pühapäev, 25 august, kell 14:36:06
RSS vood Twitter Facebook Helista

Tõnis Padu: Viimase tuhande aasta haldusreformid Läänemaal

Läänemaa suuremad asumid 2000. aastal, mil siin elas 30 000 inimest.

2000. aastast siiani keerlevad õhus plaanid tõmmata Läänemaal ja mujalgi Eestis uued omavalitsuste piirid. Millised olid juba unustatud reformide kavad, kuhu ulatub praeguse haldusjaotuse ajalugu ja kuidas on muutunud siinne asustus sajandite jooksul, selgitab Haapsalu muinsuskaitse peaspetsialist ja omaaegne Lääne maakonnaarhitekt Tõnis Padu.

 

Kuni 13. sajandini oli Läänemaa üks muinas-Eesti suurtest maakondadest. Ei ole teada, mis selle maakonna nimi tollal oli, teada on vaid ladinapärased kroonikatest tulnud nimed: Maritima, Viik, Rotalia, Rotelevic, aga need ei ole eestikeelsed. Rotalia ja Rotelevici põhjal võib arvata, et Ridala on üks vanemaid toponüüme Läänemaal üldse. Ja võib oletada, et Ridala oli vähemalt Põhja-Läänemaa keskus.

 

Nimetust Läänemaa on esmamainitud 1575 kujul Lenemae.

 

13.-16. sajand: ristiusustamine ja piiskopkond

 

Selle perioodi alguseks võib pidada 1228. aastat, kui moodustati Saare-Lääne piiskopkond. Kirikuriik kestis 16. sajandini, peamees oli piiskop ja keskus suurema osa sellest ajast oli Haapsalus. Alguses oli ju keskus ka Lihulas ja Vana-Pärnus, aga väga lühikest aega. 

 

17. sajand: rootsi aeg, läänid ja Haapsalu "krahvkond"

 

Rootsi aja haldusjaotus 17. sajandil kopeeris omaaegseid piiskopi ametkondi, stifte – olid Uuemõisa, Koluvere ja Lihula. Koluvere oli Lode Koluvere lossi järgi. Need olid kolm piiskopkonna piirkonda mandril, peale selle veel Hiiumaa ja Saaremaa.

 

1628 omandas Haapsalu ja suurema osa Läänemaast krahv Jacob de la Gardie ja piiskopiaegsed ametkonnad jätkasid läänidena. Need kolm on ka tänapäeval olulised tõmbekeskused, sest Uuemõisa kui tõmbekeskuse puhul on jutt ikkagi Haapsalust. 

 

Pikka aega räägiti, et Rootsi ajal moodustati Haapsalu krahvkond, aga nüüd on ajaloolased pigem seda meelt, et mingit krahvkonda siin ei olnud. Oli küll halduskeskus, aga de la Gardie valduste halduskeskus.

 

Tsaariaeg – Paldiski kreis ulatus Martnani

 

 

1783 Katariina II ajal moodustati Eestis kreisid. Seda kutsuti asehalduskorraks ja see kestis suhteliselt lühikest aega (vt kaarti). Kaart on krahv Mellini koostatud Eesti atlasest.

 

Asehalduskorra ajal moodustati Paldiski kreis, mis oli nii suur, et sinna kuulus ka Kullamaa. Tegelikult tuli Paldiski kreis peaaegu Martnasse välja. Sel perioodil oli Põhja-Läänemaad üldse napilt. See oli siiski väga lühike periood ja pärast sai Läänemaa jälle varasemast ajaloost teada piirid, mis olid ka Eesti ajal. 

 

Ainus erand on Nõva kant, mis on piiskopiajast alates olnud kord Läänemaa, kord mitte. Nõva oli Harjumaa osa ka näiteks esimese Eesti vabariigi ajal. Lõuna-Läänemaa nägi suuresti välja selline nagu täna.

