laupäev, 17 august, kell 20:49:13
RSS vood Twitter Facebook Helista

Soome režissöör tegi filmi haapsallase ja somaallanna pere-elust Helsingis

Timo isa sünnipäev. (Kaader filmist)

Läänlasele on Timo Tõnisma vana tuttav - omal ajal Eesti tasemel noor kümnevõistleja, kohaliku ärimehe ja aktivisti Kalle Tõnisma poeg, kes treenis Läänemaalt pärit kurtide olümpiavõitjat Kairit Olenkot.

 

Pühapäeval Haapsalu kultuurikeskuses esilinastuvas dokumentaalfilmis "Uus soomlane" näeb teistsugust Timot - Helsingisse kolinud töödejuhataja, kelle elukaaslane on Maryan Somaaliast. Film jälgib “uute soomlaste” pere elu ligi kahe aasta jooksul.

 

Filmi jooksul sünnib Timo ja Maryani perre laps. Timo rabab Helsingi katusefirmas töödejuhatajana nii, et jõuab koju ainult magama. Oma pere heale järjele aitamiseks ostab Timo Soomes firma, aga see teeb tööpäevad veel pikemaks. Töö ja pere kõrvalt treenib ta Tallinnas elavat Kairitit ning käib temaga välismaal võistlustel. 

 

Maryan tunneb ennast üksijäetuna. Timo on kogu aeg tööl. Timo ema saab küll täita vanaemarolli, sest ta töötab samuti juba aastaid Soomes koristajana. Maryani oma vanematele küllakutse saamine on peaaegu võimatu.

 

Dokumentaalfilmi autor on Ville Mäkelä, Soome filmirežissöör, kes on aastaid suvitanud Haapsalus.

 

Kuidas tuli mõte teha film Haapsalust Soome tööle läinud eestlasest?

 

Taustal on mul kaks korda Siberisse küüditatud Linnamäe Lemmi lugu, mida ma Läänemaal filmisin 2008-2010. Millegipärast Soome TV seda 2011 eetrisse ei saanud, pole siiani saanud. Eestis tuli ta kohe eetrisse, juuniküüditamise aastapäeval 2011.

 

Lemmist jäi ka üle palju Lemmi kaasaegsete jutustusi ja ma tahtsin neist veel teist filmi teha, töönimega "Läänemaa lugusid". Aga Soome rahastajate arvates kauge Eesti kauge ajalugu ei saa enam vastukaja. Et on juba Imbi Paju film näidatud ja Sofi raamatust räägitud... See on natuke arusaamatu, justkui oleks naaber paari filmiga ammendatud. Siis ütles mulle Yleisradio produtsent ja režissöör Erkko Lyytinen, et proovi hoopis täna Soomes töötavatest eestlastest filmiga, kindlasti saad raha. Ja sain, lõpuks.

 

Endine poliitik Tõnis Lukas nimetas hiljuti Eestist paremat elu otsima läinuid mugavus- või isegi lodevuspagulasteks. Kas Timo ja Maryan on mugavuspagulased?

 

Eks neid, kes omal ajal Soomest Rootsi läksid, süüdistati ka, et nad ei olnud isamaalised. Hiljem on küll aru saadud, et hädaolukord, kõigile ei olnud tööd lihtsalt. Suur pilt on selline, et kõigile ei ole tööd ja paljud lähevad mujale. Kindlasti selline inimene natuke on mugavuspagulane, sest saab oma olud mugavamaks, aga kõik need vaevad, mis sellega kaasnevad, kasvõi see, et pere jääb maha. Ma tahtsingi teha ühe isiku lugu. 

 

Ma ei jaksa vaadata filme, kus näidatakse, mis on halb ja mis hea. Aga see on muidugi köielkõnd, filmi tehes teed ju kogu aeg valikuid.

 

Minu jaoks oli see film mujale tööle läinud eestlasest. Kuidas soomlased seda filmi näevad? Kas sa ise tundsid ennast seda tehes soomlase või eestlasena?

 

See oligi veidi skisofreeniline olukord. Rahastajate jaoks oli see soomlastele mõeldud film. Minul oli selle vaatenurgaga kogu aeg väike häda. Ma ei teagi, kummal pool ma rohkem olen. Siis mõtlesin, et võib-olla ongi hea kasutada just seda omamoodi olukorda, milles ma olen, sest ma tajun mõlemat poolt.

 

Kuidas on elada teise pere keskel?

