neljapäev, 19 september, kell 19:38:56
RSS vood Twitter Facebook Helista

Teadus: Kus lööb Eestis kõige sagedamini välku?

Äike Haapsalu kohal. (Ivar Soopan)

Novaator: Äike kujutab endast suurt ohtu nii inimeste varale kui ka elule. Enamjagu ilmastikuga seotud surmajuhtumeid, hoonete kahjustusi, elektririkkeid ja loodusliku tekkega metsatulekahjusid on põhjustanud pikne.

Äikesetormid mõjutavad tugevasti lennuliiklust: hilinemise ja lendude edasilükkamise tõttu kannavad lennukompaniid märkimisväärseid lisakulutusi. Välgul on tähtis roll atmosfäärikeemias, see on lämmastikoksiidi ning osooni allikas.

Äike ja välgud seotud veel teistegi oluliste meteoroloogiliste näitajatega. Näiteks võivad äikese aktiivsuse muutused peegeldada globaalseid temperatuurimuutusi.

Äikeseuuringute aluseks oli pikka aega ilmajaamades visuaalselt vaadeldud äikesepäevade hulk  aastas. Piisavalt pikk aegrida annab küllalt hea ülevaate äikese sagedusest mingis piirkonnas.

Näiteks Eesti kaguosas on aastail 1950–2000 välku löönud keskmiselt 21–22 päeval aastas, looderannikul ja saartel on samal ajal olnud 14–16 piksepäeva. Ekvatoriaalvöötmes on seevastu äikest Kesk-Aafrikas kuni 150 ning Jaava saarel isegi kuni 322 päeval aastas.

 

Kuidas mõõta intensiivsust?

Klassikalise käsitlusviisi puudus on tõsiasi, et äikesepäevade hulk ei anna usaldusväärset teavet välkude tõelise arvukuse kohta. Üksiku ja ohutu pilvesisese välgu nõrk müristamine ning mitu tugevat pikset samal päeval annavad võrdselt ühe äikesepäeva. Isegi kui vaatlejate kirja pandud algus- ja lõpukellaaegade põhjal määratakse aasta keskmine äikesetundide arv, ei too seegi selgust, sest teadmata jääb äikese intensiivsus.

Märksa rohkem ja detailsemat infot saab välgudetektorite abil. Detektorid registreerivad välgulöögi tekitatud raadiolaineid. Need levivad valguskiiruse lähedase kiirusega kümnete ja sadade kilomeetrite kaugusele, kandes teavet välgu tüübi, tugevuse, toimumispaiga ning aja kohta. Nii näiteks tekitab pilvesisene välk põhiliselt kõrgsageduslikke, pilv-maa-välk madalsageduslikke raadiolaineid. Pilv-maa-välgud on ohtlikumad ning vastavaid raadiolaineid lihtsam üles märkida. Seetõttu registreerib suurem osa nüüdisdetektoritest just neid.

Täpsete asukohamäärangute jaoks peab uuritav ala olema kaetud äikesedetektorite võrgustikuga. Pilv-maa-lööke registreerib detektor mõnesaja kilomeetri raadiuses.

Viimasel paarikümnel aastal on paljudes maakera piirkondades rajatud äikesedetektorite võrgustikke. Suurim, 187 detektoriga võrk tegutseb Põhja-Ameerikas, kattes USA ning suure osa Kanada territooriumist, kokku ligi 20 miljonit ruutkilomeetrit.

 

Eesti Põhjamaade võrgus

Põhjamaade välke loendab 30 detektoriga NORDLIS (NORDic Lightning Information System) võrgustik, mis paikneb Soomes, Rootsis ja Norras. Alates 2004. aasta lõpust töötab Tõraveres NORDLIS võrgustiku kõige kagupoolsem detektor. See võimaldab 2005. aastast saada täpset teavet välkude kohta ka Eestis.

Võrgustiku tööpõhimõte on lihtne. Kui NORDLIS-i tööpiirkonnas sähvatab pilv-maa-välk, registreerivad selle ümbruskonna detektorid, mida enamasti on vähemalt kolm. Iga detektor võtab vastu pikse tekitatud raadiolained ja kontrollib neid varem paika pandud kriteeriumide alusel.

