laupäev, 17 august, kell 20:25:42
RSS vood Twitter Facebook Helista

Siiri Reimann: rätt ja sall olid Haapsalu naiste peamine elatis

Haapsalu sall. (Foto: arhiiv)

Haapsalu sall. Kuulsad Haapsalu sallid ja rätid on üle saanud 1990ndate kriisist, kui kardeti, et kudumistraditsioon siin hääbub. Haapsalu kudumise algust, ajalugu ja praegust olukorda kirjeldas suvel peetud Haapsalu pitsipäeval käsitööõpetaja ja Haapsalu käsitööseltsi liige Siiri Reimann.

 

Praegu ei tea keegi täpselt, kuidas Haapsalu kudumistraditsioon alguse sai. Rahvasuu peab seda juba 200-aastaseks kultuuriks. Kui küsite, kas on nii vanu kudumeid säilinud, siis ei ole. Kui ka muuseumides vaadata, siis vanimad on ajaloomuuseumi kogudes 1930-ndatest aastatest.

 

Haapsalu sall on ilmselt ikka nii õhkõrn kudum, et päris vanu ei ole lihtsalt säilinud. Kuid on teisi pitsilised  kudumid, mille põhjal võib öelda, et pitsikudumise traditsioon on tõesti nii vana. Näiteks Läänemaa muuseumis säilinud  pitsiline  Vigala meestemüts 1840ndatest aastatest, millest võib järeldada, et pitsilisi esemeid kooti Läänemaal juba 19. sajandi alguses.

 

Orenburgi räti noorem õde

 

Haapsalu pitsrätiku eeskujud ei ole samuti sugugi selged. Paljudes allikates on öeldud, et  traditsioon on alguse on saanud Vormsi naistelt. Seda ei saa kinnitada ega ümber lükata, aga ikka tekib küsimus, et kust see Vormsi naine siis seda kuduma õppis? Ei saa ju öelda Eesti kudumite kohta seda, et need on autentsed, päris meie omad. Juba 16. sajandist on Euroopas mitmel pool pitsikudumise tõendid olemas.

 

Ühe tõenäolise versiooni järgi võis  rätikudumise traditsioon alguse saada Venemaa suvitajate kuulaste Orenburgi pitsrätikute eeskujul.

 

Kui võrrelda Haapsalu rätti Orenburgi rätikuga, siis on näha samu mustri paigutusi. Üheks kaudseks tõendiks on ka 1947. aasta diplomitöö, mis kirjeldab Haapsalu räti kudumist keeruliste tehnoloogiliste võtetega, mille puhul tekib räti nurka diagonaalne joon. See annab tunnistust sellest, et ehk prooviti Orenburgi rätti täpsemalt kopeerida. Tõesti, praegu ei tea enam kedagi, kes Haapsalu rätti niimoodi kooks. Mina ullike proovisin selle järgi ja tõepoolest, võimalik on, aga ärge enam tehke.

 

Mis teeb pitssallist Haapsalu salli?

 

Ehk isegi natuke delikaatne on küsimus, mis vahe on Haapsalu sallil ja lihtsalt väga ilusal pitssallil? Haapsalu salli iseloomustab auguline õhksilmustega koekiri. Selline võib olla absoluutselt iga pitssall.

 

Sageli on meie koekirjades ohtralt nuppe. Neid tõesti tavaliselt pitsidel nii palju ei ole. 

 

Aga tähtsaim on eraldi kootud ja hiljem külge õmmeldud sakiline äärepits. Sellel on väga kindel põhjus, miks on seda oma kakssada aastat Haapsalus niimoodi kootud. Kui pits kootakse eraldi, alustatakse pitsi kudumist välimisest servast. Silmuste loomine tehakse kahekordse lõngaga ja see jääb ilus ning reljeefne. 

 

Oluline on ka see, et kokkuvõtvad silmused jäävad saki tippu. Kui teha teistmoodi - korjata silmused üles ja kududa teistpidi, siis jääb  saki tippu õhksilmus, aga õhk ei hoia mitte midagi ja sakk läheb käest ära.

 

Ja loomulikult peab töö olema sada protsenti villasest lõngast. See ei ole niisama suusoojaks öeldud. Kui pärast suurt tegemisvaeva sall ära raamida, hoiab villane lõng sakki ja vormi. Võtate kuivanud villase salli raami pealt  ära ja ta on ilus. Aga kui salli lõngas  on sees ükskõik milline sünteetiline materjal, eriti aga akrüül, siis pärast salli raamitamist on sall samasugune sibulavõrk nagu kudumise ajal.

 

Legendid sõrmusest, pähklikoorest ja keerukusest

 

Haapsalu salli ja räti ümber on terve hulk legende. On legend, millest ei saa üle ega ümber: Haapsalu rätt peab mahtuma läbi sõrmuse. Pitsikeskuses on selleks spetsiaalselt üks rätik, mida saab soovija läbi sõrmuse tõmmata. Aga värskelt ostetud uut salli või rätti ausalt öeldes kodus ei soovita läbi sõrmuse ajada. Mitte et see ei õnnestuks või salli ära lõhuks, aga sõrmusest läbi sikutamine ajab selle natuke vormist välja.

