pühapäev, 25 august, kell 13:59:48
RSS vood Twitter Facebook Helista

Veikko Kõrv: Lõpetasin kooli sisseoste tegemata

Veikko Kõrv. (Foto: Erakogu)

Olulised muutused meie igapäevaelus on viimasel kahekümnel aastal olnud suures osas  mõjutatud tehnoloogia ülikiirest arengust. Enamik valdkondi on sunnitud ellujäämise nimel selle arenguga kaasa minema. Inimestel on tulnud põhjalikult ümber õppida. Haridus on selles osas kõige konservatiivsem valdkond. Enamasti näeme õppetundides ikka sedasama, mida siis, kui ise koolipingis istusime.

 

Jättes „iluoperatsioonid“ tähele panemata, näevad enamik koole ja klassiruume oma funktsionaalsuselt samamoodi välja kui 100 aastat tagasi. Õpetamise protsess koolis ei ole oma olemuselt eriti muutunud. Küll on muutunud teadmiste ja oskuste hulk, nende hankimise ja omandamise mitteformaalsed meetodid ning võimalused. Pakutav ületab tarbimise võimekuse. Valikute paljusus ja vabadus ühiskonnas ei ole suutnud hariduse omandamise protsessi oluliselt muuta. Kahjuks on selline konservatiivsus, mõttelaiskus või lihtsalt mugavus endaga kaasa toonud tagajärjed, millega me täna suurt midagi peale ei oska hakata. Millised on siis need tagajärjed?

 

Õpilaste, kohati ka õpetajate süvenev huvipuudus. Ainus motivatsioon on väline - hinne, eksam, vanematelt raha jms. Nutikatel, rääkimata andekatest, lastel on igav, sest õpetaja tegeleb enam aeglastega.

 

Teisalt, lastel, kes ei suuda säilitada tempot või meetodid ei sobi isiksuse tüübiga,  puudub eduelamus. Mõlemal eelneval juhul võib mõne aja pärast hakata rääkima nn riskilastest ja tugisüsteemidest. Õpetaja ei  ole enamasti ja enamusele positiivne eeskuju, veelgi enam, tema isiksus jätab õpilased täiesti ükskõikseks. Tõenäoliselt võiks seda rida jätkata.

 

Kooliigavus, -tüdimus, ükskõiksus, pinge või lihtsalt kartus eksida algab umbes 4.-5. ja mõnikord isegi 2.-3. klassis ning süveneb väga jõuliselt 7.-8. klassiks.

 

Põhjused? Nii väga oodatud „kool“ ei olegi nii põnev. Puudub eakohane mänguaeg või on see liiga reguleeritud. Soovitud hinnete saamine ei ole kõigile ühtemoodi tore ja hakkab peagi kujunema võistluseks ning usalduse eelduseks, viimast halvemal juhul ka kodus. Kaob julgus katsetada, proovida, eksida, millega omakorda saab pärsitud loovus ja loomingulisus. Õpetajale sobivad terad eraldatakse peagi sõkaldest  (küll nendega tegelevad olematud tugisüsteemid). Kui see kõik on esimeses kooliastmes juhtunud, siis tagajärgede likvideerimine teismeeas ei ole praktiliselt enam võimalik.

 

Vaatamata sellele ei tundu, et midagi oluliselt muuta tahetakse. Pigem tehakse hulganisti projekte nn riskilaste nõustamiseks ja tagasitoomiseks kooli. See on tänaseks kujunenud olukorras küll vajalik, kuid miks me ei suuna seda raha koheselt keskkonda, kus laps veedab oma esimesed kuus eluaastat?

 

Praegust olukorda hariduses iseloomustab hästi ühel konverentsil kuuldud mõttekäik: “Kui sa oleksid kooli asemel supermarketi omanik ja näeksid, et 30 klienti sajast lahkub iga päev poest oste sooritamata, kaaluksid sa kahtlusteta kaubavaliku muutmist. Koolis ei juhtu asjad nii lihtsalt, sest uskumus, et õppimine saab toimuda vaid teatud viisil, on sügavalt juurdunud, isegi juhul kui teadustulemused seda uskumust ei toeta.” (Andreas Schleicher (OECD Education Directorate).