Kui kontroll näitab, et tõenäoliselt on tegu välgust tingitud raadiolainetega, määratakse signaali täpne kellaaeg, suund ja tugevus. Igal detektoril on teistega sünkroniseeritud kell. Välgulöögi aeg määratakse mikrosekundi täpsusega. Magnetantennid aitavad detektoritel suunda kindlaks teha.

Andmed saadetakse kohe keskjaama, mis paikneb Soomes. Keskjaam analüüsib ning võrdleb eri detektoritelt tulnud andmeid. Kui mitme detektori andmestikus leitakse piisavalt üheaegne vaatlus, peetakse seda välgulöögiks. Edasi arvutatakse eri detektorite suunamäärangute lõikumise põhjal löögi asukoht. Kuna signaal levib lõpliku kiirusega, siis ühe ja sama löögi registreerimisaeg erineb mõneti eri detektoritel. Neid erinevusi arvestades saab esialgset kohamäärangut veelgi täpsustada ja üldjuhul saavutatakse ühe-kahekilomeetrine täpsus.

Teades löögi kaugust detektoritest ja registreeritud signaali tugevust, arvutatakse maksimaalne voolutugevus löögis. See kõik võtab aega vaid paar minutit ning saadud andmed väljastatakse arvutikaardil. Nii võivad ilmateenistused äikese teket ja arengut jälgida peaaegu reaalajas. Kliimauuringute tarbeks salvestatakse kõigi registreeritud välkude parameetrid.

Detektorid on kaasa toonud uut tüüpi äikeseklimatoloogia. Klassikalise äikesepäevade arvu asemel on nüüd põhinäitajaks aasta keskmine välkude arv pinnaühiku kohta.  Enamasti loetakse pilv-maa-välgud kokku ruutkilomeetri kaupa. Põhjapoolsetel aladel, kus äikest harvemini, ka saja ruutkilomeetri kaupa.

Baltimaadest on äikesedetektorite andmestikuga siiani kaetud vaid Eesti ning ühtki varasemat välgu-uuringut ei ole avaldatud.

 

Kõrgustikel müristab rohkem

Eestis pandi NORDLIS-võrgustiku andmeil aastail 2005–2008 kirja 156 806 välgulööki. Osa neist olid pilvesisesed, pilv-maa-lööke oli 137 018.

Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa piiril Aesoo, Leetva ja Toonoja vahel, keskmiselt 80 lööki ruutkilomeetri kohta aastas. Ka mujal Sakala kõrgustikust läänes lööb välku võrdlemisi palju. Samuti tuleb esile Otepää kõrgustik Valgamaa kirdeosas.

Haanja kõrgustiku läänenõlval lööb rohkem välku kui idaosas. Teatav äikesemaksimum on vaadeldav ka Pandivere kõrgustikust loodes, läänes ja edelas, samuti Jõhvi kõrgustiku piirkonnas.

Asjaolu, et pikserohked piirkonnad paiknevad valdavalt kõrgematest piirkondadest läänes, peegeldab Eesti alal valdavat läänevoolu. Kõrgustike ületamiseks on läänevool sunnitud tõusma. See soodustab konvektsioonivoolude, rünksajupilvede ja äikese arengut.

Üksikute aastate kaupa erineb nii välkude üldhulk kui ka ruumiline jaotus märgatavalt. Näiteks lõi aastal 2007 välku poole rohkem kui ülejäänud kolmel. Välgulöökide jaotus kuude kaupa on ebaühtlane. Ligi 98 protsenti kõigist aastail registreeritud pilv-maa-löökidest leidis aset aprillist oktoobrini ja 94 protsenti maist septembrini. Samas langeb Eestis ligi 35 protsenti kõigist löökidest augustisse ning 28 protsenti maisse.

Kõige äikeselisem päev Eestis selle nelja aasta jooksul oli 28. mai 2007 – koguni 6500 pilv-maa-lööki. Väga pikserohke oli ka 1. oktoober 2006, mis ligi 5500 välguga oli ühtlasi aasta kõige äikeselisem päev. Nii suur välkude arvukus ei näita mitte ainult äikese intensiivsust, vaid ka laia levikut. Seetõttu on peaaegu kõik sellised juhtumid seostatavad võimsate frontidega Eesti kohal.

Sven Erik Enno on geograaf, Eesti äikesevaatlejate võrgu koordineerija. Artikkel on on kirjutatud Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursi tarbeks. Konkurssi aitas rahastada Haridus- ja teadusministeerium.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.