 

Räägitud on, et Vene keisrinnale kingitud rätt võeti välja pähklikoorest. No ma arvan, et see on võimalik ehk siis, kui rätt oli kookospähklikoores.

 

Legend on seegi, et räti kudumine võrdub peaaegu raketiteadusega, et see on mingi eriliselt keeruline asi. 

 

Jah, peab teadma teatud asju, aga tegeliku seisu ütleb ilmselt ära see, et kõik Haapsalu Põhikooli 8. klassi tüdrukud koovad Haapsalu salli ära ja seni on kõik ellu jäänud. 

 

Kui on juhendaja, siis kes vähegi kududa oskab, teeb selle ära, aga tõesti peab teadma teatud asju - pole mõtet üksinda kõike avastama hakata.

 

Kas Haapsalu rätti oskavad kududa ainult Haapsalus sündinud ja kasvanud naised? Päris nii see enam ei ole, kuid aastasadu mõnes mõttes oli. Tegelikult oli see ju Haapsalu naiste teenimisvõimalus ja konkurentsi olukorras pärandati seda oskust tõesti edasi perekondade sees. Samuti mustreid. 

 

Nüüd muidugi andku minna kõik, kes tahavad. Kõik on oodatud õpetust saama. Mina arvan, et see on mitte ainult Haapsalut vaid kogu Eestit iseloomustav kudumismiskultuuri osa.

 

Põhiline sissetulekuallikas

 

Miks Haapsalu naised kuduma hakkasid? Asi taandub teenistusele. Mehed olid merel, naised ei pidanud põldu. Elati väikestes korterites või majakestes, kuhu kõikjale  kangasteljed ei mahtunud ja naised hakkasid rohkem varrastel kuduma. 

 

Aga pole ju mõtet talvega kududa 70 salli, kui keegi seda ei turunda. Kui Haapsalus algas mudaravi ja avati raudtee, tuli Haapsallu ka väga palju suvitajaid Venemaalt, kellele sai salle müüa. Siin osteti sallid kokku, laevaga võeti hulgi kaasa ja viidi Venemaale. Ja tõepoolest, see oli Haapsalu naistele põhiline sissetulekuallikas. 

 

Paljudes peredes kudusid kõik naised, ka perepojad kudusid lihtsamaid asju, äärepitse. Sellest mina küll hästi aru ei saa, sest minu arust on äärepitsi kudumine just keeruline töö. Aga tõesti poisid, kes mehetööd veel ei teinud, olla kudunud äärepitse.

 

Sünniajata salli sajas juubel

 

Esimese maailmasõja ajal sallikudumine soikus. Pärast sõda kadusid muidugi Vene turistid. 

 

Aga asemele tulid turistid teiselt poolt - Soome, Rootsi, muu Euroopa. Koos nendega tuli Haapsalu sallile teine tippaeg. Haapsalus  soodustati igasugust kudumist,  aga ennekõike ikka Haapsalu salli. Juba sel ajal toodi Haapsalu salli lõng välismaalt sisse. Hakkasid tekkima ka ettevõtjad, kes ostsid lõnga, jagasid naistele laiali, naised kudusid ja nemad siis turustasid. Tõelised väikeettevõtted! Ajalehtedes ilmusid reklaamid. Naiste käsitöö tegemist soodustati igatpidi. 

 

Raamatu „Haapsalu rätt“ jaoks  materjale otsides, tekkis hetkeks tunne, et on lahenemas Haapsalu salli vanuse saladus, kui ühest 1930ndate ajalehest leiti artikkel “Haapsalu sall 100”. Edasi otsides tõdesime, et  sama info käis läbi kõigist ajalehtedest, nii Lääne Elust kui ka üleriiklikest lehtedest. Aga selgitust, miks just sada aastat, ei leidnud.

 

Kui aga tausta peale mõelda, võib oletada, millest need uudised tulla võisid. Just sel hetkel kehtisid Eesti impordipiirangud, lõng aga tuli ju välismaalt. Kuidagi pidid Haapsalu naised ja linnavalitsus pead tõstma, sest kui oleks lõnga sissetoomine keelatud, ei olekski võimalik olnud salle edasi kududa. Siis prooviti ilmselt seda väärtustada juubeliga.

 

Saladus saab avalikuks

 

Tol ajal peeti Haapsalu salli ja räti kudumist veel saladuseks. Kapist välja tuldi 1932. aastal. Ajakirjas „Taluperenaine“  ilmus Haapsalu räti jutustav kudumise õpetus. Kuid 1939aasta aprilli ja oktoobrikuu numbrites oli juba põhjalik  õpetus ning koekiri koos fotoga. Võiks peaaegu öelda et samal tasemel kui praegusel ajal.