 

Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teaduri ja Haridustehnoloogia Keskuse juhataja Mart Laanpere ning Kasvatusteduste Instituudi direktori Kristi Vinteri sõnul on hariduses mingid teadvustamata enesestmõistetavused, nn „pühad lehmad“, mis hoiavad meie kooli kinni sajandivanuses mudelis. Õppeprotsessi paradigma muutumist on takistanud klassikaline suhtumine selle osadesse, keskkonda ja vahenditesse, nagu õppeaine, õpikud, õpetaja ja õpilase rollid, 45-minutiline ainetund, õpetaja laud, tahvel ja nende asend klassiruumis, õpilaste pingiread, klass, hinne (enamasti 2-5) ning ühetaoline koolikohustus. Tänapäeva ühiskond ei vaja enam ühesuguse mõttelaadiga, hästi tööjuhendit järgida oskavaid liinitöölisi, nii nagu see oli tööstusrevolutsioonijärgses maailmas.

 

Meie, täiskasvanud, elame oma autobiograafilises ajaloos. Meil puudub võime märgata maailma muutumist ehk sellesama kasvukeskkonna muutumist, milles meie lapsed arenevad. Me ei vaevu mõtlema, veel vähem uurima, kuidas mõjub näpuga üle ekraani libistamise abil maailmaga suhtlemine, enese tegemiste pidev korduvnägemine, kaasaskantav „maailm“ jms meie laste aju ja psüühika arengule ning nende maailmavaate kujunemisele.

 

Kui omal ajal siirduti tööle teadmisega, et kaarjäär kestab kogu elu, siis praegu tuleb meil lapsi ette valmistada tööks, mida täna veel ei eksisteeri. Paar-kolmkümmend aastat tagasi mõõdeti teadmiste eluiga aastakümnetes,  täna on teadusharusid, kus teadmised muutuvad kuudega. Õpilasi tuleb ette valmistada tehnoloogiate kasutamiseks, mida ei ole veel leiutatudki, probleemide lahendamiseks, mille esilekerkimist ei oska täna prognoosidagi.

 

Muutunud on lugemine: tekst on multimodaalne, lehekülgi keritakse, elektroonilist teksti loetakse, kasutades otsingut („F“ muster), hüperteksti puhul  on lugeja ja autor sageli samas isikus, kasutatakse enam arvutipõhist teksti, tavaline on ühiskirjutamine, kirjutatu muutub pidevalt.

 

Muutunud on õpikeskkond: füüsiline keskkond ja virtuaalruum vs klassiruum;  ekraan kui õpikeskkond on kättesaadav, kus  ja millal iganes vs õppimiseks ettenähtud koht ja aeg.

 

Muutunud on õppija: teeb mitut asja üheaegselt; tal on esikohal visuaalsus-ikoonilisus; ta on tehnoloogiaga sõber; pidevalt internetiga ühendatud, koostöine ja mänguline;  aktiivsus põhineb ainult huvil ja kohesel kasul.

 

See muutumine ei peatu. Käivitunud on mitmed trendid.

- Informaalne õppimine on formaalharidusest olulisem – internet, kaaslased, raamatud, oma kogemused, kogukond.

- Tehnoloogia kasutamine kujundab mõtlemist ja aju.

- Kirjaoskus on enamat kui kirjutatud tekstid.

- Digiajastul on õppijate heterogeensus suurem.

 

Ülaltoodud trendidest lähtuvalt tuleb tegeleda täna koolis eksisteerivate vastuoludega. Vastuoludega ootuste ja pakutava vahel. Kui õpilased ootavad koostööd, siis täna soodustatakse konkurentsi. Tegevuse eesmärgid määrab standard, mitte personaalne areng, huvid ja võimed. Kooli ja õpetaja vastutus põhineb testidel, mitte usaldusel. Erapooletuse asemel rakendatakse  koolides pigem selektiivsust. Üheks suurimaks puuduseks on see, et tänases koolis ei saa õpilased teadlikuks oma kirglikkusest.