 

35 000 elanikku, neist 27 000 surnud

 

Üldiselt paistab, et meie kirjalikult ülestähendatud ajaloo jooksul on harva Läänemaa väiksem olnud kui praegu. Vahel siiski. Näiteks pärast seda, kui maad olid laastanud katk ja Põhjasõda, korraldas Vene võim 1712. aastal Eestis rahvaloenduse. Seal loeti küll Läänemaa elanikkonnaks kokku 35 000 inimest, aga öeldi, et sealhulgas on 27 000 surnut. Pole küll täpselt teada, miks nii veider loendus teoks on saanud. Ilmselt käis see mingite dokumentide, näiteks kirikuraamatute järgi. Praegustes piirides Läänemaalt loeti kokku umbes 24 000 inimest, neist elus 4900. 

 

Aga juba 1881 oli vana-Läänemaa mõisates 78 000 inimest. Enne Teist maailmasõda Eesti vabariigi päevil oli toonasel Läänemaal elanikke 75 000, nõukogude ajal Haapsalu rajoonis 33 000 ja 30 000. Haapsalu rajooni piirid on juba kitsamad kui Eesti ajal – läinud oli Hiiumaa ning parajad tükid Harju, Rapla ja Pärnu rajoonile. 2011. aastal oli Läänemaal rahvaloenduse järgi elanikke 24 000. 

 

1900 – ühtlaselt asustatud Läänemaa

 

 

Vene tsaariarmee laskis möödunud sajandi lõpus koostada väga põhjaliku ja üksikasjaliku kaardi, kus on peale märgitud kõik külad ja külades suitsude ehk majapidamiste arv. Kaart ilmus 1900. aastal ja on koostatud suitsude arvu järgi külades.

 

Läänemaal oli 255 küla 4590 perega ja 125 mõisa. Kaardilt on näha, et Läänemaa oli ühtlaselt asustatud, palju ühtlasemalt kui praegu. Ainult soine Nõva-Suursoo kant Põhja-Läänemaal on inimtühjem.

 

 

Järgmise kaardi peale (vt ülal) on märgitud kihelkonnakirikud, kihelkonnakeskused, kihelkondade lahkmejoon 1939, maakonnapiir 1939, vallapiir 1939, maakonnapiir 2000, vallapiir 2000.

 

Sellelt võib kontrollida, et enamasti järgivad meie vallad kihelkondi. Martna – natuke logiseb, aga üldiselt kattub. Ridala on suuremaks läinud, sest Asuküla vald oli eraldi. Noarootsi enam-vähem kattub, Nõva oli üldse maakonnast väljas Harju-Risti kiriku all. Kullamaa kihelkond on tänapäeval pooleks. Kullamaa ulatus tükk maad Märjamaa poole. Peaaegu pool Kullamaa kihelkonda on tänapäeval Rapla maakonnas.

 

Seejuures tasub meeles pidada, et suure tõenäosusega kujunesid kihelkonnad muistse haldusjaotuse põhjal, sest kirikukeskused ehitati juba olemasolevate tõmbekeskuste järgi.

 

Vormsi nagu sprotikarp

 

 

Koguteosest "Läänemaa" on pärit tabel "Läänemaa rahvaarv ja ja rahvastiku liigestus 1934" (vt ülal). Roosaga on üle tõmmatud need kihelkonnad, mis praegu on Läänemaa koosseisus. Ligikaudu tänastes piirides oli siin 1934. aastal elanikke 41 000.

 

Tabelis on huvitav ka eestlaste protsent. Mujal Läänemaal oli eestlaste protsent nagu nõukogude ajal valimistest osavõtu protsent, välja arvatud Vormsi ja Noarootsi. Vormsis oli üle 2500 elaniku, see pidi olema nagu sprotikarp, tõesti paksult inimesi täis. Haapsalu linnas elas siis 4600 inimest.

 

Maanteede asemel olid jõed

 

 

Rahvastiku levimuse kaart samast raamatust (vt ülal) on sarnane tsaariaja 1900. aasta kaardile. Üks täpp kaardil vastab 50 inimesel. Millele raamatus ka majandusgeograafid tähelepanu juhivad, on see, kuidas maakonna elanikkond on jõe äärde koondunud. Kasari, aga ka Liivi. Järelikult veel 1930-ndatel aastatel kasutati jõgesid ühendusteedena. Tänapäeval ei tule selle pealegi, et jõgi on nagu maanteel. Nüüd koondub rahvastik ja veel massilisemalt suurte maanteede äärde.

