pühapäev, 25 august, kell 15:40:26
RSS vood Twitter Facebook Helista

Suplusturistide seas kuulsust kaotav Haapsalu vajab uut ja korralikku randa

Väikse viigi rand.

Haapsalu ei saa kunagi endale seesuguse kvaliteediga randa kui seda on Pärnus, aga see ei tähenda, et peaksime end mõnusa rannapuhkuse kohana maha kandma. Meil on võimalus teha (või tegelikult on see juba olemas, aga seda pole väärtustatud ning arendatud) Eestis ainulaadne supluspaik, kus on soolane merevesi, ent siseveekogu plussid ja mugavused. Selleks on Väikse viigi rand, mille saaks muuta suurepäraseks linnasiseseks rannaks ja mille sarnased on paljudes Euroopa linnades väga populaarsed.

 

Väikse viigi rand on viimastel suvedel taasleitud supluspaik, sest linn on sinna liiva vedanud, pannud üles prügikastid ning teisaldatava tualeti. Hakkaks justkui looma, aga mitte ka päris.

 

On rahvast, kes armastab just Väikses viigis ujuda, kuid on ka inimesi, kes peavad seda pigem lasterannaks või siis arvatakse, et ega see vesi seal teab mis puhas ole. Linnalegendid võivad olla tõesed, väärad või vahepealsed, aga need kõrvale jättes tasub arutada, kas Väikse viigi rannast on võimalik teha seesugune rand, millist mujal Eestis pole; mis on nii heal tasemel, et on võrreldav paljudes Euroopa linnades olevate randadega.

 

Miks on Haapsalule vaja uut ja korralikku randa?

 

Paralepa rand on täiskasvanute ujumispaigana oma kuulsuse minetanud. Rannaribal on küll atraktsioonid, saab võrkpalli mängida, kiikuda ja turnida, kuid ujumiseks sobib paremini pigem koduvann kui madal ja mudane Paralepa vesi.

 

Teine linna ja kogu Läänemaa ametlik rand on Vasikaholmil. Ka sinna on linn liiva vedanud, kuid luksuslikust rannast on asi kaugel. Parkla ja pürgikast ei tee veel rannast head randa.

 

Madal ja mudane põhi

 

Kõigi meie randade probleem on see, et Haapsalu lahe rannik kerkib ja rannad jäävad üha madalamaks ning muutuvad aina mudasemaks. Randadesse võib lõputult liiva vedada, kuid tormivesi võtab selle pikapeale kaasa ja kasu on vähe.

 

Aafrika rand on lasterand ja Tagalahe vee kvaliteet on väga halb. Tagalahe süvendamine on tohutu kallis, keeruline ja samas ohtlik. Keskkonnaameti Hiiu, Lääne ja Saare regiooni juhataja Kaja Lotman rääkis hiljuti, et Eestis on kogemusi, kui muda eemaldamisega on põhjustatud hoopis vastupidine efekt. Ehk siis sellest vanast mudast, mis veekogu põhja on settinud, lüüakse toitained uuesti lahti ja nad võivad põhjustada uue veekogu õitsemisperioodi, millega vee kvaliteet ja Tagalahe olukord veelgi halveneksid. Tagalahe süvendamine kukub ära.

 

Seega on Haapsalu randade tulevikuväljavaated kurvad. Suplusturism on alati olnud üks Haapsalu magneteid, ent kui me selle kaotame ja vabatahtlikult Pärnule loovutame, siis jääme ilma ühest oma linna plussist.

 

Kas Väikse viigi randa kõlbaks arendada?

 

“Väga hea plaan,” sõnas Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman, kui rääkisin talle fantaasiast muuta viigi randa kardinaalselt. Vikmani sõnul on linnavalitsus oma tegevusega ka sinnapoole liikumas. “Selleks suveks tellisime seireplaani ja hakkame viigi vett seirama. Vaatame baktereid, temperatuure,” rääkis ta.

 

Selleks, et muuta rand ametlikuks rannaks, tuleb veeproove võtta vähemalt ühe suve jooksul ja alles järgmisel suvel, kui vee kvaliteet vastab normidele, saab Terviseamet anda loa.

 

Terviseameti tervisekaitse spetsialist Lea Kiis selgitas, et ametliku supluskoha loa taotleja peab vähemalt ühe suve ette mõtlema. “Sel suvel peaks tegema analüüse ja järgmisel kevadel saab taotluse esitada,” lausus ta.

 

Väikse viigi vee kvaliteeti Kiis hinnata ei osanud, sest seal pole analüüse tehtud. “Veevahetus seal on, ühendus on ju merega olemas,” ütles ta.

 

Kiis lausus, et ametlikus supluskohas ei tohi vee sügavus olla üle 1,8 meetri. Selles suhtes on Väikse viigiga hästi, sest kümmekonna aasta eest süvendati veekogu umbes 1,5 meetri sügavuseks.