 

Teadmiste hulk on viimase 10 aasta jooksul kahekordistunud ja jätkab kasvamist, aga endiselt ei lubata paljudes tundides igalühel taskus olevat faktivaramut kasutada. Faktiteadmised peaksid loovutama ruumi efektiivsetele infootsingustrateegiatele, info ja infoallikate kriitilise hindamise oskustele. Faktide taasprodutseerimine ei anna meile seoste nägemise ja loomise oskust uues kontekstis või igapäevaelus. Lineaarsed tekstid tuleb asendada hüperlingitud tekstidega. Visuaalsus ja tegutsemine on eelistatud abstraktsetele kirjeldustele.

 

Iga õpetaja teab, et erinevatele isiksusetüüpidele sobivad erinevad õppemeetodid, samas pakutakse kõikidele endiselt samu asju, samal ajal ja samamoodi. Endiselt on õppetunni keskmes õpetaja tegevus, oskused ja teadmised ainest. Õpilaste passiivsus tuleb muuta osalemiseks – tänane tehnoloogia võimaldab teadmusloomes kõikide osalemist, sõltumata ajast ja asukohast.

 

Me oleme saaginud kaua oksa, millel ise istume. Oleme koolis hädas, et lapsed ei oska õppida. Enamusel puudub enda õppimise juhtimise oskus, sest alati on käsuread ja ülesanded ette antud. Samuti on lastel kesised eneseregulatsioonioskused. Miks? Enamasti on koolis kõik hästi reguleeritud väliselt – ühtne tunniplaan ja päevakava. Aga mis siis, kui meie täiskasvanutena täna ei soovi koristada või omale pangalaenu tagasimaksegraafiku põhimõtet selgeks teha? Me lihtsalt tunneme, et praegu pole õige aeg ja teeme seda siis, kui vaim peale tuleb.

 

Aga mis siis, kui keegi meile sellise tegevuse eest hindeks ühe paneks? Ja üldse võiksime täiskasvanutena mõelda, mis tunne oleks, kui meid keegi töö juures terve päev jälgiks ja enne töölt lahkumist tööraamatusse järjekordse numbri kirjutaks, millest kodus abikaasale aru peaks andma. Üks, mis kindel, varsti hakkaksime otsima põhjuseid, miks tööle minemata jätta. Sedasama teevad ka õpilased! Pigem sooviksime me personaalset motiveerivat tagasisidet, kuidas meil tegelikult töö välja tuleb.

 

Ameerika juhtimisteadlane Peter Drucker on öelnud, et põhiprintsiibiks on vabatahtlikkus. Vaimne töö peab olema vabatahtlik ehk õpetaja peab tekitama õpilases tunde, et õpilane ise tahab asju selgeks saada.

 

Mida peab koolis õpetama ja õppima. Kõige kokkuvõtlikumalt saab seda väljendada nelja pädevuse kaudu (National Education Association):

- kriitiline mõtlemine,

- probleemide lahendamine,

- suhtlemine,

- koostööoskused.

 

Kuidas seda teha? Tuleb välja kasvada õpetajakesksest ja loengupidamisele toetuvast koolist. Haridusuuenduslikud võrgustikud ja visionäärid nimetavad 21. sajandi õppimise võtmeks projekt- ja probleemõpet. Lapsed õpetavad end õpetaja juhendamisel ja suunamisel ise. Mööda ei pääse me ka õppekorralduse muutusest: tundide asemel soovitatakse 4-tunniseid õppesessioone, ainete asemel interdistsiplinaarseid teemasid, tavapärane klassiruum asendub avatud ruumiga paljudele lastele, ühetaoline koolikohustus muutub jätkuvaks ja individuaalseks  õppimise rajaks.

 

Koolis ei õpetata enam seda, mida õpetajad on ette valmistanud, vaid fookuses on see, mida õpilased õpivad. Hindamine ja monitooring lähtuvad taotletavatest pädevustest, mitte konkreetsest õpitulemusest. Ülaltoodu on vaid osa uue kooli võimalustest.

 

Tooksin välja mõned olulisemad eesmärgid ja tegevussihid, mis võiksid täna olla kooliarenduse fookuses.

 

Kooli ülesandeks on luua lastele selline arengukeskkond, milles iga laps saaks teadlikuks oma annetest, huvidest ning kogeks kirega tegemise mõnu. Kool on koht, kus süvendatakse arusaamist sellest, kes me oleme ja millele oleme pühendunud.  80% õppeprotsessi tegevustest liigitub loomise, uurimise, katsetamise või avastamise alla.