 

Kas tõmbas Tallinn või Pärnu?

 

 

See pilt (vt ülal) on huvitav. Seminaril, kus tehti analüüsi tõmbekeskustest ja nende mõjudest, tõin näite 1934. aastast. Siin ei räägita küll pendelrändest töölkäimise mõttes, aga räägitakse kaubandussidemetest. Ja näete, Tallinna "päike" on ikka tugev küll.

 

Mis siit veel paistab – kui Eesti riik on tahtnud Pärnust teha Lääne-Eesti keskuse, siis tegelikult see ei tööta. Kaubandussidemete kaardilgi on Pärnu mõju ainult Pärnu lähikonna valdadele. Pigem on Virtsu ja Lihula juba Tallinna suunal. Asjadel on sügavad juured ja haldusreformide ajal peaks neid meeles pidama.

 

Rahvastik koondub

 

Rahvastiku paiknemise kaart aastas 2000 näitab, et enam ei saa rääkida mingitest jõekallastest. Rahvastik paikneb selgelt maanteede ääres ja suuremates keskustes. Ülejäänud osa on äärmiselt hõredam.

 

84 protsenti Läänemaa inimestest elab 10 km laiuses puhveralas paari maantee ääres.

 

Raudtee on asulaid loonud. Risti on ju suhteliselt uus asula ja Palivere ning Taeblagi olid omal ajal lihtsalt mõisakeskused.

 

Muuseas, kõige vanem Läänemaa tee läks Tallinna poolt üle Padise Puise peale, ei tulnud päris Haapsallu välja. Osaliselt kattus see praeguse Keila-Haapsalu maanteega, kuid Keedika kohalt keeras Taebla peale ja sealt edasi üle Ridala Puise neeme suunas. Tee veerde jäävad Padise klooster, Keedika, Hallimäe, Tubri maalinnad. Seda teetrassi palistavad rohked muinasaegse asustuse jäljed. 

 

 

Haldusreformi kava aastast 2000 – kolme tasandi tõmbekeskused

 

Esimene suurem haldusreformikava tuli aastal 2000. Siis oli Läänemaal 31 900 elanikku. Tol ajal sai välja toodud kolm tõmbekeskuste tasandit. Esimene, kus on algkool, sidejaoskond, kauplus, esmased teenused. Teise tasandi tunnus oli põhikool. Ja kolmandal tasandil siis keskkool või gümnaasium. 

 

Selle jaotuse järgi oleks esimese tasandi väiksemateks keskusteks Piirsalu, Rõude ja nii edasi. 

 

Kolmas tasand oleks Taebla, Kullamaa, Pürksi, Lihula. Üsna sarnane piiskopi stiftide aegsele jaotusele, ainult Pürksi on juurde tulnud. 

 

Sellised uute valdade keskused nagu Haapsalu, Taebla, Kullamaa ja Lihula on loogilised. Pürksi pakkumine ehk võib tunduda üllatav, aga see tuleb sellest, et sinna tehti omal ajal riigigümnaasium. Kui praegu rääkida üle-eestilise tähtsusega tõmbekeskustest Läänemaal, siis tegelikult on neid kaks – Haapsalu oma ravivõimaluste ja turismiga teenindab laiemat kui ainult Läänemaad, ja Pürksi tänu gümnaasiumile, kuhu tullakse õppima üle Eesti.

 

 

Maakonna suurune vald ja reform, mis on osalt teostunud

 

 

Veidi hiljem pakuti välja variant, et terve maakond oleks üks vald keskusega Haapsalus. Teenindusraadiuseks oli plaanitud 50 km. Tegelikult Läänemaa muidugi päris hästi selle sisse ei mahu. Virtsu on teid mööda, mitte linnulennult, ikkagi 70 km. Sama lugu on Pürksiga – vahemaa on 10 km ainult jääteega, ülejäänud aja aga 40 km. Oleks olnud üks keskus Haapsalus ja abikeskused.

