pühapäev, 25 august, kell 14:36:38
RSS vood Twitter Facebook Helista

Tõnis Meriste: Põlevkivitööstuse keskkonnamõju alandaks tööstusjääkide suurem taaskasutamine

Tõnis Meriste. (Foto: Eesti Energia)

Möödunud aastal viisime edukalt planeeritud lõpptulemuseni enam kui kümme aastat kestnud protsessi, tänu millele vastavad Eesti Energia Narva Elektrijaamade tootmisvõimsused 2016. aastast Eestile täies mahus ja täie karmusega rakendunud Euroopa Liidu keskkonnaregulatsioonidele. Tänases olukorras, kus iga järgmine kasutusele võetav tehnoloogia on eelkäijast suurema efektiivsuse ning väiksema keskkonnamõjuga, võiks järgmine suurem parendus põlevkivitööstuse keskkonnamõjude alanemises seisneda tootmistegevuse käigus tekkivate kõrvalproduktide suuremas kasutuselevõtus.

 

Õhuheitmed on kordades vähenenud

 

Narva elektrijaamade õhuheitmete vähendamisse investeeris Eesti Energia alates 2010. aastast otseselt 134 miljonit eurot, millele lisanduvad veel keskkonnamõjusid mõjutavad n-ö kaudsed investeeringud tehnoloogia arendusse. 

 

Lõpetasime möödunud aastal tolmpõletustehnoloogial töötavatele Narva elektrijaamade vanematele energiaplokkidele väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmete paigaldamise, tänu millele on nende plokkide väävliheitmed viimastel aastatel vähenenud kolm ning lämmastikuheitmed ligi kaks korda. 

 

Samuti uuendasime mullu kõiki elektrijaamade elektrifiltreid, mille tulemusena vähenesid oluliselt keskkonda paisatavad tolmu ehk lendtuha kogused. Puhastusseadmete paigaldusega seoses ehitasime Eesti elektrijaamale viis uut korstent, mis annavad võimaluse energiaplokkides eraldi veelgi täpsemalt keskkonnaheitmeid mõõta ning senisest paindlikumalt tootmist vastavalt kõikuvatele turuhindadele juhtida. 

 

Tehtud jõupingutused ja investeeringud võimaldavad jätkata meil elektri tootmist senistes mahtudes ja olemasolevate seadmetega ka täna, kui keskkonnanõuded on märksa karmimad. Võttes arvesse püstitatud ülesandeid, sai sellega üks suuremahuliste keskkonnainvesteeringute ajajärk Eesti Energia jaoks läbi. Samas hoiame kätt pulsil tulevikuregulatsioonide planeerimisel, et me saaksime vajalikke uusi samme aegsasti planeerida ning ette valmistada.

 

Tulevikuenergia kõrvaltoodetest

 

Eesti Energiale seatud omaniku ootused näevad ette põlevkivi maksimaalset väärindamist ja sellega kaasnevate keskkonnamõjude pidevat vähendamist. See eeldab jätkuvalt õhuheitmete alandamist toote ühiku kohta ka edaspidi, kuid lisaks sellele on meie prioriteetseks arengusuunaks energiatootmisel tekkivate kõrvaltoodete senisest suurem kasutuselevõtmine. 

 

Kõrvalsaaduste suurem ärakasutamine võimaldab põlevkivi efektiivsemalt kasutada. Elektri ja õli tootmisprotsessis tekib mitmesuguseid kõrvaltooteid: näiteks põlevkivi kaevandamisel eraldatav aheraine, elektri- ja õlitootmisel tekkiv põletatud põlevkivi ehk põlevkivituhk, põlevkivigaas, jääksoojus jne. Neid kõiki on võimalik kasutada toormena teistes valdkondades. 

 

Kõrvaltoodete kasutuselevõtmisel on täna kindlasti parimaid tulemusi andnud õlitootmise kõrvalproduktina tekkiva põlevkivigaasi kasutamine elektritootmiseks, mille pidevalt suureneva osakaaluga saame vähendada põlevkivi otsepõletamist. Eelmisel aastal kasvatasime Eesti elektrijaamas põlevkivigaasist elektritootmise võimekust ning plaanime lähiajal seda veelgi suurendada. Selline õli ja elektri koostootmine suurendab energiatootmise efektiivsust ning vähendab samas keskkonnamõju läbi madalamate õhuheitmete ja põlevkivituha koguse. Kui põlevkivi otse põletades on elektritootmise kasutegur kuni 40%, siis õli ja elektri koostootmisel kuni 80%.

