pühapäev, 18 november, kell 08:12:08
RSS vood Twitter Facebook Helista

Tiit Maran: minkide farmipidamine oli üks põhjus, miks euroopa naarits kadus

Tiit Maran. (Foto: erakogu)

Auväärt Leander Pragi, ärge eksitage rahvast (vt artikli lõpust - toim.). Eestis pole kunagi minke loodusesse lastud, vähemalt mitte lahtilaskmise nime all. Teie väide 200 000 loomast on väljamõeldis. Terves Nõukogude Liidus lasti loodusse teadlikult ligi 50 000 looma, kirjanduse andmetel - kui soovite allikat, võin teile selle anda.

 

Kui aga arvestada Eestis farmidest plehkupannud loomade arvu alates pealesõja ajast Eestis, siis see arv võib olla väga suur, kuigi kahtlane, kas nii suur, kui Pragi välja pakub.

 

Jahistatistika on minkide osas väga ebatäpne ning tegelikkust peegeldavad vaid väga suured ajalised hüpped. Nii nagu see oli Keila farmi ümber.

 

Alusetu on ka väide, et minkide toidulaud on millegipoolest märkimiseväärselt parem Valga- ja Põlvamaal kui mujal. See on lihtsalt väljamõeldis, millel pole mingit faktilist tausta.

 

Ka väited naaritsa ja mingi vahekordadest on valed. Teadusuuringute põhjal tõrjub mink naaritsa välja ja see on üks põhiline põhjus, miks naarits kadus - minkide farmipidamise tulemusel loodusesse pääsenud mingid.

 

Nõustun, ja olen alati nõustunud selle väitega, et farmidest loodusesse pääsenud mingid on marginaalse mõjuga Hiiumaa naaritsa asurkonnale, kuigi see mõju on olemas. Hoopis olulisem on mõju aga paljudele teistele liikidele sealhulgas eriti maaspesitsevatele lindudele ja ohustatud liikidele. 

 

Nuckö farm on Silma kaitseala vahetus läheduses ja seda mõju ei saa eitada. See, kas farmiomanike väide selle kohta, et sealt mingid välja ei pääse, peab paika, saab selgeks kontrollperioodi jooksul.

 

Austusega,
Tiit Maran

zooloog, euroopa naaritsa uurija

 

Noarootsi naaritsafarmi rajaja: kuidas saab välja suretada liiki, mis on kadunud? (Läänlane, 6. märts 2014)

 

Noarootsi valda karuslooma- kasvandust rajava Nuckö Farm OÜ juhatuse liige Leander Pragi leiab, et suur osa looma- ja keskkonnakaitsjate kriitikast mingifarmide vastu on põhjendamatu.

 

Nuckö Farm OÜ kavatseb oma Noarootsi karuslooma- kasvanduses hakata pidama 600 minki ja sama palju rebaseid.  Esialgu oli kavas kasvatada ainult minke ehk ameerika naaritsaid ja kuigi Noarootsi vald andis farmile loa, kaebasid farmi vastased selle kohtusse.

 

Möödunud aastal tuli ka keskkonnaminister Keit Pentus avalikkuse ette plaaniga  mingifarmid Eestis üldse keelata. Eelmisel nädalal istusid aga karusloomakasvatajad ja ministeerium ühise laua taha ja said kokkuleppele, et keelustamise plaan pannakse esialgu kalevi alla. Vastutasuks lubasid karusloomakasvatajad, et aitavad uurida, kas ja mis põhjustel loomad farmidest välja pääsevad. Samuti lubasid ettevõtjad, et aitavad minkide arvukust looduses piirata.

 

Nuckö Farmi juhatuse liige Leander Pragi sõnul on mingifarmide vastaste argumendid sageli põhjendamatud.

 

“Regulaarselt kirjutatakse, et mingid pääsevad farmidest välja. Eestis kehtivad paar aastat väga ranged nõuded, mis nõuavad näiteks topeltaedasid,” ütles ta. “Uuringuid näitavad, et loomad pääsevad sellisest farmist välja ainult inimese tahtliku tegevuse tulemusel. See tähendab, et inimene peab ise loomad vabadusse laskma. Minul kui ettevõtjal ei ole mingit huvi lasta oma varal minema jalutada.”

 

Tema sõnul on mitmel pool mujal maailmas nõuded tihti leebemad ja seetõttu võib juhtuda, et seal saavad mingid kasvandusest põgenema.

 

Teine argument, mida Pragi tahab ümber lükata, on see, et mink on looduses ohuks oma sugulasele Euroopa naaritsa. “Euroopa naarits on looduses juba hävinenud. Väike looduslik asurkond Hispaania mägises piirkonnas on alles. Ei saa rääkida ohust liigile, mida meil enam ei ole,” sõnas ta. Hiiumaal on euroopa naarits taas loodusesse asustatud, kuid see asurkond on Pragi hinnangul tehislik ja mink mandrilt sinna ei jõua.

 

Pragi sõnul on ta Eesti jahimeestega rääkinud ja need kinnitavad, et Eestis kütitud mingid ei ole farmidest põgenenud, vaid juba mitmendat põlve vabana elanud. “Farmiloom on suhteliselt teistsugune,” ütles ta. 

 

“Nõukogude ajal seda nimetati liikidega rikastamiseks, lasti Nõukogude Liidus metsadesse lahti umbes 200 000 ameerika naaritsat. Need on seal elanud aastakümneid. Jahistatistika näitab, et küttimise arvukus on hüppeliselt kasvanud Valga- ja Põlvamaal, kus neil on hea toidulaud. Minke tuleb ka Lätist ja Venemaalt. Suur mingifarm on aga Keila lähedal, mitte Valgamaal,” rääkis Pragi.

 

* Leander Pragi palvel on loos tehtud kaks muudatust. Algses versioonis oli väide, et Eesti loodusesse lasti 200 000 minki. Tegelikult oli see terve Nõukogude Liidu peale. Peale euroopa naaritsa asurkonna Hispaanias on asurkond ka Hiiumaal, kuid seda Pragi välja ei toonud, sest pidas seda tehislikuks, inimese tekitatud asurkonnaks. Tarmo Õuemaa


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.