 

 

Lausa märkamatult on üks selleaegne ametlik haldusreformikava (vt ülal) praeguseks osalt teoks saanud. Meil on Lääne-Nigula vald, mis langeb kokku toonase Voore valla mõttega. Veel oli seal Lepiku vald, mis ühendas Kullamaa ja Martna. Nõva ja Noarootsi oleks jätkuvalt iseseisvad. Ühinema peaksid veel Haapsalu ja Ridala ning Lihula ja Hanila.

 

Nimi on tähtis

 

Selle kava puhul pakkusid palju kõneainet uued ja harjumatud vallanimed Voore ja Lepiku. Arvan siiani, et see oleks parem variant kui ajaloolised nimed.

 

Ka nüüdne Lääne-Nigula nime võtmine ei ole päris korrektne. Kui võtame ühe ajaloolise kihelkonna nime ja anname selle tegelikult teisele ajaloolisele kihelkonnale, on see ikkagi eksitav. Lihtne näide. Meil on tee ääres ajalooliste kihelkondade sildid praegu. Tuleme Risti poolt, loeme "Kullamaa kihelkond". Samas tuleb silt "Lääne-Nigula vald". Siis mõne kilomeetri pärast tuleb silt "Lääne-Nigula kihelkond". Tekib segadus. 

 

Uus nimetus oleks neutraalne, saaks eksisteerida nii vana kihelkonnanimi kui ka uus nimi.

 

Veel hullem lugu on Ridala ja Haapsaluga. Lõbus on rääkida, et lükkame Ridala ja Haapsalu kokku. Minu jaoks oleks ikkagi väga tõsine küsimus, mis selle valla nimi saaks olema. Kõnealusele plaanile sai kirjutatud Haapsalu, aga samal ajal on Ridala ju üks vanimaid selle kandi toponüüme üldse, ilmselt vanem kui Haapsalu. Et siis peaks seda vist ikka nimetama Ridala vallaks. 

 

Teisalt on Haapsalu üks Eesti üheksast keskaegsest linnast. Ka see on väga vana nimetraditsioon. Kumbagi ei tahaks ära kaotada. Kui mõtlen teiste Eesti linnade peale – Paide, Viljandi, Rakvere – siis nendel sellist probleemi ei teki. Rõngasvald seal ei kanna niivõrd kuulsat nime kui meil Ridala. Rotaliat võib kas või Läti Hendriku kroonikast lugeda. 

 

Otsetee Uuemõisast Pürksi ja Kullamaalt Paliverre

 

 

2000. aastate alguse haldusreformikavadest kõige radikaalsema ettepaneku järgi (vt kaarti ülal) oli eesmärk üle 5000 elanikuga vallad. See tähendanuks Haapsalu omavalitsust; Viigi valda, mis ühendaks Nõva, Noarootsi, Vormsi, Ridala, Oru; Marimetsa valda (Risti, Kullamaa, Taebla, Martna) ja Lihula valda (Lihula, Hanila). 

 

Plaani radikaalsus seisnes selles, et see nõudnuks kõige suuremaid investeeringuid. Kindlasti oleks tulnud siis ehitada Uuemõisast Noarootsi ühendus. See toonuks ka Nõva ja Noarootsi uue valla keskusele Uuemõisale piisavalt lähedale.

 

Oleks ka rajatud ühendus Vormsiga üle Seasaare näiteks lihtsa kettpraamiga. Noarootsist on Vormsisse tunduvalt lühem maa kui Rohukülast sõita. See tooks Vormsi ajaliselt Haapsalule ligemale.

 

Haapsalu ei oleks selle kava elluviimisel kasvanud edaspidi Uuemõisa poole, sest Uuemõisa jääb teise valla südameks, vaid Paralepa poole. Seal tehti ettepanek mitte kasutada Ridala, vaid Viigi nime, sest Viik on samuti vana Läänemaa nimi.

 

See kava tahtnuks rohkemgi uusi ühendusteid. Marimetsa valla keskuseks oli mõeldud Palivere ja oleks tulnud välja ehitada otsetee Kullamaalt Paliverre.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.