 

Tuhk ja aheraine: väärtuslikud materjalid

 

Keskkonnamõju alandab ka põlevkivituha ning aheraine - teisisõnu purustatud lubjakivi ehk killustiku - laiem kasutus. Täna tekib tuhka ja aherainet märksa rohkem kui neid kasutada suudame ja nii muutuvadki need kõrvalsaadused aja jooksul võimalusest hoopis jäätmeteks. Näiteks eelmisel aastal taaskasutas Eesti Energia 2% energiatootmise käigus tekkivast 6,3 miljonist tonnist põlevkivituhast ning 31% 6,6 miljonist tonnist põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainest. Suurem osa eelmisel aastal müüdud energiatootmisel tekkinud kõrvalproduktidest leidis näiteks kasutuse ehitusvaldkonnas ja põllumajanduses. Parimatel taaskasutusaastatel, mis olid seotud suurte Ida-Virumaal toimunud ehitusprojektidega, on aheraine taaskasutus küündinud ka üle 3 miljoni tonni. Seni suurim piirkonnas toimunud aherainet ja osaliselt ka põlevkivituhka kasutanud ehitusprojekt oli Jõhvi ümbruses toimunud suured tee-ehitustööd mõne aasta eest. Põlevkivituha taaskasutuse hiilgeajad jäävad aga endise Nõukogude Liidu aegadesse, kui tuhka kasutati laialdaselt tee-ehituses nii Eestis kui ka kaugel Siberis.

 

Põlevkivi töötlemise kõrvalproduktide taaskasutuse suurendamiseks viime praegu läbi mitmeid uuringuid. Uuringutega kontrollime laual olevate lahenduste vastavust nii uuenenud keskkonnanõuetele kui ka tootestandarditele. Näiteks oleks põlevkivituhka võimalik kasutada kaevanduste tagasitäitmisel sideainena, põllumajanduses ja metsanduses pinnase parandajana, looduslikke ressursse asendava toorainena ehitusmaterjalides nagu näiteks plokid, silikaattooted, betoon, suuremahulised mass-stabiliseerimise projektid tee-ehitusel jne. Oleme alustanud koostööd ka plastitöösturite ja TTÜ-ga, et leida võimalusi põlevkivituha kasutamiseks plastitööstuses.

 

Aherainet saab eeltöödeldult või töötlemata kujul kasutada teetrasside, kergliiklusteede, metsateede, platside ja parklate rajamisel ning maastiku kujundamisel. Osaliselt põlevkivi sisaldavat aherainet saab kasutada elektritootmises väävlit siduva komponendina. Võimalusi on seega mitmeid nii Eestis kui ka mujal. 

 

Eesolevate mahukate infrastruktuuriprojektide valguses on Eestis tõusmas avaliku arutelu teemaks maavarade - eelkõige killustiku tootmiseks vajaliku lubjakivi - piisavus ning nende kaevandamise mõju keskkonnale. Aherainet, mida kasutada killustiku tootmiseks, on Ida-Virumaal küllaldaselt. Põlevkivi asub maapõues vaheldumisi lubjakiviga. Energiatootmiseks tuleb lubjakivi põlevkivist välja sorteerida - seda protsessi nimetatakse põlevkivi rikastamiseks. Põlevkivist väljasorteeritud lubjakivist ehk aherainest saab aga toota killustikku. Aherainest killustiku tootmine ja selle laialdasem kasutuselevõtt tõstaks põlevkivitööstuse lisandväärtust ning on keskkonnasõbralik alternatiiv aheraine mäkke kuhjamisele. Lisaks sellele vähendaks see mingil määral ka uute lubjakivikaevanduste avamise vajalikkust.

 

Võtmeküsimuseks sellise ressursi laialdaseks kasutuselevõtmiseks on transpordi organiseerimine ja selle maksumus. Aheraine ja killustiku transport on tänastes tingimustes küllalt kallis, mistõttu on aheraine taaskasutuse osakaal sõltunud seni peamiselt Ida-Virumaal tehtavatest tee-ehitustöödest ja teiste suuremahuliste objektide rajamisest. Teisalt on ka aheraine mäkke kuhjamisel oma maksumus. Just seetõttu töötame aktiivselt selle nimel, et leida võimalusi aheraine ja aherainekillustiku kasutamiseks ka väljaspool Ida-Virumaad.

 

Oleme seda meelt, et eesmärgid peavad olema ambitsioonikad. Eesti Energia eesmärk on luua selline energiatootmine, kus tekkivaid kõrvalsaadusi kasutatakse ära maksimaalselt. See tulemus ei tule üleöö, kuid liigume samm-sammult selle visiooni elluviimise poole.

 

Tõnis Meriste, Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.