 

Süvendamine ongi üks märksõna, mis viigi puhul on tähtis. Kui Paralepa, Vasikaholmi või Tagalahte pole süvendada mõtet, siis viiki saab vajadusel süvendada. Seda on tehtud ja saab teha ka tulevikus. Veekogu on elusorganism ja tahes või tahtmata kasvab see veetaimi täis. Kui viigis võtavad taimed taas võimust, siis seesuguse veekogu puhastamine on mõeldav.

 

Peeter Vikmani sõnul on Väikse viigi rannaala arendamise mõttel jumet. “Seal saab ka veetaset hoida nii nagu vaja – tõsta või langetada,” lausus ta.

 

Kui Väikse viigi rannavette vedada ohtralt liiva, muuta vetteminek laugjamaks, siis pole hirmu, et järgmine torm liiva minema veab, sest viik pole merele avatud. Seega tasub ühekordne investeering end paljudeks aastateks ära.

 

Väikest viiki ümbritseva kergliiklustee ja kaldakindlustuse arendamise projekt on linnavalitsusel hallidest aegadest olemas. Enne, kui alustati promenaadi remonti, oli linnavalitsuse valikus ka viigi kaldaääre korrastamine. Tollal tehti valik promenaadi kasuks. Siis tuli aga masu ja viigi korrastamine jäi ootama paremaid aegu. Vikmani sõnul ongi võib-olla nüüd õige aeg koguda mõtteid ja kaaluda kas või tollal valminud projekti muutmist nii, et seal oleks sees ka Väikse viigi kalda muutmine korralikuks rannaks.

 

Milline Väikse viigi rand võiks olla?

 

Fantaseerime. Heaks rannaks peetakse peene ja puhta liivaga ala. Praegune lühike liivane rannaala võiks olla pikem ja liikuda Vaikse kalda tänavaga paralleelselt kaugemale Vasikaholmi poole. Mururiba on rannaalana samuti sobiv ja mõnus. Peaasi, et vetteminek oleks puhastatud, laugjas ja liivane.

 

Kindlasti oleks vaja lamamistoole ja päiksevarje. Neid võiks terve Vaikse kalda tänava äär kuni viiki merega ühendava truubini täis olla. (Kui paik kogub populaarsust, siis miks mitte ka sealt edasi Vasikaholmini välja.) Rannapuhkus ei tähenda ainult suplemist ja päevitamist. See on ka rannatoolis lugemine, pikniku pidamine ja niisama mõnulemine. Päiksevari ja rannatool on maailma populaarsete rannapiirkondade lahutamatu osa, meil millegipärast vähem.

 

Probleemiks võib osutuda see, kas Vaikse kalda tänaval, otse viigi ääres elavad inimesed tahavad, et nende aia taga oleks palju rahvast. Samas on puhkajad seal juba praegugi. Ju on võimalik mõistlik kompromiss. Kohalikud elanikud võiksid seda hoopis ära kasutada – pakkuda puhkajatele kodust einet või külma karastusjooki. Kioskit oleks sinna niikuinii vaja, ja mitte nii, et teeme alles siis, kui kunagi rahvas peaks hakkama Väikse viigi äärde rohkem tulema, vaid teha tuleks kohe, et rahvas teaks - seal on, sealt saab.

 

Vahetult enne Vasikaholmi ranna parklat on suur tühi ala, millest saab teha viigi ääres puhkajate autodele parkla. Koos Vasikaholmiga muutuks Väikse viigi rand mõnusaks puhkealaks. Kes tahab rohkem loksuvat vett, astub natuke maad edasi Vasikaholmile ja naudib selle mõnusid.

 

Väikse viigi kaldapiirkonda arendades ja muutes tuleks mõelda ka selle, kuidas seda teha nii, et see paik oleks atraktiivne talvelgi. Tegelikult ongi viik juba praegu talvine magnet, aga ainult uisutamiseks või hokimängimiseks. Viigi ääres võiksid aga olla kas või needsamad suvised rannatoolid uisutajatele puhkamiseks, teisaldatavad lauad, millele asetada tass kuuma teega, mida müüakse väiksest kioskist. Ja miks mitte ka gaasipõletid, mis annavad puhkajale talvises külmas sooja. Seesugused pika jala otsas seenekujulised põletid on väga efektiivsed. Kui nendega katta mõnemeetriste vahedega üks väike puhkeala, saab lumega ümbritsetud puhkeplatsil nautida plusskraade.

 

Milliseid linnarande Euroopas leidub?

 

 

Berliinis on Weissensee rand, mis asub südalinnast umbes 6 km kaugusel. Ranna ümbruses on kortermajad ja paik on sealsete elanike seas populaarne.

 

 

Kopenhaageni linna ujumis- ja puhkepaik.

 

 

Pariisis on pisike ja kitsas, aga väga populaarne rand Bains des Pâquis. Seine’i promenaadi äärde tuuakse liiv kohale, olemas on rannatoolid ja dušid.

 

 

Genfi Bains des Pâquis on keset linna.

 

Linnarannad on näiteks ka Stockholmis, Lissabonis, Helsingis, Ateenas, Zagrebis, Amsterdamis ja mujal. Osa neist on looduslikud, osa tehisrannad.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.