 

Kasutati kõiki võimalusi, et Haapsalu salli reklaamida, tähtsustada. Kui lähete Eesti filmiarhiivi koduleheküljele, võite vaadata kümneminutilist filmikest “Nobedate näppude linn”. Selles näeb täpselt, kuidas süsteem tol ajal toimis - kuidas jagati välja lõngad, kuidas naised kudusid, kuidas raamisid ja lisaks mõned vaated Haapsalu ilusatest kohtadest. 

 

Sel ajal hakkasid ka tekkima nimelised rätid-sallid. Esimene oli 1932. aastal, kui Rootsi kroonprints külastas Haapsalut. Talle kingiti esimene spetsiaalselt selleks puhuks tehtud mustriga rätt- kroonprintsi kirjaga rätt.

 

1936. aastal saadeti üks rätt USAsse, sooviga kinkida see  kuulsale filminäitlejale Greta Garbole. Info puudub, kas ta selle ka kätte sai, aga siiamaani kutsutakse südametest moodustunud lille kirja Greta Garbo kirjaks ja see on väga ilus koekiri.

 

Nõukogude ajal tekkis sallide kinkimise traditsiooni paus.  Uuesti kingiti rätt 1992aastal  Rootsi kuninganna Silviale ja siiani on see komme taas elus.

 

Pitsikeskus proovib kätt pulsil hoida, kellele tähtsatest inimestest on selle kingitud. Muidugi on kingitud Eesti presidendiprouadele, aga ka näiteks Hispaania kuningannale ja 2012 kingiti Sofi Oksanenile uue kirjaga sall, mis oli,  temale sobivalt,  lillakat värvi.

 

Nõukogude aeg

 

Nõukogude võimu tulekuga paljud sallikudujad emigreerusid, aga Haapsalu sallikudumise kultuur võeti kaasa. Nüüdseks on ka meieni jõudnud välis-Eesti ajakirjad „Triinud“, kus oli sallikudumise  kirjeldused. Pitsilisi Haapsalu salle kooti nii Austraalias, Kanadas kui ka Rootsis. Isegi pagulaslaagris olid naised juba teinud esimesed sallikudumise kursused. Oli vaja millegagi tegeleda, võib-olla ka raha teenida ja nii ei jäänud see traditsioon soiku.

 

Kui piirid hakkasid avanema, jõudis Eestisse ka tõesti esimene rätiraamat, mis oli 1972 New Yorgis välja antud. Selles raamatus ei ole mustrid antud koekirjade vormis, vaid kirja pandud õpetusena. See esimene Haapsalu rätikudumise brošüür on nüüdseks eesti raamatukogudes olemas. Eesti naised andsid paguluses selle toreda raamatukese välja, Haapsalust pärit Helve Poska nende seas.

 

Kudumistraditsiooni jätkasid ka need naised, kes jäid Eestisse ja Haapsallu, ilma nendeta ei oleks see traditsioon tänapäeva jõudnud. 

 

Kudumine koondus teeninduskombinaati, aga Venemaal oli nõudlus nii suur, et salle hakati kuduma masinaga. Traditsiooni ja oskuste kadumise ohust päästis 1966. aastal avatud UKU, kus käsitööõpetaja Leili Lehe algatusel hakati traditsioonilisel viisil taas kuduma Haapsalu salle ja rätte . Sealt sai Haapsalu sall ja rätt uuesti uue hingamise. Ja taas, nagu tsaari-ajal ja Eesti vabariigi ajal, andis see Haapsalu naistele võimaluse töö kõrvalt teenida. Töö kõrvalt kudujaid oli Haapsalus väga palju.

 

Uus tõus

 

Taasiseseisvuse ajal UKU lagunes ja koos sellega kadusid turustusvõimalused. Oli tunne, et igaüks peab ise vaatama, kuidas ellu jääb. Siis aga hakati 1997. aastal korraldama sallipäevi, mis nüüd on pitsipäevaks ümber kujunenud. 1999. aastal oli esimene kudumisvõistlus, 2001 avaldati Linda Elgase rättide raamat, kus avaldati  imekaunid räti mustrid. See oli esimene raamat üle pika aja, sest siia ei olnud välismaal välja antud asjad jõudnud. Ja tõepoolest, see võeti väga hästi vastu. 

 

Pärast seda ilmusid järjest “Haapsalu sall”, “Haapsalu rätt” ja „Helga Rüütli sallid”. 

 

Tänapäeval on Haapsalu rätil ja sallil üle Eesti ja ka üle maailma väga palju fänne, kes koovad traditsioonilist Haapsalu pitsi. Haapsalu käsitööselts toimib, noori kudujaid  on juurde tulnud, koekirju tuleb juurde, internetikogukonnad on tugevad. 1. Veebruaril 2014  avati Pitsikeskus. Me peame ise tublid olema ja siis ei paista küll ohtu, et see 200-aastane kultuur lõppeks. Haapsalu salli ja räti kudumine on keskmise raskusastme haigus, mis kui külge hakkab, ära enam ei lähe.

 

Siiri Reimann

käsitööõpetaja, Haapsalu käsitööselts


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.