovite veel heeringat?

Kalm: Siin on kõrvatsad ploomimahlas. Meil on siin igasugust. Iga neljapäev saame proovida uut.

- Vahel ikka korduvad ka.

Kalm: Noo, ei siin pole talve jooksul palju kordunud. Siin on ikka kõiki variante olnud.

- Olge lahked!

 

Teil on tempo nii suur, et...

(Naeravad.)

- Saatke edasi.

- Soolast ei taha?

- Või võta mida tahad.

- Juust on üle prahi.

- Kas te juustusaia võtsite?

 

Jah, võtsin.

- Kas te singisaia soovite?

- Ei ole midagi. Proovige kõik ära.

Kalm: (naerdes) Tempo on pöörane jah.

- Kuskohas see oli, et räägiti, et vanasti, kui peremees palkas endale sulaseid, siis kõigepealt kattis laua ja vaatas, kuidas nad söövad. Kes sõi aeglaselt ja pikkamööda, kes kiirustades – selle järgi valis sulase. Kes oli väga aeglane, siis arvas peremees, et see teeb sama aeglaselt tööd.

- Kohvi veel juurde?

- Kuidas sul on? Valan sulle?

...


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.