esmaspäev, 19 august, kell 19:30:20
RSS vood Twitter Facebook Helista

Teadus: Hundid sõid Eestis inimesi veel 140 aastat tagasi

Ühel külmal päeval jäi trummilööja Tartumaal vintis peaga pimedas koju minema. Teel ründas teda hundikari. Mehest jäid järele ainult riideräbalad ja lihast puhtaks näritud kondid. Suure näljaga olid soed nahka pistnud isegi trummi katnud naha, kirjutab Tartu ülikooli teadusuudisteportaal Novaator ülikoolis kaitstud ajaloodoktori väitekirjast. 

 

Loodusuurija ja kirjanik Jakob Benjamin Fischer kirjeldab sellist lugu 1791. aastal ilmunud Liivimaa loodusloos.

 

Hundid olid toona inimesele reaalne oht. 18. ja 19. sajandil tuli Eesti- ja Liivimaal talviti liikudes arvesse võtta, et hundid on näljas ning kõhutäie nimel valmis unustama ka selle reegli, et inimest tuleb karta.

 

16. sajandil on kirjeldatud, et talviti reisiti alati piikide ja ambudega relvastunult, et end huntide eest kaitsta. Ree taga lohises pikk köis, selle otsas kaigas, mis pidi hundid eemal hoidma. Lisaks peletati hunte tulega, püssirohu lõhnaga, kette kõlistades, täksiti rauaga tulekivi, puhuti pasunaid ja taoti trumme. Kuid nagu eelkirjeldatud lugu Tartumaalt viitab, polnud ka trummist alati abi loota.

 

Ilmar Rootsi kaitses reedel Tartu ülikoolis ajaloodoktori väitekirja inimese ja hundi suhetest Eestis 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi lõpuni. Kuus aastat tagasi avaldas Rootsi monograafia “Susi tuli soovikusta”, mille tarbeks kogutud materjaliga edasi töötades valmiski väitekiri. Üks osa tema tööst puudutab inimsööjahunte.

 

Esimesed kirjalikud tõendid

Kehakultuuriharidusega, praegu pensionipõlve pidav Rootsi asus 1980ndatel uurima metsloomade ja jahi kohta käivat rahvapärimust, ning sealt sai alguse tema erakordne huvi kiskjalooma hundi vastu. Uurimistöö käigus on ta lisaks Eesti Kirjandusmuuseumi kogudele uurinud huntide kohta käivat Eesti Rahva Muuseumis, Eesti ajalooarhiivis ja Peterburi ning Riia arhiivides. Ta on õppinud tundma huntide käitumise eripärasid ning käinud ise öösi metsas huntide hääli kuulamas ja püüdnud hunte nende häält matkides ligi meelitada.

 

Hundi ja inimese suhete käiva uurimistöö puhul on Rootsi sõnutsi 18. sajandi ja 19. sajandi vahel üsna suur erinevus. Kui esimese kohta on kirjalikku materjali üsna pisteliselt, siis 19. sajand on tänu koguduste kirikuraamatule päris hästi uuritav.

 

“18. sajandi kohta käivad andmed on lünklikud, pastorite ettekandeid pole ning arhiividest leitu on siiski pigem juhuslik,” ütles Rootsi.

 

Üks esimesi korralikke allikaid inimsööjatest huntide kohta on Kambja koguduse õpetaja Johann Heinrich Frosti poolt kirikukroonikasse viie aasta jooksul sissekantud lapsemurdmise juhtumid, mil hundid murdsid Kambja kihelkonnas 11 last ja ühe täiskasvanud naise.

 

Esimene neist sissekannetest 1762. aasta kesksuvest räägib, kuidas hunt haaras kaasa maja lähedal loomi karjatanud 6-aastase Peebu. Lambad, mida laps valvas, metsast tulnud hunti ei huvitanud, ta võttis hoopis poisi. Kisa peale hakkasid vanemad hunti koeraga jälitama, hunt viskaski lapse maha, kuid eluvaimu tol enam sees polnud.

 

Suuremad murdmised olid veel Sangaste kihelkonnas aastail 1792-93, kus hundid puresid surnuks 13 kuu jooksul viis last.

