laupäev, 17 august, kell 20:11:24
RSS vood Twitter Facebook Helista

Video: Klaasikunstnik Kai Koppel avas Okase muuseumis juubelinäitused

Klaasikunstnik Kai Koppel. (Foto: Ivar Soopan)

Haapsalus Evald Okase muuseumis avati eile kaks klaasikunstnik Kai Koppeli juubelinäitust "Klaas I" ja "Klaas II". Muuseumi hoovis peeti sünnipäevapidu. Haapsalu linn kinkis Koppelile puhkpilliorkestri kontserdi. Vaata videot ja fotosid meeleolukast peost.

 

 

 

Kai Koppel lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1975. aastal ning on olnud sellest ajast aktiivselt tegev klaasikunstnikuna. Lisaks arvukatele esinemistele näitustel ja sümpoosionitel nii kodu- kui välismaal on kunstnik tegev Tallinnas Katariina Gildis Koppel ja Keerdo Klaasikojas, Evald Okase Muuseumi juhatuses ning ta on Haapsalu Rahvusvahelise Kuuma Klaasi Sümpoosioni algataja ja korraldaja. Kunstniku loominguline tegevus on pälvinud erinevaid preemiaid ning tema tööd kuuluvad mitme muuseumi kogudesse nii Eestis kui ka välismaal.

 

Soovist tähistada juubelit Haapsalus Evald Okase Muuseumis kujunes suurem näituseprojekt. Mahukas juubelit tähistav väljapanek on jagatud kaheks ekspositsiooniks. Pööningusaali näitusel "Klaas I" "eksponeeritakse kunstniku varasemat loomingut ning muuseumi esimese korruse galeriis avatakse ekspositsioon "Klaas II", kus on võimalik tutvuda Kai Koppeli uuemate töödega.

 

Kai Koppeli otsust koostada suurem näitus, kuhu on kaasatud ka ulatuslik retrospektiiv kunstniku varasemast loomingust mõjutas kastidesse pakitud ja aastateks seisma jäänud suurte klaasvormide olemasolu. 21. sajandil, mil jäädavalt on olematusesse kadunud klaasivalmistamise spetsiifikat valdavate meistritega nõukogude hiigeltehased ja suurte skulpturaalsete klaasvormide ajajärk on maad andnud intiimsetele väikevormidele, omandab 1980. alanud Kai Koppeli värvilise klaasi ja suurte vormide loomeperiood iseseisvat kultuuriloolist väärtust.

 

Haapsalu näitus hõlmab ca 200 teost ja eraldiseisva suurema tööde grupi moodustavad kõrged, ca 50 cm kõrgused värvilisest klaasist kujundid, vaasid ja loodusvorme sünteesivad objektid. Nende teoste näol on tegemist omalaadse väljatungiga ratsionaalsest, tarbefunktsioonidest lähtuva ENSV klaasikunstist. 1980-tel rajas noor klaasikunstnik Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodile, milles palju ruumi jäeti juhusele ja klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriperiajajärkudest ammendatud eeskujusid.

 

Värvi tasandil Kai Koppelil eesti klaasikunstis võrdset ja tema julgeid värvikäsitlusi pole tänaseni suudetud ületada, pole ilmunud ka mantlipärijat, kes seoks samavõrdse entusiasmiga klaasi värviga.

 

Esimese värvilise klaasi intensiivse kasutajana tuli Koppelil leiutada sobivate värvivahekordade leidmiseks eksperimentaaalseid tehnoloogiad. Koppelilt kuulsin, et kui visoon põhineb suurtele vormidele, muutub kogu klaasivalmistamise protsess eksperimentaalseks. Selles protsessis tuleb võtta riske, katsetada ja olla valmis, et ahjutäied klaasi purunevad pärast valmimist.

 

Nüüdseks on möödunud 25 aastat, mil Kai Koppel pole kuuma klaasitöötluse meetodil valmistanud suuri värvilisest klaasist vorme.

 

Uue suuna Koppeli loomingus moodustab stuudioklaas, mida kunstnik valmistab enda poolt rajatud klaasiahjudes alates 1990-st. Stuudioklaasist kujuneb kavandataval näitusel teine ekspositsiooniliin, kaasates ka graveeringuga klaasskulptuure. Kuigi tegemist on enam tarbijale suunatud toodetega - kes ei tunneks Koppeli poolt kavandatud rustikaalseid klaaspokaale ja topsikuid - jätab Koppel asja, eseme fetišeerimise oma ostjatele, kuid ise ta selles režiimis elada ei saa.

 

Kunstnikuna, kelle jaoks olulisem on protsess, klaasi valmistamise eri režiimid, klaasivalmistamise tehnoloogiad on ta kogunud suurel hulgal näiteid oma katsetustest. Neist võiks moodustuda näituse kolmas liin - veidrad klaastooted, mis on tekkinud lisaväärtusena tootmisprotsessi, kus juhusele antakse voli ja klaas kujundab ennast ise.

 

Väljapanekud jäävad avatuks augusti lõpuni.


Share |

Kommentaarid

Uudised

Täna kontrollivad politseinikud üle Eesti reguleerimata ülekäiguradade juures jalakäijate ja sõidukijuhtide käitumist.

Tartus tegi avarii politseiauto, milles olnud ametnik sai viga. Tallinnas viidi haiglasse trollis kukkunud naine. 

Uneapnoe on tõsine haigus, mis murrab tugevaid mehi ja muudab nende elu kannatusterikkaks. Läänemaa mees Arvo Kirs, kes on aastakümneid unehäirete ja hingamisseiskumistega võidelnud, räägib Maalehele oma loo.

