teisipäev, 17 september, kell 23:42:15
RSS vood Twitter Facebook Helista

RMK paigaldab Osmussaarele ajalugu tutvustavad stendid

Osmussaar. (hobinurgake.net)

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tellis Lihula mehelt Tiit Kaljustelt ajalooteabega stendid, mis hakkavad seisma Osmussaarel ja selgitavad külalistele saare militaarset minevikku.

Kaljuste sõnul on stendid tellijale üle antud, ent üles pole need veel pandud.

Täna arutab Haapsalu linnavolikogu, mida teha raudteejaama juures Nõukogude sõjaväelastele püstitatud mälestuskiviga. Kivi pandi sellesse paika 1975. aastal, nüüd soovib aga maaomanik, et linnavalitsus leiaks kivile mõne muu koha.

Neljapäevane Lääne Elu kirjutas, et linnavalitsus pakkus kivi uueks asukohaks Jaama ringi lähedale jääva haljasala ja taotleb volikogult nüüd luba.

Volikogu liikmed Sulev Vare ja Teet Kallasvee tõstatasid küsimuse, miks peab nn Osmussaare kivi üldse Haapsalus olema, linnal ei ole Osmussaare sõjaväelastega mitte mingit pistmist. Kivi ei sobi raudteejaama juurde ka seetõttu, et seal mälestatakse küüditatuid. Volikogu juhatus opositsiooni ettepanekut ei toetanud.

Tiit Kaljuste sõnul on Haapsalu kivi anakronism, saare kaitsjate kangelaslikkus müüt ja kuulujutud osa Vene sõdurite mahalaskmisest moondunud tõde.

Kivivaidlusega seoses saatis Kaljuste Läänlasele teksti, mis seisab Osmussaarele paigaldatavail stendidel ja selgitab saare ajalugu.

 

Tiit Kaljuste:

Seoses baaside lepinguga anti Osmussaar 1940. aasta alguses Nõukogude Liidu käsutusse, et ehitada sinna võimsad suurtükipatareid ja kontrollida laevade sisenemist Soome lahte. Teisel pool Soome lahte loovutasid soomlased Talvesõda lõppedes 1940. aastal venelastele Hanko neeme, kuhu rajati analoogilised suurtükipatareid. Sarnased patareid rajati ka Hiiumaale Tahkunasse.

12. juunil 1940 sunniti kogu saare elanikkond kodudest lahkuma. Põlisasukatele kompenseeriti kogu varandus, alates hoonetest kuni koduloomadeni. Suurem osa rannarootslasi asustati ümber Vormsi saarele.

Juunis 1940 saabus saarele 1200-meheline Moskvast ja Leningradist pärit ehituspataljon, kes elas talve üle telkides. Tonne kaaluvad raskesuurtükitornide detailid toimetati laevadelt maale majakast veidi kagu pool, kus meri läheb järsult sügavaks.

Lisaks keskmise suurusega patareidele otsustati paigutada saarele kaks raskepatareid kaliibriga 180 ja 406 mm. Patareide tule ulatuseks arvestati 36-40 km. Teades, et Hanko asub siit 65 km kaugusel, oli lahte sissepääs kahuritulega kaetud.

Peale sõja algust otsustati 406 mm patarei asendada ühe 180 mm ja ühe 130 mm patareiga. Tule juhtimiseks ehitati 16 m kõrgune torn. Ehitiste süvenditest kärutati peale lõhkamist välja 30 000 m3 paasi. 130 mm patarei juurde hakati ehitama blindaaže isikkooseisu jaoks, sööklat, kööki ja moonahoidlat. Rajati betoonitehas, mehhaanikatöökojad, killustikukarjäärid, transpordikeskus, katlamaja. Kasarmute ning betoonist kaitserajatiste ehitusmaterjaliks lõhuti ära kõik saare kiviaiad ja suurem osa lubjakiviehitistest.

Tippajal asus saarel kuni 2000 inimest, suuremalt jaolt ehitajad. Selline suur hulk elanikke tekitas aga suuri logistilisi ja olmeprobleeme. Suurtükipatareid said valmis juulis 1941 (üks 130 mm patarei jäi lõpuni ehitamata). 23. augustil viidi üks ehituspataljon saarelt minema ja garnisoni isikoosseis vähenes peaaegu poole võrra. 

Sõda jõudis siia 1. augustil 1941, kui saksa lennukid pommitasid saarel asuvat küla. Ehituse ülem sai haavata, üks lennuk lasti alla. Septembri alguseks oli Eesti mandriosa sakslaste kontrolli all. 3. septembril saabus Hankost Osmussaarele hüdrograafialaev “Volna” grupi ohvitseridega. Organiseeriti dessant eesmärgiga hävitada Põõsaspeal asunud rannabaas ja sidesõlm, mis tagas ühenduse Tallinna ja Paldiski vahel. Kolm dessandis osalejat sai surma, nende nimed on teiste 15 hulgas kirjas mälestusplaaadil.

Saksa rannapatareid tugevdasid tuld Osmussaare pihta. 6. septembril tabasid mürsud vaatlustorni ja naftatsisterni.

22. septembril saabus Hankost Eesti aurik “Vohi”, mis tõi lõhkeainet, suure prožektori, miine, sütikuid ja automaatrelvi. Sakslased avasid mandrilt tule, laev sai tabamuse ja süttis. Põlev laev tõugati saarest eemale ja ta vajus 50 m kaugusel kaldast vette. Lossimistööde käigus said surma 6 meest, kelle nimed on jäädvustatud mälestustahvlil. 

Osmussaare “kaitsjate kangelasteoks” jäi seitsme eesti meremehe mõrvamine, keda süüdistati sakslastele evakueerimiskuupäeva edasiandmises elektrikeevitusaparaadi sädemetest tekitatud morsesignaali abil! Kolm meremeest peitis end saarele ära, neis üks hukkus miini otsas.

23. novembril alustati garnisoni evakueerumist laeval “Laene”. Ööl vastu 3. detsembrit õhkisid saarele jäänud sapöörid patareid ja muutsid muud seadmed kasutuks. Järgneval päeval evakueeriti järelejäänud mehed laevale “Jossif Stalin”, mis suundus Leningradi. Teel sai laev kaks miinitabamust, vaid 30% meeskonnast pääses, ülejäänud hukkusid või langesid sakslaste kätte vangi. 6. detsembril hõivasid sakslased Osmussaare.

180 mm raskepatarei tegi oma tegevusaja jooksul põhiliselt maismaa kaldamärkide suunas ca 70 lasku. Sama palju laske tegi 130 mm patarei. Aktiivsema tule andmist segas piiratud mürskude kogus. Raskepatarei käikuandmise ajal oli varuks 300 mürsku toru kohta, 130-sel 400. Kokku lasid Osmussaare patareid oma olemasolu jooksul alla 6 saksa lennukit. 

 

(Piltidel RMK teabestend, mis pannakse Osmussaarele, Vene sõjaveteranid Osmussaarel ja venekeelne mälestuskivi nõukogude sõdureile. Seda käib igal aastal korrastamas grupp vene noori. TIIT KALJUSTE)


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.