 

Hundiaastad

19. sajandi luteri kirikukroonikad kajastavad aastail 1804-1853 kokku 111 murdmisjuhtu, kus hallivatimeeste kihvade läbi sai surma 108 last, kaks meest ja üks naine.

 

Ilmselt oli selliseid juhtumeid rohkem, sest 1840. aastail läks Liivimaal õigeusu kirikusse üle umbes 65 000 inimest, kümnendik elanikkonnast. Nende kohta luteri kirikuraamatutes andmed puuduvad.

 

Erakordne oli 1809. aasta. Inimsööjahuntide tegevus oli kandunud Põhja-Tartumaale. Iga kuu langes huntide läbi üks või mitu last. Veebruaris hakkas inimveri huntidele eriti meeldima: kuue mõisa maadel murti kokku üheksa, augustis ja septembris kuus last. Kokku viisid hundid sel aastal minema 45 last, 34 neist Torma-Lohusuu kihelkonnast.

 

Järgmisel aastal olid hundid inimjahil Äksi kihelkonnas. Elu jättis 9 last.

 

Mitte kõik hundiründed ei lõppenud surmaga, osa kihvade läbi kannatanuid õnnestus siiski ka terveks ravida.

 

Üksikuid murdmisjuhte oli ka järgmistel aastatel 1820. aastail olid inimsööjahundid tegevuses Räpina ja Põlva kihelkondades. Edasistel aastatel oli inimsööjaid liikvel ka Harju-, Viru- ja Järvamaal.

 

1846. aasta oli taas must aasta. Huntide roaks langes 16 inimest, murdmisi oli nii Tartumaal, Võrumaal kui Harjus.

 

Viimane hundi poolt murtud laps on luteri kirikuraamatusse kantud 1853. aastal: Maetsma küla õuelt viis hunt kaasa viieaastase perepoeg Toomase.

 

Rahvapärimus räägib murdmistest ka hilisematel aastatel, kuid kirikuraamatuis neist hundiohvritest jälge pole. Õigeusu kirikuraamat Iisaku kihelkonnast pakub siiski veel ühe hilisema juhtumi: 1873. aastal viis hunt  kaasa 9-aastase poisi, kelle pea, käeluu ja sõrmeotsad leiti hiljem kolme versta kauguselt metsast.

 

Pärast seda pole hundid enam inimesi murdnud, kuigi marutõbiste loomade rünnete tõttu on Eestis inimesi surma saanud hiljemgi, ka pärast Teist maailmasõda.

 

Kust tulevad inimsööjahundid?

Rootsi toob välja, et selleks peab hunte olema suurel hulgal, nende seas ka inimesele ohtlikke loomult agressiivsemaid loomi, aga ka vanu ja haigeid erakhunte. Hunte oli sel ajal Eesti metsas palju rohkem kui tänapäeval.

 

Teine eeldus: tol ajal jälitasid inimesed hunte vähe, seega puudus loomadel inimese ees hirm. Kui siia lisada saakloomade nappus, siis ongi põhieeldused täidetud.

 

Eestis on hundid lapsi murdnud just suvisel ajal, mitte talvel näljaga, see viitab, et loomi ajendas mitte ainult tühi kõht, vaid ka lihtne loomalik murdmiskirg.

 

Murdjate hulgas olid ka koduhundid – kutsikana metsast toodud loomad, kes olid inimeste keskel üles kasvanud. Neid kasvatati selleks, et koertega ristata ja saada häid jäljekoeri, aga ka selleks, et koduhuntide abil karja metshuntide eest kaitsta. Kodus kasvatatud hundid inimest ei kartnud, kuid kiskja loomus oli neis alles.

 

Viimased poolteist sajandit pole Eestis hundid inimesi murdnud. Miks? Hundikarjad on väiksemad, seega leidub vähem ka inimesele ohtlikke erakhunte, märgib Rootsi. Teiseks, metsas on hundile piisavalt toitu. Jahti peetakse tänapäeval rohkem, tark loom oskab inimest karta. Koduhuntide kasvatamist enam ei harrastata.

 

Lisaks on muutunud ka elustiil – lapsed ei käi enam üksi karjas, marjul, seenil ega saada vanemaid põllutööde juures.

 

Kuid hundi loomus ei ole muutunud. Kui olud muutuvad, siis võivad loomad taas inimese vere vastu huvi tundma hakata, hoiatab Rootsi.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.