Eelmise aasta 15. oktoobril alanud Eesti ühiskonna- ja majandusmeistrivõistlustel jõutakse lõpule 1. aprillil. Ülipingelises võistluses on läänlastel ja Läänemaaga seotud olnud isikutel tugevad positsioonid.

Lääne maavalitsus ootab ettepanekuid, kellele anda sel aastal Läänemaa aasta ema tiitel. Ettepanekuid saab esitada kuni 20. aprillini ning tiitli saaja kuulutatakse välja emadepäeva paiku.

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom koostöös Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooniga kutsub oma valijaid kohtumisele laupäeval, 9. aprillil kell 13 Haapsalu muusikakooli saalis (Kastani 7). Samal päeval annab Toomi büroo sotsiaalmajas ka tasuta õigusabi. 

Haapsalus Wiedemanni 14 ajalooline ja suursugune hoone ehitatakse ümber elamuks. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost. 

Lääne maavalitsus leiab, et Lihula vallavalitsus paistis 2015. aastal silma avatuse ja moodsa meediatööga ning vääriks Regionaalmaasika tiitlit. Seetõttu esitas maavalitsus vallavalitsuse kandidatuuri rahandusministeeriumi korraldatavale regionaalse arengu konkursile, teatas maavalitsus. 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas Läänemaa kalanduspiirkonna 2015-2025 tegevusstrateegia ning määras Läänemaa kalanduspiirkonnale tulevaks neljaks aastaks kokku 2 936 371 eurot toetust.

29. märtsil kell 17.11 said päästjad väljakutse Nõva valda Rannakülla, kus põles umbes 1,5 hektarit kulu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 17.49.

Eile õhtul süüdati Virtsu esimeses tuulepargis lõkked, et sel moel mälestada president Lennart Merit, kel oleks tänavu täitunud 87 eluaastat. Seda traditsiooni kutsutakse Suure Lennu Kaare Tulede Teeks, mis sai alguse 2006. aasta kevadel.

Täna on Viljandis infopäev söödakäitlejatele, kus tutvustatakse muudatusi Euroopa Liidu söödavaldkonna õigusaktides, antakse juhiseid sigade Aafrika katkuga seotud riskide maandamiseks teravilja käitlemisel ning Salmonella vältimiseks sööda tootmisel.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist, teatas Statistikaamet. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Hiiumaal jäi rajakaamerasse ilves, kes on hundi murtud hirvekorjuse juures, teatas Eesti Jahimeeste Selts. Tavapäraselt arvatakse, et ilves vanu korjuseid ei söö, kuid Kalle Kruusil on see juba teine juhus, kus ilves käib mitu päeva järjest hundi tagant jäänuseid söömas.

Võntküla külamajas saab homme kl 18.30 vaadata Eesti kinode vaadatuimat kodumaist filmi "Klassikokkutulek". Pääse maksab 3 eurot. 

Homme on viimane päev, mil saab Augustibluusi festivali passe osta soodsalt 33 euro eest. 1. aprillist passi hind kallineb. 

Kaks aastat ja viis kuud olen teinud Läänlast, aga 1. aprillist saab minust taas Lääne Elu ajakirjanik.

Keskerakonna Riigikogu valimiste kampaaniameeskonna liikme ja nüüd Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul luiskas peaminister Taavi Rõivas intervjuus USA vestlussaatele The Daily Show, kui väitis, et Reformierakond võitis lisaks valimistele ka paberhääletuses.

Täna avatakse Hiiumaal Eesti kõige uhkem barokkstiili esindav, äsja restaureeritud ja sisustatud Suuremõisa mõis. Ennistatud härrastemajas tegutseb Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon harjutab sel nädalal Klooga harjutusväljal. Sellest tulenevalt liigub kolmapäeval ja neljapäeval marsruudil Ämari-Klooga-Ämari tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid.

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Läänemaal on olukord kehvem.

Õpetajad üle Euroopa jagasid oma parimaid meetodeid, millega tugevdada õpilaste viit põhioskust: suuline eneseväljendus, matemaatilised oskused; lugemine; kirjutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Tänavu saab juba 10 aastat ajast, mil 29. märtsi päikseloojangu eel süüdatud lõkete ääres mõeldakse meie säravale presidendile Lennart Merile. Tänavu süütab Velise kultuuri- ja hariduse selts Suure Lennu Kaare ehk Tulede tee lõkked Virtsus.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300  füüsilisest isikust ettevõtjal.

Möödunud kolmapäeval tähistati kogu maailmas metoroloogiapäeva. Nii ka Haapsalus, kus lasteraamatukokku on külla kutsutud tõeline polaaruurija Vello Park.

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Töötajaga juhtus tööõnnetus, kui ta töötas ketassaega. Töötaja arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvas, et see oli korras.

Kogu selle meediakajastuse ja tähelepanu juures jääb arusaam, nagu kõik koeraomanikud on vastutustundetud ja ei korista oma koera väljaheiteid. Mind isiklikult solvab selline üldistamine ja ka enamikke koeraomanikke, kes on teadlikud oma vastutusest koera ja koerapidamise seaduse ees.

Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2015. aasta välitöödest selgus, et 77%-l kõigist metsauuendust vajavatest aladest on uuendustööd tehtud. Kõige tagasihoidlikumalt rakendasid uuendamisvõtteid Läänemaa metsaomanikud - 49%.

Autojuhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas, ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.