kolmapäev, 18 september, kell 05:46:36
RSS vood Twitter Facebook Helista

Süüria põgenikke aitav väike organisatsioon teeb suurtele silmad ette

Abiorganisatsiooni Altkaful madratsid rändavad sõiduauto katusel põgenike elamispaika. (Fotod: Ivar Soopan)

Jordaania, Ar-Ramtha

 

Süüriast on eelmise aasta maist alates saabunud Jordaaniasse ligi 160 000 põgenikku. Seni, kuni ÜRO, Punane Rist ja teised suured organisatsioonid otsuseid tegid ja mõtteid kogusid, alustas Süüria piiriäärses Ar-Ramthas tegutsemist islamistlik abiorganisatsioon Al Tkaful, mis ongi praegu sõjapõgenike peamine abistaja.

 

Al Tkaful tegutseb vaid eraannetajate toel, kuid ometi on nad kordi tulemuslikumad kui kõik teised suured organisatsioonid või Jordaania valitsus.

 

USA lubas mõne päeva eest anda Jordaaniale 100 dollarit põgenikelaagrite püstitamiseks. Ka Araabia Liiga lubas samas suurusjärgus summa. Olen Jordaanias sel teemal mitme inimesega rääkinud ja imestanud summa suuruse üle.

 

100 miljoni dollari eest saab ehitada terve moodsa linna koos kõige eluks vajaminevaga. 100 miljonit dollarit paari põgenikelaagri jaoks?! Kuhu see raha tegelikult läheb? Olen saanud siin kohatud inimestelt üsna ühte auku veerevaid selgitusi. Korruptsioon on Jordaanias levinud ja igal projektil on oma „kulu“. Eks seda „kulu“ saab varsti näha asjameeste tagumike all liikuvate miljoni-džiipide või sadade ruutmeetrite suuruste villadena. Ja eks muu hulgas saab valmis ehitatud ka põgenikelaagrid.

 

Al Tkafuli organisatsioonil selliseid summasid kulutada pole, aga nad on abivajajatele lähedal siinsamas Ramtha keskuses - ühel pool tänavat staap ja teisel pool kontor põgenike registreerimiseks, madratsite jms ladustamiseks ning abi laialijagamiseks.

 

Abiorganisatsiooni staabis kohtun Al Tkafuli juhi Nidal Abed Allahiga. Jumala nime kandev mees on noor, hõreda habeme ja ladusa jutuga, kelle kabinetis istub neli-viis inimest. Kõik on mingid asjamehed. Selline vaatepilt, kus juht istub suure laua taga ja tema alluvad hoburauakujuliselt laua ees toolidel on araabiamaades tavaline.

 

Nidal Abed Allah.

 

„Te olete teretulnud!“ tervitab Nidal Abed Allah ja alustab oma organisatsiooni tegevuse lahtiseletamist.

 

„See on eraorganisatsioon ja ei toetu ühelegi poliitiliselt organisatsioonile või parteile,“ toonitab Nidal Abed. Organisatsioon tegutseb kohalike Ramtha linna ärimeeste toel ja loodi kaks aastat tagasi.

 

„Kui aasta ja kaheksa kuud tagasi algasid probleemid meie Süüria vendadega, loodi see organisatsioon, et põgenikke aidata,“ räägib Nidal Abed. „Me suhtume neisse kui külalistesse (araabiamaades on sel eriline tähendus – I.S.). Meil on Ramthas ja selle ümbruses 1200 põgenike peret (selleks, et inimeste arvu saada, võib selle korrutada keskmiselt viiega – I.S.). Jordaanias on põgenikke kokku umbes 160 000 inimest. Me tahame nendega tegeleda võimalikult varakult pärast nende saabumist ja sel on mitu pühjust. Süürias elavad hõimud on samade juurtega nagu meie – me oleme sugulased. Meil on ühised kaubandushuvid ja muidugi vajavad põgenikud humanitaarabi,“ jutustab mees.

 

Nidal Abedi sõnul pakub organisatsioon põgenikele meditsiinilist abi, majutust, madratseid, tekke ja muud vajalikku, toidupakke ja kuumuse leevendamiseks ventilaatoreid. Kui põgenikke oli vähem, anti neile ka külmikuid. Enam ei anta.

 

Abiorganisatsiooni kontor, kus kogutakse põgenike andmeid ja jagatakse neile vajaminevat kraami. Muuhulgas saab igaüks koraani, mis ootavad omanikku maast laeni ulatuvas riiulis.

 

Nidal Abedi sõnul võtsid nad pärast suuremat põgenike saabumist kasutusele detailse andmebaasi. „Selles on perekonnapea nimi, vanus ja amet, et teaksime, kuidas saaksime neile tegevust leida; pereliikmete arv ja nende vanus,“ räägib ta. „Keskendume alla kahe aasta vanustele lastele, kes vajavad vaktsineerimist. Nende andmed edastatakse Jordaania tervishoiuministeeriumile, et lapsed saaksid õigel ajal vaktsineeritud.

 

Samuti aitame õpilasi, et nad saaksid siin edasi õppida. Mitte ainult haridusetee jätkamiseks, vaid ka selleks, et vähendada perede psüühilist stressi. Me aitame neil õppida, anname neile õpikud jms ja koordineerime seda tegevust haridusministeeriumiga.“

 

Abiorganisatsiooni kontori keldris on madratsite virnad ning tekkide ja linade hunnikud.

 

Süüria põgenike seas on enamik lastega pered, kes vajavad piima, mähkmeid ja toitu. Al Tkafuli jagatav toidupakk sisaldab toiduaineid, millega saab hakkama 20-25 päeva. Iga pereliige saab madratsi, teki ja linad. Võimalusel annab oganisatsioon raha, kui põgenik vajab erahaiglas operatsiooni.

 

Nidal Abedi sõnul on Ramthas liikumine „24 tundi“. See võimaldab saabuvail Süüria põgenikel saada abi ööpäev ringi. Selleks on operatiivnumber, kuhu helistada.

 

„Samuti on meil ramadaanitelgid (ramadaani ajal on muslimitel kombeks abivajaid tasuta toita, milleks püstitatakse üle kogu maa telke – I.S.) koostöös haridusministeeriumi ja linnavalitsusega. Osa peresid saab ramadaanitoidu otse nende elamise ukse taha,“ lausub Nidal Abed.

 

„On ka raskusi,“ tunnistab abiorganisatsiooni juht. „Kui tuleb suur hulk põgenikke korraga, siis on probleemiks elamiskohtade eest rendi maksmine, külmikute, mööbli ja ventilaatorite muretsemine. Me tegutseme eraannetuste, mitte rahvusvaheliste organisatsioonide toel.“

 

Küsin Nadil Abedidlt, kas ta oskab ennustada, kui palju põgenikke võib Jordaaniasse saabuda – tuhandeid, kümneid tuhandeid, sadu tuhandeid?

 

„Kuna piirialadel on pommirünnakuid, siis ennustame põgenike arvu olulist suurenemist (päevas tuleb Ramthasse üle poolesaja põgeniku - I.S.). Eriti praegu, kui Süüria režiim on ähvardanud kasutada keemiarelva, tuleb palju inimesi.“

 

Kas teie organisatsioon on valmis inimesi aitama ka siis, kui nad lähevad tagasi Süüriasse?

„Me püüame aidata inimesi ka vagunelamutega, et nad saaksid neis elada, kui lähevad koju. Meie abi võib olla piisav ka selleks, et nad saaksid seda kodus kasutada. See sõltub sellest, kui palju meile annetatakse.“


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.