neljapäev, 19 september, kell 19:38:23
RSS vood Twitter Facebook Helista

Teadus: Võimsad maavärinad võivad olla aja märk

Pakistani ja India osariiki Jammu & Kashmiri tabas 2005. aastal tugev maavärin. Hukkus ligi 100 000 inimest. Pildil on mägiteelt maavärina ajal alla veerenud auto vrakk. (Ivar Soopan)

Seismoloogide seas puudub üksmeel, kas hiljutised võimsad maavärinad on statistiline juhus või midagi enamat, kirjutab Tartu ülikooli teadusuudiste- portaalis Novaator Jaak-Kristian Sutt.

2004. aastal alanud võimsate hiidlaineid põhjustanud maavärinate puhang on raputanud kogu maailma, Indoneesiast ja Tšiilist kuni Jaapanini, kirjutas Nature News.

Nii võimsaid maavärinaid esineb harva. Alates 1900. aastast on toimunud ainult seitse maavärinat, mille magnituud on olnud üle 8,8 palli, mis mõõdeti eelmise aasta veebruaris Tšiili maavärina võimsuseks.

See tõstatab küsimuse, mida võiks tähendada kolme nii võimsa maavärina esinemine kõigest kuue aasta jooksul?

Osa teadlastest on seisukohal, et sellised ülivõimsad maavärinad võivad olla märgiks saabuvast tugevate seismiliste sündmuste lainest, kuid teised jällegi väidavad, et hiljutised võimsad maavärinad on lihtsalt statistiline hälve.

USA seismoloogi Charles Bufe sõnul sarnanevad hiljutised võimsad maavärinad märkimisväärselt eelmise sajandi keskpaigas esinenud järjestikuste maavärinatega.

Sellesse rühma kuulunud maavärinate võimsus oli 3 kuni 9 magnituudi või enam, ning need tabasid 12 aasta jooksul Kamtšatkat, Tšiilit ja Alaskat.

Bufe väitel on sellise võimsusega maavärinate esinemise tõenäosus nii lühikese ajaperioodi jooksul kõigest neli protsenti.

Bufe ja geofüüsik David Perkins väidavad, et hiljutised võimsad maavärinad võivad olla uue ülivõimsate maavärinate laine alguseks.

Bufe sõnul näitab nende mudel, et järgmise kuue aasta jooksul tabab Maad üheksa magnituudine või võimsam maavärin umbes 63% tõenäosusega.

See on selge hoiatus, et eksisteerib suurenenud ohuolukord, arvestades Jaapanit tabanud Tohoku maavärina kohta kogutud andmeid.

Teadlased arvavad, et selle peamine tõuge rebis lahti enam kui 250 km pika ja 175 km laia eelnevalt seismiliselt stabiilse maakoore kihi.

Kuigi enamus maavärina energiast vabanes kahe minutiga, esines järeltõukeid 20 minuti jooksul ning nende magnituud oli 6,4 või üle selle.

Kokkuvõttes tabasid teadlaste sõnul maavärin ja selle järeltõuked piirkondi, mis olid eelnevalt viie erineva maavärina poolt puutumata jäänud.

Maavärina tulemusena nihkus Jaapani suurima saare Honshu põhjapoolne osa meetri võrra idasuunas.

Kuigi Indoneesia, Tšiili ja Jaapani ülivõimsad maavärinad langevad suhteliselt lühikesse ajaperioodi, ei pruugi need paljude teadlaste arvates omavahel seotud olla.

USA geofüüsiku Richard Asteri arvates võivad statistilised testid anda küll huvitavana tunduvaid tulemusi, kuid antud juhul võib valim liiga väike olla.

Alates 1900. aastast on toimunud  14 maavärinat, mille magnituud on olnud üle 8,5 palli.

Seismoloogilisi vaatlusi on teostatud natukene üle saja aasta ning seetõttu puudub ülevaade sadu või tuhandeid aastaid aega võtvate suuri maavärinaid esile kutsuvate  tektooniliste protsesside osas.

 

Teadlased otsivad mustrit

USA seismoloog Andrew Michael viis läbi eraldi uuringu, mis näitas, et maavärinate lühikese ajaperioodi jooksul esinemise vahel puudub seos. 

Tema sõnul ei tähenda see siiski seda, et võimsad maavärinad ei stimuleeriks seismilist aktiivsust.

Michaeli sõnul on olemas tõestusmaterjal, et võimsate maavärinate põhjustatud maakoore nihkumine kutsub tuhandete kilomeetrite kaugusel esile väiksemaid, kuid mitte suuri maavärinaid.

Aastatel 1979 - 2009 salvestasid seismomeetrid 205 maavärinat, mille magnituud oli üle seitsme.

Kuigi need maavärinad kutsusid esile lokaalseid järeltõukeid, ei leidnud teadlased seoseid kaugemal toimunud viie kuni seitsme magnituudiste maavärinatega.

USA seismoloogi Tom Parsonsi sõnul tähendab see seda, et isegi ülivõimsad maavärinad ei tohiks põhjustada suuri tõukeid paarist tuhandest kilomeetrist kaugemal.

Uurimistulemused avaldati ajakirja Nature Geoscience võrguväljaandes.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.