 

Kasvatus- ja õpetamisprotsessi käsitlemise paradigmade ühtlustamine.

Meie laste kasvukeskkonda kujundavad täiskasvanud on üles kasvanud ja oma väärtushinnangud ning alusprintsiibid kujundanud sõltuvalt oma arengukeskkonnast, kasvatusest ja koolitusest. Seega on esmatähtis arutleda üheskoos nii koolis kui perekonnaringis kasvatamise ja õpetamisega seotud teemade üle, lugeda vastavat kirjandust ja osaleda koolitustel.

 

Õppimine tuleb siduda praktilise väljundiga, tööga ehk nende tegevustega, millega meil tulevikus reaalselt kokku puutuda tuleb.

Üheks võimaluseks on meistrite (õpilaste vanemad, vilistlased) toomine kooli tegevuste juurde, õppimine nn päriselu vahetus läheduses. Teadmine ja oskus kinnistub läbi praktilise tegevuse, millel on tegija jaoks mõte igapäevaelu kontekstis. Õppimise ja õpetamise võimalikkuse aluseks on usalduslik kontakt. Üks usalduse võitmise teguritest on professionaalsus. Oma ala meistrit austatakse ja usaldatakse. Tööle hakkab selline võimas tööriist nagu eeskuju.

 

Lapse huvide, annete, kutsumuse ja arengu süsteemne jälgimine ning toetamine alates 4. eluaastast.

Tuleks kaotada piirid lasteaia ja kooli vahel. Et juhtida ja õpetada last oma õppimist ise juhtima oleks hea tema arengut tunda juba esimestest teadlikult tehtud õpisammudest alates. Selleks võiks luua õpilaste arengu jälgimiseks andmekogu, mis sisaldab hinnanguid oodatud pädevuste kujunemise kohta, lapse eneserefleksiooni ja ka arenguportfooliot. See on aluseks laste ja vanematega nii arenguvestluste läbiviimisel kui ka õpilasele nn oma õpinguraja koostamisel. Selline personaalse arengu jälgimine ja tagasisidestamine asendab tulevikus tänast hindamist. Siinkohal on heaks näiteks Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eksperthinnangute süsteem, kus iga õpilase arengut jälgitakse süsteemselt kogu õpingute aja jooksul kaheksas kategoorias.

1. Akadeemiline tase - näitab õpilase õpitulemusi, õppematerjali omandamise taset antud aines.

2. Võimekus - näitab õpilase potentsiaali ja eeldusi omandada õppematerjal antud aines.

3. Tööoskused - näitab õpilase oskust õppematerjali üldistada, meelde jätta ja oma tegevust planeerida antud aine omandamisel.

4. Kvaliteetselt omandamise tempo - näitab teadmiste, oskuste, vilumuste omandamise kiirust antud aines käesoleval õppeaastal.

5. Tahe ja enesedistsipliin - näitab õpilase oskust ennast teadlikult pingutada ja mobiliseerida antud aine omandamiseks; ennast juhtida lähtudes kokkulepitud normidest.

6. Huvitatus - näitab õpilase huvitatust töötada omal initsiatiivil, õpetaja juhendamisel või ainult õpetajate ja vanemate sundusel antud õppeaines.

7. Suhtumine kaasõpilastesse - näitab õpilase hoiakut kaasõpilaste suhtes.

8. Kaasõpilaste suhtumine õpilasse - näitab õpilase kuuluvust kollektiivi antud aine tundides (kas suhtleb aktiivselt kõigi kaasõpilastega või on kõrvale jäetud, tõrjutud).

 

Esimesed neli moodustavad akadeemilise indeksi, järgmised kaks motivatsiooni indeksi ja viimased kaks sotsiaalse indeksi.

Eri andega  laste arendamine peaks toimuma keskkonnas (loe: koolis), kus on loodud vastav kompetents ja tingimused.

 

Reprodutseerivalt õppimiselt üleminek valdavalt teadmusloomele, uurimuslikule, probleem- ja projektõppele.