 

Kõige rohkem mõjutasin sellega, et olin kogu aeg sisse tungimas, mõlemal oli põhjust mind takistada. Tegelikult käisin filmimas keskmiselt kord-kaks kuus. Aga küllap olin siiski tüütu nagu kärbes. Kindlasti häirisin neid. Tahan siiski uskuda, et natuke oli minust ka kasu, näiteks kui me Timoga ühes inkassofirmas käisime, oli minu kaamerast kasu, sest nemad arvasid, et äkki olen Timo advokaat. 

 

Pean jälle ütlema, et nad olid väga julged inimesed, et mind sallisid ja välja kannatasid. See on haruldane julgus lubada enda elu filmima. Keegi võõras tuleb sinu elust oma järeldusi tegema.

 

Kui palju Timo ja Maryan võõraviha tunda saavad? 

 

Alguses oli mõte, et võib-olla käsitleda ka rassismi, aga leidsime kõik osapooled, et sellest eraldi ei räägi, küll see filmist välja tuleb.

 

Mustanahaline Maryan rääkis, et ta Timoga on reisil käinud, siis lennujaamas on ainult Maryani korduvalt kontrollitud, kuigi ta on Soome kodanik. Timol pole soome passigi, aga on soome nägu ja sellest piisab.

 

Mis mulje sulle Maryan jättis?

 

Ta on omamoodi. Huvitav inimene. Tubli tüdruk, 14aastasena tuli sõja eest üksi Soome. Kasvas rootsikeekses noortekodus. Minu arvates õnnestus tal sealt endale leida sõpruskond ja toetav võrgustik oma perekonna asemele.

 

Jah, temal on kõige raskem olnud, tuleb sõjast. Timo tuleb maalt, kus sõja vari endiselt mingis mõttes on, aga väga kaudne vari.

 

Üks filmi teema on eestlaste Soomes töötamine. Kuidas sellesse suhtuda?

 

See on tohutult mitmekülgne ilming. Soome ametiühingute keskliit teeb kampaaniad, et eestlased ametiliidu liikmeks astuksid. Eestlased arvavad, et liikmemaks on liiga kallis.

 

Politsei hinnangul tuleb musta majandust praegu rohkem Soomes ärikeelu saanud soomlastelt, kes Tallinnas registreeritud firma kaudu oma pättuseid organiseerivad.

 

Üks ehitusalal kaua tegutsenud meister ütles, et tegelikult eestlased päästsid Soome majanduse, sest korterite hinnad oleks muidu läinud ülikõrgeks.

 

Laisemad Soome töömehed muidugi räägivad, et eestlased tulevad ja võtavad nende tööd ära ja löövad hinnad alla. Aga kas nad ise  neid töid enam teeks? 

 

Mis puutub sotsiaalabi süsteemi, siis jah, Soome sotsiaalabis  palju tühjamaksmist ja jama. Aga Eesti riik peaks ka leidma rohkem raha sotsiaalsüsteemile. Kui ei leia, siis ongi tulemus, et paljud eestlased toovad raha Soome riigikassasse.

 

Oled filmiga rahul?

 

Suhteliselt jah. Püüdsin lõpuni olla osaliste vastu õiglane, filmi ette mitte liiga valmis mõelda. Oleks võinud rohkem olla aega viimase lihvi jaoks, oleks tahtnud rohkem distantsilt hinnata. Aga mul on väga hea meel, et sain selle filmi teha ja osalejad andsid selleks materjali.

 

Filmi tegemine on koletis, mis õgib oma lapsed. Ta võtab vägisi oma kuju, temas on nii palju osalisi. Ka publik on osa sellest koletisest. On harjutud mugavas toolis istuma ja laskma filmil oma töö teha, täita vaataja visuaalsete efektide ja heliemotsioonidega. Aga kui vaatamise ajal on mõnus, siis pärast paljut ei mäletagi, sest ei elatud filmi sisse, ei pingutatud ega otsitud emotsioone, millega mingit üksikasja endasse siduda. Režissöör ei jätnud andnud selleks võimalust.

 

Meil Soomes öeldakse klassikaliste filmide kohta "filmid, mis on suuremad kui elu" ja see võib-olla on ka noorte filmitegijate eesmärk, et midagi sellist luua. Selles oma dokumentaalis ma olen võidelnud koletise vastu ja pürginud tegema filmi, mis on väiksem kui elu. Tähendab, et see elu, mida ma filmin, on filmist tähtsam, isegi kui seal midagi erilist ei toimu.

 

Aga toimus, paljugi.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.