kolmapäev, 12 detsember, kell 11:30:39
RSS vood Twitter Facebook Helista

Väike linnus saab uue kuue: moodne paviljon ja peadpööritav treppidevõrk

KAOS Arhitektide visioon.

Haapsalu piiskopilinnuse arhitektuurikonkurss pani arhitektide ette põneva ülesande – muuta väike linnus ligitõmbavaks muuseumikompleksis. Praegu on selle kaasaegne osa – varikatused, mõned trepid, paviljon jms – ehitatud 1980-ndate aastate lõpus ja 1990-ndate alguses jäi see töö pooleli. On aeg see asendada millegi moodsamaga, leidis Haapsalu muuseumijuht Anton Pärn.

 

Põhiülesandeid oli kolm: luua treppide, terrasside ja vaateplatvormide võrk, anda kuju uuele sissepääsupaviljonile ja pakkuda välja kohvikulahen-dus. Kõik need elemendid pidid oma kaasaegsusega eristuma selgelt keskaegsest linnuseosast, samas seda varjutamata.

 

Neljast osalenud tööst parimaks valiti KAOS Arhitektide Margit Arguse, Margit Aule, Mart Kadariku ja Siim Karro loodud “Salaaed”, mida žürii esimees Peeter Pere nimetas ka kõige vastuolulisemaks tööks konkursil.

 

“Žüriiliikmete kommentaaride pikkuse põhjal pälvis see töö kõige roh-kem kriitikat. Aga samas sai see ka kõige rohkem tähelepanu. Kui kõigil oli selle kohta midagi öelda, siis järelikult jäi see kõigile silma,” ütles Peeter Pere.

 

“See ilmselt saigi otsustavaks. Ikka ja jälle, vaatamata sellele, et alguses vaatasime, et selline töö küll ei tohi siia tulla, pöördusime selle juurde tagasi ja lõpuks oli meile selge, et just see töö peab paratamatult võitma. Töö pidi võitma, sest pidime selle üle nii palju vaidlema,” selgitas ta.

 

Milles seisnes siis vastuolulisus? “Piletipaviljoni pidasime liiga moekaks,” ütles Pere. “Moekus on korraga pluss ja miinus, aga lõpuks leidsime, et kuna elame ju tänapäeval, siis olgu see pluss.”

 

Ka käigutee oli vastuoluline. Seda oli palju ja alguses tundus žüriile, et müüri külge kinnitatud käigurada segab liialt vana müüritise vaatamist. Käigurajalt endalt avanevad vaatamiseks aga võimalused, millest praegu võib vaid unistada. “Just käigustikku läbi käies saab käia mitmel tasapinnal, avadest välja vaadata ja nii Haapsalut kui ka linnust eri nurkadest näha,” ütles Pere. “Saame tõusta peaaegu müüri ülemise servani ja alla tagasi. See ongi atraktsioon, mis linnusel praegu puudub.”

 

Kohvikulahenduseks pakkusid KAOS-e arhitektid ajutisena näivaid varikatuseid. “Selle töö lahendus on väga elegantne – peaaegu polnudki varikatust, aga samas oli ka. Olid nagu suured vihmavarjud,” kirjeldas Pere.

 

“Võidutöös välja pakutud varikatuste näiline ajutisus oli diskreetne ja meeldiv. Mulle endale väga meeldis tasakaalu leidmine uue arhitektuurivõtestiku ja vana ajaloolise väärika arhitektuuri vahel,” ütles Pere.

 

 

INTERVJUU:

 

KAOS-e arhitekt: Viime inimese sinna, kuhu seni ei pääsenud

 

Kuidas te konkursile sattusite? Kas kohe läksid silmad särama, kui kuulsite, et selline konkurss algab?

 

Margit Argus: Minu jaoks lõi see kindlasti kohe silmad särama, sest ma tunnen Haapsaluga erilist sidet. Ma olen siin suviti palju viibinud. Kogu selle aja jooksul ei olnud ma aga kordagi piiskopilinnusesse sisse jõudnud, kuigi olin siin väljas jalutanud. Aga teema oli väga huvitav – kuidas sellist keerulist lähteülesannet lahendada.

 

Milles keerulisus seisnes?

 

Margit Argus: Eks kõigepealt muinsuskaitse eritingimused ise, aga tahtsime midagi omalt poolt ekstra lisada. Et ei oleks lihtsalt platvormid nagu täna, vaid midagi veel.

 

Margit Aule: Need vanad müürid, kogu see kooslus ja need vaated ülevalt on hästi inspireerivad. Ma julgeks küll öelda, et aukartus seda tööd tehes oli samuti päris suur.  

 

Mis oli see keskne idee, mille ümber te oma töö ehitasite?

 

Siim Karro: Nägime siin, kui palju avasid on seintes, kui palju hävinud korruseid ja kehandit. Praegu jääb suurem osa inimeste liikumisest linnuse keldrisse ja esimesele korrusele, natuke väikestele terrassidele ka. Aga ei saa näha läbi eri linnusemüüri avade kõiki neid huvitavaid vaateid Haapsalu linnale.

 

Nii et erinevate vaadete pakkumine, mida žürii ka esile tõstis, oli teie teadlik plaan?

 

Siim Karro: Pigem jah. Peale selle, et avadest saab välja vaadata, avanevad kõrgemalt ka sissepoole hoopis teistsugused vaatenurgad.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.