Ees ootab mitmeaastane töö ainekavade ümberkujundamisel ja integreerimisel. Õpetajatel tuleb õppida vastavaid meetodeid üha enamate teemade käsitlemisel rakendama. Kindlasti on vaja julgust katsetada ja kannatust, kui kohe kõik ei õnnestu. Õppekeskkonda tuleb jõuliselt laiendada, suurendada õppekäikude, praktiliste-päriseluliste ülesannete arvu. Tõenäoliselt ei ole oluline tulevikus ka iga lihtsa teoreetilise ülesande õppimiseks või loengu kuulamiseks ilmtingimata koolimajas viibimine. Pigem saab klassiruumist ennekõike katsetamise, suhtlemis-ja koostööoskuste lihvimise koht.

 

Õppetöös kasutatav tehnoloogia ja õppematerjalid vastavad kaasaja nõuetele, õppetöös on soodustatud loovus, innovatsioon ja kaasaegse tehnoloogia kasutamine.

Kiiresti arenev tehnoloogia annab õpetajale ja õpilastele uued võimalused muuta õppeprotsess mitmekesisemaks, diferentseerida õppetööd, järgides õpilase individuaalset arengut, rakendada eneserefleksiooni ja parandada tagasisidestamise võimalusi. Eesmärk on viia õpilaste IKT kasutamise pädevus täiesti uuele tasemele, alustades sellega juba 4-5 aastaselt. Eesmärk on , et digitaalne kirjaoskamatus ei saaks enesearengu takistajaks.

 

Eriealiste õpperühmad

I kooliastmes võiksime julgemalt kasutada eriealiste laste õpperühmi ning teemapõhist üldõpetuse mudelit. Tulevikus ei peaks õpilane enam küsima, mis tunnid meil homme on, vaid mida me homme teeme-õpime. Veel enam, tulevikus me ei räägi enam I ja II kooliastmes klassidest, vaid kolmeaastasest õppeperioodist.

 

II ja III kooliastmes arvestatakse õpperühmade moodustamisel õpilaste andekusega, isiksusetüübiga ja valdkonna spetsiifikaga. Rühmad muutuvad vastavalt vajadusele, õppemeetodid on paindlikumad ja vaheldusrikkad (rühmatööd, paaristööd, projektid, individuaalsed tööd, rollimängud, simulatsioonid, väitlused).

 

Ainekavade rõhuasetused

Nii ainekavade koostamisel kui nende rakendamisel õppeprotsessis keskendume neljale õpilase jaoks olulistele pädevusele.

Esiteks inimeseks olemine ja kutsumus – alusprintsiipide mõistmine ja enesearendus. On ülimalt oluline, et õpilane mõistaks hiljemalt põhikooli lõpuks, et sellised printsiibid, nagu  ausus, ausameelsus, aupaklikkus, suuremeelsus, mõõdukus, ustavus, vastutus, headus, hoolivus, empaatilisus, eneseväärikus, pühendumus ja töökus, on õnneliku elu aluseks ja seda ka pikas perspektiivis.

 

 

Teiseks enesearenduse oskus – ettevõtlikkus probleemide lahendamisel, aktiivsus, eneseregulatsioon, õppimine ja pidev harjutamine.

 

Kolmandaks kirjaoskus (eesti keel koos mitmikkirjaoskusega, inglise keel, kultuuriline kirjaoskus, digitaalne kirjaoskus) - vajadus ja oskus mõtestatult ning mõttemaailma rikastavalt lugeda (kirjanduslik tarkus), kirjalik ja suuline eneseväljendus (vestlustarkus), kultuurikonteksti mõistmise oskus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskus, tehnoloogiaga „vestlemise“ – programmeerimise  – põhialuste mõistmine.

 

 

Neljandaks matemaatilise mõtlemise oskus  – induktiivne ja deduktiivne mõtlemine, sümbolite mõtestamine, mudelite äratundmine ja loogika. Enesehindamine – hindamise kõige mõjuvam viis, ei ole mõeldav ilma võrdlemise, eristamise, mõõtmise, hindamiseta, mis kõik sõltuvad matemaatilise mõtlemise oskusest.  

 

Oleme koolihariduse paradigma muutumise pika tee alguses ja minna tuleb kohe täna.

 

Artikkel on koostatud erinevate konverentside ja koolituste materjalide ning koolide kogemuste põhjal.

 

Veikko Kõrv

Autor on erialalt füüsika õpetaja. Hetkel töötab Vormis Lasteaed-Põhikooli direktorina ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi haridustehnoloogina


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.